{"id":11843,"date":"2025-06-22T20:20:40","date_gmt":"2025-06-22T18:20:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11843"},"modified":"2025-11-20T00:58:37","modified_gmt":"2025-11-19T22:58:37","slug":"kaalium-sp-k","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/","title":{"rendered":"Kaalium (S,P-K)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kaalium<\/strong> on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on seda 30\u201350 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus. Kaaliumi kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h plasmas s\u00f5ltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja m\u00f5ned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel m\u00f5jutavad rakusisene pH (atsidoosi korral liigub kaalium rakust v\u00e4lja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib kaaliumi liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea k\u00f5ikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja s\u00fcdame- ning skeletilihaste kontraktsioonis.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline!<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork, punane kollase r\u00f5ngaga kork), geeliga LH- katsuti (heleroheline kork, roheline kollase r\u00f5ngaga kork); LH-s\u00fcstal v\u00f5i LH-kapillaar (happe-aluse tasakaalu uuringu raames m\u00e4\u00e4ramisel)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Veri tuleb esimesel v\u00f5imalusel tsentrifuugida ja seerum\/plasma eraldada! Seerum\/plasma toatemperatuuril ja +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C pikemat aega. Veri LH-s\u00fcstlas toatemperatuuril 30 minutit.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ioonselektiivsed elektroodid, indirektne meetod<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>1 p \u2013 < 8 p<\/strong><\/td>3,2\u20135,5 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>8 p \u2013 < 1 k<\/strong><\/td>3,4\u20136,0 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>1 k \u2013 < 7 k<\/strong><\/td>3,5\u20135,6 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>7 k \u2013 < 1 a<\/strong><\/td>3,5\u20136,1 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>1 a \u2013 < 18 a<\/strong><\/td>3,3\u20134,6 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>3,4\u20134,8 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rutiinanal\u00fc\u00fcs k\u00f5ikide vedeliku- ja happe-aluse tasakaalu h\u00e4irete puhul.<\/p>\n\n\n\n

H\u00fcperkaleemia p\u00f5hjuseid:<\/em><\/p>\n\n\n\n

    \n
  • liigne manustamine: suukaudne (harva, nt kaaliumi s\u00e4\u00e4stvate diureetikumide foonil, neerupuudulikkuse puhul; kaaliumkloriidravi) v\u00f5i parenteraalne;<\/li>\n\n\n\n
  • kaaliumi liikumine intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse: koekahjustus, kataboolsed seisundid, s\u00fcsteemne atsidoos, h\u00fcpoksia;<\/li>\n\n\n\n
  • kaaliumi v\u00e4henenud eritus: neerupuudulikkus, atsidoos, kaaliumi s\u00e4ilitavad diureetikumid, angiotensiini konverteeriva ens\u00fc\u00fcmi inhibiitorid, mineralokortikoidide defitsiit (Addisoni t\u00f5bi, adrenalektoomia).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Enamasti on h\u00fcperkaleemia loetletud p\u00f5hjuste kombinatsioon. Pseudoh\u00fcperkaleemia v\u00f5ib tekkida seerumis (kuid mitte plasmas) v\u00e4ga k\u00f5rge trombots\u00fctoosi korral (trombots\u00fc\u00fctide lagunemisest h\u00fc\u00fcbe tekkimise k\u00e4igus).<\/p>\n\n\n\n

    Rutiinanal\u00fc\u00fcsidest on kaalium \u00fcks tundlikumaid teste preanal\u00fc\u00fctiliste eksimuste suhtes: hemol\u00fc\u00fctiline proov, kaua peal hoitud \u017egutt (atsidoos!), hiline seerumi eraldamine, proovi saastumine (v\u00f5etud tilkinfusiooni ajal, v\u00f5etud kan\u00fc\u00fclist vms) v\u00f5ivad tingida tegelikust oluliselt suurema tulemuse.<\/p>\n\n\n\n

    H\u00fcpokaleemia p\u00f5hjuseid:<\/em><\/p>\n\n\n\n

      \n
    • v\u00e4henenud juurdevool: kaaliumivaene dieet (harva); ebaadekvaatne parenteraalne ravi;<\/li>\n\n\n\n
    • kaaliumi liikumine ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse: alkaloos, insuliinravi, katehhoolamiinid, rakkude kiire proliferatsioon;<\/li>\n\n\n\n
    • kaaliumisuurenenud kadu neerude kaudu: diureetikumid, \u00e4geda neerupuudulikkuse diureetiline faas, mineralokortikoidide liig (primaarne ja sekundaarne aldosteronism), Cushingi t\u00f5bi, neerude tubulaarne atsidoos, Fanconi s\u00fcndroom, ravi kortikosteroididega;<\/li>\n\n\n\n
    • kaaliumisuurenenud ekstrarenaalne kadu: diarr\u00f6a, rektumi villoosne adenoom, oksendamine, soolefistlid, rohke higistamine, lahtistite tarvitamine;<\/li>\n\n\n\n
    • delirium tremens<\/em>, p\u00fclorostenoos.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      Koostaja: Kaja Kallion
      Muudetud 26.10.2015<\/p>\n\n\n\n

      <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on seda 30\u201350 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus. Kaaliumi kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h plasmas s\u00f5ltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7256,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11843","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nKaalium (S,P-K) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kaalium (S,P-K) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on seda 30\u201350 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus. Kaaliumi kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h plasmas s\u00f5ltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-19T22:58:37+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaalium-sp-k\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaalium-sp-k\\\/\",\"name\":\"Kaalium (S,P-K) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-06-22T18:20:40+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-19T22:58:37+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaalium-sp-k\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaalium-sp-k\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaalium-sp-k\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kaalium (S,P-K)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kaalium (S,P-K) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kaalium (S,P-K) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on seda 30\u201350 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus. Kaaliumi kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h plasmas s\u00f5ltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-19T22:58:37+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/","name":"Kaalium (S,P-K) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-06-22T18:20:40+00:00","dateModified":"2025-11-19T22:58:37+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kaalium (S,P-K)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on seda 30\u201350 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus. Kaaliumi kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h plasmas s\u00f5ltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11843","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11843"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11843\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11843"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}