{"id":11861,"date":"2025-06-22T21:00:47","date_gmt":"2025-06-22T19:00:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11861"},"modified":"2025-11-20T01:05:51","modified_gmt":"2025-11-19T23:05:51","slug":"naatrium-sp-na","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/","title":{"rendered":"Naatrium (S,P-Na)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Naatrium <\/strong>on rakuv\u00e4lise vedeliku peamine katioon. Selle kontsentratsioon plasmas on ca<\/em> k\u00fcmme korda suurem kui rakkudes. Naatriumi saab organism toiduga ning eritumine toimub valdavalt neerude, kuid intensiivsel higistamisel ka naha kaudu. Naatriumi sisaldust m\u00f5jutab antidiureetiline hormoon (ADH). Tubulaarset reabsorptsiooni reguleerivad p\u00f5hiliselt aldosteroon ja kodade natriureetiline peptiid (ANP). Naatriumil on oluline osa vere osmolaalsuse regulatsioonis, vedelikutasakaalu s\u00e4ilitamises, happe-aluse tasakaalus ja neuromuskulaarses erutusjuhtes. Naatriumi sisaldus seerumis peegeldab pigem naatriumi ja vedeliku suhet kui naatriumi koguhulka organismis.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (heleroheline kork); LH-s\u00fcstal v\u00f5i LH-kapillaar (happe-aluse tasakaalu uuringu raames m\u00e4\u00e4ramisel)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma toatemperatuuril ja +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C pikemat aega. Veri LH-s\u00fcstlas toatemperatuuril 30 minutit.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ioonselektiivsete elektroodid,  indirektne meetod<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>< 8 p<\/strong><\/td>131\u2013144 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>8 p \u2013 < 2 k<\/strong><\/td>132\u2013142 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>2 k \u2013 < 7 k<\/strong><\/td>132\u2013140 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>7 k \u2013 < 1 a<\/strong><\/td>131\u2013140 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>1 a \u2013 < 18 a<\/strong><\/td>132\u2013141 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>136\u2013145 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rutiinanal\u00fc\u00fcs vedelikutasakaalu h\u00e4irete hindamisel.<\/p>\n\n\n\n

H\u00fcponatreemia p\u00f5hjused<\/em><\/p>\n\n\n\n

    \n
  • Suurenenud kadu:
    • neerude kaudu (\u00e4geda tubulaarnekroosi diureetiline faas, diureetikumid, Addisoni t\u00f5bi);<\/li><\/ul>
      • naha kaudu (massiivne higistamine, ts\u00fcstiline fibroos, laialdane dermatiit, p\u00f5letused);<\/li><\/ul>\n
          \n
        • seedetrakti kaudu (oksendamine, k\u00f5hulahtisus, fistulid, iileus).<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n
        • Kompensatoorne h\u00fcponatreemia s\u00e4ilitamaks normaalset osmolaalsust (h\u00fcpergl\u00fckeemia, ureemia, alkohol).<\/li>\n\n\n\n
        • Suurenenud ekstratsellulaarse vedeliku maht (kongestiivne s\u00fcdamepuudulikkus, nefrootiline s\u00fcndroom, ebaadekvaatne ADH sekretsioon).<\/li>\n\n\n\n
        • Ebaadekvaatne juurdevool (on harva h\u00fcponatreemia ainup\u00f5hjuseks).<\/li>\n\n\n\n
        • Pseudoh\u00fcponatreemia (h\u00fcperproteineemia, h\u00fcperlipideemia korral). Pseudoh\u00fcponatreemiat esineb vaid indirektse m\u00e4\u00e4ramismeetodi puhul.<\/li>\n\n\n\n
        • Valemadal naatriumi tulemus saadakse, kui veri on v\u00f5etud h\u00fcpoosmolaalse infusiooni korral infusioonikohast distaalsemalt.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

          H\u00fcpernatreemia p\u00f5hjused<\/em><\/p>\n\n\n\n

            \n
          • Naatriumi liigne juurdevool (nt parenteraalne manustamine)<\/li>\n\n\n\n
          • Deh\u00fcdratatsioon<\/li>\n\n\n\n
          • Naatriumi v\u00e4henenud ekskretsioon
            • v\u00e4henenud glomerulaarfiltratsioon (\u00e4ge ja krooniline neerupuudulikkus);<\/li><\/ul>\n
                \n
              • suurenenud tubulaarne reabsorptsioon (Cushingi s\u00fcndroom, Conni s\u00fcndroom).<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n
              • Osmodiurees, diabetes insipidus.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

                Koostaja: Kaja Kallion<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Naatrium on rakuv\u00e4lise vedeliku peamine katioon. Selle kontsentratsioon plasmas on ca k\u00fcmme korda suurem kui rakkudes. Naatriumi saab organism toiduga ning eritumine toimub valdavalt neerude, kuid intensiivsel higistamisel ka naha kaudu. Naatriumi sisaldust m\u00f5jutab antidiureetiline hormoon (ADH). Tubulaarset reabsorptsiooni reguleerivad p\u00f5hiliselt aldosteroon ja kodade natriureetiline peptiid (ANP). Naatriumil on […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7256,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11861","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nNaatrium (S,P-Na) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Naatrium (S,P-Na) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Naatrium on rakuv\u00e4lise vedeliku peamine katioon. Selle kontsentratsioon plasmas on ca k\u00fcmme korda suurem kui rakkudes. Naatriumi saab organism toiduga ning eritumine toimub valdavalt neerude, kuid intensiivsel higistamisel ka naha kaudu. Naatriumi sisaldust m\u00f5jutab antidiureetiline hormoon (ADH). Tubulaarset reabsorptsiooni reguleerivad p\u00f5hiliselt aldosteroon ja kodade natriureetiline peptiid (ANP). Naatriumil on […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-19T23:05:51+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/naatrium-sp-na\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/naatrium-sp-na\\\/\",\"name\":\"Naatrium (S,P-Na) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-06-22T19:00:47+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-19T23:05:51+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/naatrium-sp-na\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/naatrium-sp-na\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/naatrium-sp-na\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Naatrium (S,P-Na)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Naatrium (S,P-Na) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Naatrium (S,P-Na) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Naatrium on rakuv\u00e4lise vedeliku peamine katioon. Selle kontsentratsioon plasmas on ca k\u00fcmme korda suurem kui rakkudes. Naatriumi saab organism toiduga ning eritumine toimub valdavalt neerude, kuid intensiivsel higistamisel ka naha kaudu. Naatriumi sisaldust m\u00f5jutab antidiureetiline hormoon (ADH). Tubulaarset reabsorptsiooni reguleerivad p\u00f5hiliselt aldosteroon ja kodade natriureetiline peptiid (ANP). Naatriumil on […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-19T23:05:51+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/","name":"Naatrium (S,P-Na) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-06-22T19:00:47+00:00","dateModified":"2025-11-19T23:05:51+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/naatrium-sp-na\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Naatrium (S,P-Na)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Naatrium on rakuv\u00e4lise vedeliku peamine katioon. Selle kontsentratsioon plasmas on ca k\u00fcmme korda suurem kui rakkudes. Naatriumi saab organism toiduga ning eritumine toimub valdavalt neerude, kuid intensiivsel higistamisel ka naha kaudu. Naatriumi sisaldust m\u00f5jutab antidiureetiline hormoon (ADH). Tubulaarset reabsorptsiooni reguleerivad p\u00f5hiliselt aldosteroon ja kodade natriureetiline peptiid (ANP). Naatriumil on…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11861","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11861"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11861\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11861"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}