{"id":11849,"date":"2025-06-22T20:38:37","date_gmt":"2025-06-22T18:38:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11849"},"modified":"2025-11-20T01:01:33","modified_gmt":"2025-11-19T23:01:33","slug":"kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/","title":{"rendered":"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb))"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kaltsium <\/strong>on inimkehas enimleiduv katioon. Koguhulgast (umbes 1 kg t\u00e4iskasvanul) on 99% luudes. Plasmas on kaltsium kolmes vormis: seotuna valkudega, peamiselt albumiiniga (umbes 40%), dissotsieeruvate kompleks\u00fchenditena (umbes 10%) ning vaba, ioniseeritud kaltsiumina (umbes 50%). Vaid viimane neist on f\u00fcsioloogiliselt aktiivne vorm. Kaltsiumiooni (ioniseeritud kaltsiumi) kontsentratsioon ekstratsellulaarruumis on olulise t\u00e4htsusega reas biokeemilistes reaktsioonides (paljud ens\u00fc\u00fcmreaktsioonid, s.h h\u00fc\u00fcbimiss\u00fcsteem), rakuseina l\u00e4bilaskvuses, sekretsioonis, lihaskontraktsioonis, erutusjuhtes ja mujal. Kaltsiumi ainevahetust reguleeritakse peamiselt parathormooni, kaltsitriooli (vitamiin D hormonaalne vorm, 1,25-dih\u00fcdroks\u00fckolekaltsiferool) ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kaltsitoniini kaudu. Kaltsiumi homeostaasi saab hinnata m\u00e4\u00e4rates kas kogu kaltsiumi (Ca), v\u00f5i ioniseeritud kaltsiumi (iCa) kontsentratsiooni. Neist esimene on enamasti piisav rutiinseks uuringuks, kuid rea seisundite puhul, kus kaltsiumi erinevate vormide normaalne suhe plasmas on h\u00e4irunud (h\u00fcpoalbumineemia, paraproteineemiad, neerupuudulikkus, happe-aluse tasakaalu nihked), tuleb m\u00e4\u00e4rata iCa.<\/em> Nii n\u00e4iteks v\u00f5ib h\u00fcpoalbumineemia korral olla Ca tase oluliselt langenud, samal ajal kui iCa on normis.<\/p>\n\n\n\n

Kui ioniseeritud kaltsiumi m\u00e4\u00e4ramise v\u00f5imalus puudub, on v\u00f5imalik arvutada kohandatud kaltsiumi v\u00e4\u00e4rtus albumiini ja kogu kaltsiumi v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjal (kaltsium (Alb)). Seda kasutatakse juhtudel, kui albumiini v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b < 40 g\/L v\u00f5i > 45 g\/L. Kohandatud kaltsiumi v\u00e4\u00e4rtused on ebat\u00e4psed neerupuudulikkuse, pH nihete ja h\u00fcperkaltseemia ning h\u00fcperproteineemia puhul.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ca:<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma toatemperatuuril n\u00e4dal, +4 \u00b0C kolm n\u00e4dalat, -20 \u00b0C kaheksa kuud.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

iCa:<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork), geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork). Kui proovi ei ole v\u00f5imalik koheselt laborisse toimetada, tuleb proov tsentrifuugida. Katsutit ei tohi avada! Happe-aluse tasakaalu uuringu raames m\u00e4\u00e4ramisel LH-s\u00fcstal v\u00f5i LH-kapillaar.<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma tsentrifuugitud ja avamata katsutis toatemperatuuril m\u00f5ni tund, +4 \u00b0C kolm p\u00e4eva. Veri LH-s\u00fcstlas toatemperatuuril 30 minutit.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>Ca \u2013 spektrofotomeetriline meetod, iCa \u2013 ioonselektiivsed elektroodid, direktne meetod<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Ca<\/strong><\/td>iCa<\/strong><\/td><\/tr>
<\/td>Enneaegne vasts\u00fcndinu<\/strong><\/td>1,55\u20132,75 mmol\/L<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>1,16\u20131,32 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>< 11 p<\/strong><\/td>1,90\u20132,60 mmol\/L<\/td> <\/td> <\/td><\/tr>
<\/td>11 p \u2013 < 3 a<\/strong><\/td>2,25\u20132,75 mmol\/L<\/td> <\/td> <\/td><\/tr>
<\/td>3 a \u2013 < 13 a<\/strong><\/td>2,20\u20132,70 mmol\/L<\/td> <\/td> <\/td><\/tr>
<\/td>13 a \u2013 < 18 a<\/strong><\/td>2,10\u20132,55 mmol\/L<\/td> <\/td> <\/td><\/tr>
<\/td>18 a \u2013 < 60 a<\/strong><\/td>2,15\u20132,50 mmol\/L<\/td> <\/td> <\/td><\/tr>
<\/td>60 a \u2013 < 90 a<\/strong><\/td>2,20\u20132,55 mmol\/L<\/td> <\/td> <\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 90 a<\/strong><\/td>2,05\u20132,40 mmol\/L<\/td> <\/td> <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kahtlus kaltsiumi homeostaasi h\u00e4iretele. Luu- ja endokriinhaiguste diagnostika, D-avita-minoosi, malabsorptsiooni, sarkoidoosi, m\u00fceloomi, ureemia, retsidiveeruva neerukivit\u00f5ve diagnostika ja j\u00e4lgimine, epilepsia ravi j\u00e4lgimine (h\u00fcpokaltseemia oht), retsidiveeruvad duodenaalhaavandid ja pankreatiidid. Anal\u00fc\u00fcs on p\u00f5hjendatud ka rea monos\u00fcmptoomsete h\u00e4irete, nagu peavalud, v\u00e4simus, obstipatsioon, pol\u00fcuuria, tetaania, puhul.<\/p>\n\n\n\n

H\u00fcpokaltseemia p\u00f5hjuseid:<\/em><\/p>\n\n\n\n

    \n
  • D-h\u00fcpovitaminoos;<\/li>\n\n\n\n
  • h\u00fcpoparat\u00fcreoidism, pseudoh\u00fcpoparat\u00fcreoidism;<\/li>\n\n\n\n
  • neerupuudulikkus (lisaks D-vitamiini s\u00fcnteesi h\u00e4iretele ka fosfateemia, iCa seotakse fosfaatkompleksidena);<\/li>\n\n\n\n
  • magneesiumivaegus;<\/li>\n\n\n\n
  • \u00e4ge pankreatiit (rasvnekroos ja lipol\u00fc\u00fcs, iCa seotakse rasvhappesooladena);<\/li>\n\n\n\n
  • pikaajaline antikonvulsantide kasutamine (fenobarbitaal, fen\u00fctoiin);<\/li>\n\n\n\n
  • h\u00fcpokaltseemia v\u00f5ib tekkida ka manifesteerunud rahhiidi ravi alguses, kuna kaltsiumidepood luudes suurenevad j\u00e4rsult;<\/li>\n\n\n\n
  • rabdom\u00fcol\u00fc\u00fcs.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    H\u00fcperkaltseemia p\u00f5hjuseid:<\/em><\/p>\n\n\n\n

      \n
    • primaarne h\u00fcperparat\u00fcreoidism v\u00f5i kasvajad (ligi 90% k\u00f5igist h\u00fcperkaltseemiatest). K\u00f5ik maliigsed protsessid v\u00f5ivad olla seotud h\u00fcperkaltseemiaga. Primaarse h\u00fcperparat\u00fcreoidismi puhul on h\u00fcperkaltseemia ulatus ja parathormooni (PTH) kontentratsiooni suurenemine tavaliselt proportsionaalsed, sekundaarse puhul (kroonilised neeruhaigused) on PTH kontsentratsioon sageli ebaproportsionaalselt k\u00f5rge. Maliigsete protsesside ja h\u00fcperkaltseemia korral on PTH enamasti v\u00e4henenud, vahel normaalne;<\/li>\n\n\n\n
    • ravimid: D-vitamiini intoksikatsioon (Ca suurenenud imendumine soolest); A-vitamiini intoksikatsioon; tiasiid-diureetikumid (Ca retensioon); kestev ravi liitiumipreparaatidega (stimuleerib PTH sekretsiooni);<\/li>\n\n\n\n
    • perekondlik h\u00fcperkaltseemia h\u00fcpokaltsiuuriaga;<\/li>\n\n\n\n
    • rida endokriinhaigusi, nagu t\u00fcreotoksikoos ja Addisoni t\u00f5bi;<\/li>\n\n\n\n
    • sarkoidoos, tuberkuloos;<\/li>\n\n\n\n
    • neerutransplantatsioon (tertsiaarne h\u00fcperparat\u00fcreoidism);<\/li>\n\n\n\n
    • pikaajaline immobilisatsioon, eriti noortel inimestel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      Kestev h\u00fcperkaltseemia on enamasti tingitud Ca suurenenud mobiliseerimisest luudest, harvemini aga suurenenud absorptsioonist seedetraktist v\u00f5i reabsorptsioonist neerudes.<\/p>\n\n\n\n

      Happe-aluse tasakaalu muutuste korral muutub ioniseeritud kaltsiumi tase: mistahes geneesiga alkaloosi korral see langeb (suurenenud sidumine valkudega) ning atsidoosi korral t\u00f5useb.<\/p>\n\n\n\n

      Koostaja: Kaja Vaagen<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsium on inimkehas enimleiduv katioon. Koguhulgast (umbes 1 kg t\u00e4iskasvanul) on 99% luudes. Plasmas on kaltsium kolmes vormis: seotuna valkudega, peamiselt albumiiniga (umbes 40%), dissotsieeruvate kompleks\u00fchenditena (umbes 10%) ning vaba, ioniseeritud kaltsiumina (umbes 50%). Vaid viimane neist on f\u00fcsioloogiliselt aktiivne vorm. Kaltsiumiooni (ioniseeritud kaltsiumi) kontsentratsioon ekstratsellulaarruumis on olulise t\u00e4htsusega […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7256,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11849","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nKaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb)) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb)) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsium on inimkehas enimleiduv katioon. Koguhulgast (umbes 1 kg t\u00e4iskasvanul) on 99% luudes. Plasmas on kaltsium kolmes vormis: seotuna valkudega, peamiselt albumiiniga (umbes 40%), dissotsieeruvate kompleks\u00fchenditena (umbes 10%) ning vaba, ioniseeritud kaltsiumina (umbes 50%). Vaid viimane neist on f\u00fcsioloogiliselt aktiivne vorm. Kaltsiumiooni (ioniseeritud kaltsiumi) kontsentratsioon ekstratsellulaarruumis on olulise t\u00e4htsusega […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-19T23:01:33+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\\\/\",\"name\":\"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb)) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-06-22T18:38:37+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-19T23:01:33+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb))\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb)) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb)) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsium on inimkehas enimleiduv katioon. Koguhulgast (umbes 1 kg t\u00e4iskasvanul) on 99% luudes. Plasmas on kaltsium kolmes vormis: seotuna valkudega, peamiselt albumiiniga (umbes 40%), dissotsieeruvate kompleks\u00fchenditena (umbes 10%) ning vaba, ioniseeritud kaltsiumina (umbes 50%). Vaid viimane neist on f\u00fcsioloogiliselt aktiivne vorm. Kaltsiumiooni (ioniseeritud kaltsiumi) kontsentratsioon ekstratsellulaarruumis on olulise t\u00e4htsusega […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-19T23:01:33+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/","name":"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb)) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-06-22T18:38:37+00:00","dateModified":"2025-11-19T23:01:33+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaltsium-sp-ca-ioniseeritud-kaltsium-sp-ica\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kaltsium (S,P-Ca), ioniseeritud kaltsium (S,P-iCa), kaltsium (albumiini j\u00e4rgi kohandatud) (S,P-Ca(Alb))"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsium on inimkehas enimleiduv katioon. Koguhulgast (umbes 1 kg t\u00e4iskasvanul) on 99% luudes. Plasmas on kaltsium kolmes vormis: seotuna valkudega, peamiselt albumiiniga (umbes 40%), dissotsieeruvate kompleks\u00fchenditena (umbes 10%) ning vaba, ioniseeritud kaltsiumina (umbes 50%). Vaid viimane neist on f\u00fcsioloogiliselt aktiivne vorm. Kaltsiumiooni (ioniseeritud kaltsiumi) kontsentratsioon ekstratsellulaarruumis on olulise t\u00e4htsusega…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11849","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11849"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11849\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11849"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}