{"id":11898,"date":"2025-06-23T12:11:59","date_gmt":"2025-06-23T10:11:59","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11898"},"modified":"2025-11-20T01:31:34","modified_gmt":"2025-11-19T23:31:34","slug":"laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/","title":{"rendered":"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Laktaat <\/strong>ehk piimhape <\/strong>on s\u00fcsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub gl\u00fckoosi anaeroobsel lagunemisel lihastes, er\u00fctrots\u00fc\u00fctides, luu\u00fcdis, soole limaskestas, nahas ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral teistes kudedes. Normaalselt on vere laktaadisisaldus madal ja s\u00f5ltub p\u00f5hiliselt produktsiooni ja metabolismi vahekorrast. Laktaat metaboliseeritakse enamjaolt maksas, aga k\u00fcllaldase hapnikuvarustuse puhul ka lihastes, m\u00fcokardis jm. Aeroobsetes tingimustes on maks reeglina v\u00f5imeline metaboliseerima laktaati tunduvalt enam kui seda teised koed suudavad toota. Laktaadi f\u00fcsioloogiline kuhjumine esineb tugeva f\u00fc\u00fcsilise koormuse korral: lihaskoe laktaadisisaldus v\u00f5ib t\u00f5usta 10- kuni 30-kordseks ja vere laktaadisisaldus 10- kuni 20-kordseks v\u00f5rreldes puhkeolekuga. Tervetel inimestel normaliseerub olukord spontaanselt. Laktaadi taseme t\u00f5us esineb t\u00fc\u00fcpiliselt tsirkulatoorse h\u00fcpoksia (\u0161okiseisundi) korral, samuti intoksikatsioonide puhul, kui on h\u00e4iritud gl\u00fckoneogenees maksas v\u00f5i oks\u00fcdatiivne fosfor\u00fc\u00fclimine kudedes.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

F\u00fc\u00fcsiline koormus suurendab laktaadi sisaldust veres, seet\u00f5ttu peab patsient enne vereproovi andmist v\u00e4hemalt 30 minutit rahulikult istuma. V\u00e4ltida verev\u00f5tmisel \u017eguti kasutamist (v\u00f5i kasutada \u017egutti maksimaalselt 30 sekundi v\u00e4ltel). Transportida proovin\u00f5u viivitamatult laborisse!<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Venoosne veri: <\/em>gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsuti (hall kork)
Arteriaalne veri<\/em>: spetsiaalne happe-aluse tasakaalu ja veregaaside m\u00e4\u00e4ramiseks m\u00f5eldud LH-s\u00fcstal
Kapillaarne veri<\/em> (v\u00f5tab laborant): spetsiaalne happe-aluse tasakaalu m\u00e4\u00e4ramiseks m\u00f5eldud LH-kapillaar<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Veri gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsutis (hall kork): tsentrifuugida 15 minuti jooksul alates verev\u00f5tmisest! Tsentrifuugitud ja eraldatud plasma s\u00e4ilib toatemperatuuril kaheksa tundi, +4 \u00b0C 14 p\u00e4eva.
Veri LH-s\u00fcstlas: toatemperatuuril kuni 30 minutit
Veri LH-kapillaaris: toatemperatuuril 10 minutit, +4 \u00b0C 30 minutit<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokeemiline meetod (arteriaalne ja kapillaarne veri LH-s\u00fcstlas), fotomeetriline ens\u00fcmaatiline meetod (venoosne veri gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsutis)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>P-Lac (venoosne)<\/strong><\/td>\u2265 18 a<\/td>0,5\u20132,2 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>aP-Lac<\/strong><\/td>\u2265 18 a<\/td>0,5\u20131,6 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Laktatsidoosi kahtlus, metaboolse atsidoosi (BE v\u00e4henemine) etioloogia selgitamine. P\u00e4rilikud ainevahetushaigused.<\/p>\n\n\n\n

Laktatsidoosi p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • h\u00fcpoksia ehk kudede hapnikupuudus (nn A-t\u00fc\u00fcp): \u0161okk, vereringeseiskus (taaselustamine), pO2 < 35 mmHg;<\/li>\n\n\n\n
  • metaboolsed h\u00e4ired (nn B-t\u00fc\u00fcp), s.o mitmesugustest haigustest p\u00f5hjustatud h\u00e4ired: diabeet (diabeetilise ketoatsidoosi puhul on lisaks ketohapetele sageli ka laktaati normaalsest tunduvalt rohkem), maksa v\u00e4ljal\u00fclitamine vereringest kirurgiliste operatsioonide k\u00e4igus, ainevahetushaigused (nt mitokondriaalsed haigused ja gl\u00fckogenoosid), terminaalne maksapuudulikkus, maliigsed protsessid;<\/li>\n\n\n\n
  • ravimid ja toksilised ained: salits\u00fclaadid, biguaniidid, nitroprussiidnaatrium, metanool, etanool, et\u00fcleengl\u00fckool, ts\u00fcaniidid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Laktaadi d\u00fcnaamiline m\u00e4\u00e4ramine on kaudseks j\u00e4lgimismeetodiks vereringe dekompensatsiooni ravis \u2013 laktatsidoosi v\u00e4henemine n\u00e4itab aeroobse ainevahetuse prevaleerumist (BE muutused v\u00f5ivad olla maskeeritud eksogeense vesinikkarbonaadi v\u00f5i selle prekursorite manustamisega).<\/p>\n\n\n\n

    Koostaja: Aivar Orav
    Muudetud 07.07.2020<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktaat ehk piimhape on s\u00fcsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub gl\u00fckoosi anaeroobsel lagunemisel lihastes, er\u00fctrots\u00fc\u00fctides, luu\u00fcdis, soole limaskestas, nahas ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral teistes kudedes. Normaalselt on vere laktaadisisaldus madal ja s\u00f5ltub p\u00f5hiliselt produktsiooni ja metabolismi vahekorrast. Laktaat metaboliseeritakse enamjaolt maksas, aga k\u00fcllaldase hapnikuvarustuse puhul ka lihastes, m\u00fcokardis jm. Aeroobsetes tingimustes […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7262,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11898","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nLaktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktaat ehk piimhape on s\u00fcsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub gl\u00fckoosi anaeroobsel lagunemisel lihastes, er\u00fctrots\u00fc\u00fctides, luu\u00fcdis, soole limaskestas, nahas ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral teistes kudedes. Normaalselt on vere laktaadisisaldus madal ja s\u00f5ltub p\u00f5hiliselt produktsiooni ja metabolismi vahekorrast. Laktaat metaboliseeritakse enamjaolt maksas, aga k\u00fcllaldase hapnikuvarustuse puhul ka lihastes, m\u00fcokardis jm. Aeroobsetes tingimustes […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-19T23:31:34+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\\\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\\\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\\\/\",\"name\":\"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-06-23T10:11:59+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-19T23:31:34+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\\\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\\\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\\\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Happe-aluse tasakaalu uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktaat ehk piimhape on s\u00fcsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub gl\u00fckoosi anaeroobsel lagunemisel lihastes, er\u00fctrots\u00fc\u00fctides, luu\u00fcdis, soole limaskestas, nahas ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral teistes kudedes. Normaalselt on vere laktaadisisaldus madal ja s\u00f5ltub p\u00f5hiliselt produktsiooni ja metabolismi vahekorrast. Laktaat metaboliseeritakse enamjaolt maksas, aga k\u00fcllaldase hapnikuvarustuse puhul ka lihastes, m\u00fcokardis jm. Aeroobsetes tingimustes […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-19T23:31:34+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/","name":"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-06-23T10:11:59+00:00","dateModified":"2025-11-19T23:31:34+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/laktaat-ap-lac-cp-lac-p-lac\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Happe-aluse tasakaalu uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/happe-aluse-tasakaalu-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Laktaat (aP-Lac, cP-Lac, P-Lac)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktaat ehk piimhape on s\u00fcsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub gl\u00fckoosi anaeroobsel lagunemisel lihastes, er\u00fctrots\u00fc\u00fctides, luu\u00fcdis, soole limaskestas, nahas ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral teistes kudedes. Normaalselt on vere laktaadisisaldus madal ja s\u00f5ltub p\u00f5hiliselt produktsiooni ja metabolismi vahekorrast. Laktaat metaboliseeritakse enamjaolt maksas, aga k\u00fcllaldase hapnikuvarustuse puhul ka lihastes, m\u00fcokardis jm. Aeroobsetes tingimustes…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11898\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7262"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}