{"id":11913,"date":"2025-06-23T13:13:17","date_gmt":"2025-06-23T11:13:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11913"},"modified":"2025-12-21T18:11:42","modified_gmt":"2025-12-21T16:11:42","slug":"hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/","title":{"rendered":"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hemogramm 5-osalise leukogrammiga<\/strong> on hematoloogiline automaatuuring, mille k\u00e4igus loendatakse er\u00fctrots\u00fc\u00fctide, leukots\u00fc\u00fctide ja trombots\u00fc\u00fctide hulk veres ning m\u00f5\u00f5detakse hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtus. Leukogrammil diferentseeritakse leukots\u00fc\u00fcdid 5 alamklassi. Anal\u00fc\u00fcs on esmaseks uuringuks vereloome haiguste diagnoosimisel ja nende kulu j\u00e4lgimiseks, samuti olulisel kohal infektsioonide diagnostikas. Patoloogiate esinemise korral tehakse vastavalt laboris kehtestatud reeglistikule j\u00e4tku-uuringuna vere\u00e4ige mikroskoopia. Vere\u00e4ige mikroskoopia ei ole raviarsti poolt tellitav anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">&nbsp;K2E\/K3E-katsuti (lilla kork) v\u00f5i&nbsp; K2E\/K3E-mikrokatsuti (kapillaarveri, v\u00f5tab laborant)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>&nbsp;Veri toatemperatuuril 8 tundi ja +4 \u00b0C kaks p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> l\u00e4bivooluts\u00fctomeetria (WBC), fluorestsentsl\u00e4bivoolutria (leukogramm, NRBC), impedantsi m\u00f5\u00f5tmine (RBC, Plt), fotomeetria (Hb), vere\u00e4ige mikroskoopia (May-Gr\u00fcnwald-Giemsa v\u00e4rving). Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide indeksid (MCV, MCH, MCHC, RDW-CV, RDW-SD) on arvutuslikud suurused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Punavere hindamisel tuleks kompleksselt vaadata er\u00fctrots\u00fc\u00fctide arvu, hemoglobiini ja hematokriti v\u00e4\u00e4rtuseid ning er\u00fctrots\u00fc\u00fctide indekseid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid (B-RBC)<\/strong> on vere tuumata rakud, milles sisalduv hemoglobiin seob hapnikku kopsudes ja transpordib seda kudedesse. Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide eluiga on umbes 120 p\u00e4eva, mille j\u00e4rel nad lammutatakse peamiselt makrofaagides.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hemoglobiin (B-Hb)<\/strong> on globulaarne kromoproteiin, mille peamiseks \u00fclesandeks on hapniku, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral s\u00fcsihappegaasitransport. Hemoglobiinil on valguline osa (globiin, koosneb neljast pol\u00fcpeptiidahelast ehk ala\u00fchikust) ja mittevalguline osa (heem). Iga ala\u00fchikuga on seostunud \u00fcks heemi molekul. Hemoglobiini s\u00fcntees toimub er\u00fctrots\u00fctaarsetes rakkudes nende k\u00fcpsemise k\u00e4igus. Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide lagunemisel nende eluea l\u00f5ppedes seotakse vabanev hemoglobiin valdavalt haptoglobiiniga (hemoglobiini transportvalk) ja metaboliseeritakse maksas v\u00f5i lagundatakse makrofaagide poolt. Vabanenud raud seotakse ferritiiniga ja kasutatakse uuesti hemoglobiini s\u00fcnteesis. Hemoglobiinil on mitmeid derivaate (karboks\u00fchemoglobiin jt) ja variante (s\u00f5ltuvalt globiini struktuurist).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hematokrit (B-Hct)<\/strong> v\u00e4ljendab er\u00fctrots\u00fc\u00fctide mahu suhet plasma mahusse, \u00fchik SI s\u00fcsteemis L\/L (osana 1,0-st), v\u00e4ljendatakse ka protsentides.<\/p>\n\n\n\n<p>Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide arv koos hemoglobiini ja hematokritiga on olulised n\u00e4itajad aneemiate diagnostikas. V\u00e4\u00e4rtused on suurenenud h\u00fcpovoleemia ja pol\u00fcts\u00fcteemiate korral (<em>polycythaemia vera<\/em>, sekundaarsed pol\u00fcts\u00fcteemiad, er\u00fctropoetiini s\u00fcnteesi h\u00e4ired), v\u00e4henenud h\u00fcpervoleemia ja aneemiate puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide arvu valek\u00f5rge tulemuse v\u00f5ib anda hiidtrombots\u00fc\u00fctide esinemine ja hematokriti valek\u00f5rge tulemuse proovi seismine \u00fcle 24 tunni.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide indeksid<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>MCV (<em>mean cell volume<\/em>, er\u00fctrots\u00fc\u00fcdi keskmine maht)<\/li>\n\n\n\n<li>MCH (<em>mean cell hemoglobin<\/em>, keskmine hemoglobiin er\u00fctrots\u00fc\u00fcdis)<\/li>\n\n\n\n<li>MCHC (<em>mean cell hemoglobin concentration<\/em>, keskmine hemoglobiini kontsentratsioon er\u00fctrots\u00fc\u00fcdis)<\/li>\n\n\n\n<li>RDW-CV (<em>red cell distribution width, coefficient of variation, <\/em>er\u00fctrots\u00fc\u00fctide suurusjaotuvus, variatsioonikoefitsent)<\/li>\n\n\n\n<li>RDW-SD (<em>red cell distribution width, <\/em><em>standard deviation<\/em>, er\u00fctrots\u00fc\u00fctide suurusjaotuvus, standardh\u00e4lve).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide indekseid kasutatakse aneemiate diferentsiaaldiagnostikaks.<\/p>\n\n\n\n<p>MCV ja MCH&nbsp; v\u00e4henenud v\u00e4\u00e4rtused viitavad mikrots\u00fctaarsele h\u00fcpokroomsele aneemiale, mille p\u00f5hjuseks on sageli rauavaegus. Suurenenud MCV ja muutunud MCH ja MCHC viitavad makrots\u00fctaarsele aneemiale, mille p\u00f5hjuseks on sageli vitamiin B<sub>12<\/sub>&nbsp; v\u00f5i foolhappe puudus. Alkoholism, ts\u00fctostaatiline ja antiepileptiline ravi v\u00f5ivad anda samuti er\u00fctrots\u00fc\u00fctide mahu t\u00f5usu.<\/p>\n\n\n\n<p>RDW v\u00e4\u00e4rtus suureneb raua, foolhappe, vitamiin B<sub>12<\/sub> defitsiidi puhul varem kui ilmnevad muutused teistes er\u00fctrots\u00fc\u00fctide indeksides. RDW t\u00f5us esineb veel er\u00fctrots\u00fc\u00fctide fragmentatsiooni, aglutinatsiooni ja dimorfse RBC populatsiooni puhul.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Normoblastid (B-NRBC)<\/strong> ehk tuumaga er\u00fctrots\u00fctsaarsed rakud arenevad luu\u00fcdis l\u00e4bi mitmete rakugeneratsioonide retikulots\u00fc\u00fctideks, mis v\u00e4ljuvad luu\u00fcdist vereringesse. Normoblaste tavaliselt t\u00e4iskasvanu veres ei esine, see on normaalne leid vasts\u00fcndinul esimestel elu\u00adp\u00e4evadel.<\/p>\n\n\n\n<p>Normoblastide leid perifeerses veres v\u00f5ib olla forsseeritud er\u00fctropoeesi tunnuseks massiivse hemol\u00fc\u00fcsi v\u00f5i verekaotuse j\u00e4rgselt v\u00f5i p\u00e4rilike punaverehaiguste korral, aga ka ekstramedullaarse hemopoeesi tunnuseks erinevate vereloomehaiguste, fibroosi v\u00f5i maliigse infiltratsiooni (l\u00fcmfoom, kartsinoom) korral luu\u00fcdis. Preeklampsia ja eklampsia korral v\u00f5ivad ema verre sattuda loote normoblastid.<a><\/a><a><\/a><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Leukots\u00fc\u00fcdid (B-WBC)<\/strong> on \u00fche v\u00f5i mitme tuumaga vererakud, mis osalevad kaasas\u00fcndinud ja omandatud immuunvastuse vahendamises. Leukots\u00fc\u00fcte kasutatakse infektsioonide, vereloome kasvajate ja vereloome toksilise kahjustuse hindamiseks. Leukots\u00fc\u00fctide diferentsiaalloendust ehk leukogrammi on v\u00f5imalik teostada automaatanal\u00fcsaatoril v\u00f5i vere\u00e4ige mikroskopeerimisel. Loendamine automaatanal\u00fcsaatoril v\u00f5imaldab valgevererakud jagada kuude alaklassi:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>neutrofiilid (B-Neut)<\/li>\n\n\n\n<li>eosinofiilid (B-Eo)<\/li>\n\n\n\n<li>basofiilid (B-Baso)<\/li>\n\n\n\n<li>monots\u00fc\u00fcdid (B-Mono)<\/li>\n\n\n\n<li>l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid (B-Lymph)<\/li>\n\n\n\n<li>ebak\u00fcpsed granulots\u00fc\u00fcdid (B-IG).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Tulemused v\u00e4ljastatakse nii protsendina leukots\u00fc\u00fctide koguhulgast kui absoluutarvuna. Lisaks annab anal\u00fcsaator informatsiooni neutrofiilsete granulots\u00fc\u00fctide k\u00fcpsuse, l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide morfoloogiliste muutuste ja at\u00fc\u00fcpiliste rakkude esinemise kohta. Selle p\u00f5hjal otsustatakse laboris vere\u00e4ige mikroskoopia vajadus. Lisaks leukots\u00fc\u00fctide diferentsiaalloendusele hinnatakse \u00e4igepreparaadis ka leukots\u00fc\u00fctide, er\u00fctrots\u00fc\u00fctide ja trombots\u00fc\u00fctide morfoloogiat ning rakuhulkade vastavust anal\u00fcsaatori poolt loendatule.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Leukots\u00fctoos<\/em> v\u00f5ib tekkida paljudel erinevatel p\u00f5hjustel, nt bakteriaalne infektsioon, aseptiline koekahjustus (nt m\u00fcokardiinfarkt), m\u00f5nede leukeemia t\u00fc\u00fcpide puhul.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Neutrofiilia ja kepptuumsete neutrofiilide hulga suurenemine \u2013 \u00e4ge p\u00f5letik, toksiline kahjustus, tugev metaboolne nihe (ureemia, atsidoos), m\u00fceloproliferatiivne haigus jne.<\/li>\n\n\n\n<li>Eosinofiilia\u2013 allergilised seisundid, immuunpatoloogilised s\u00fcndroomid ja haigused, parasitaarhaigused, mitmesugused maliigsed haigused (l\u00fcmfoom, leukeemia, kartsinoom jt).<\/li>\n\n\n\n<li>Basofiilia \u2013 m\u00fceloproliferatiivsed haigused, h\u00fcpersensitiivsuse s\u00fcndroomid, l\u00fcmfots\u00fctoosid (reaktiivsed, maliigsed).<\/li>\n\n\n\n<li>Monots\u00fctoos \u2013 kroonilised p\u00f5letikud, koekahjustusega kulgevad seisundid, kroonilised m\u00fceloproliferatiivsed ja m\u00fcelod\u00fcsplastilis-m\u00fceloproliferatiivsed haigused jt.<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00fcmfots\u00fctoos \u2013 reaktiivsed seisundid, viirusinfektsioonid, kroonilised p\u00f5letikud, maliigsed l\u00fcmfoproliferatiivsed protsessid (krooniline l\u00fcmfots\u00fc\u00fctleukeemia, l\u00fcmfoom).<\/li>\n\n\n\n<li>IG (ebak\u00fcpsed granulots\u00fc\u00fcdid) (prom\u00fcelots\u00fc\u00fcdid, m\u00fcelots\u00fc\u00fcdid, metam\u00fcelots\u00fc\u00fcdid) rakkude arvu t\u00f5us esineb bakteriaalsete infektsioonide ja vereloome kasvajaliste protsesside puhul. On tundlikum ja t\u00e4psem v\u00f5rreldes mikroskoopial leitava nn vasakule nihkega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><em>Leukopeenia<\/em> tuleneb enamasti neutropeeniast ning esineb viirusinfektsioonide, \u00e4gedate leukeemiate ning vereloome toksiliste, immunoloogiliste ja kiirituskahjustuste puhul.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Rakkude noorvormide ning leukeemiliste rakkude leidumine <\/em>veres on kindel patoloogia tunnus.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>leuko-normoblastilised reaktsioonid \u2013 ekstramedullaarse hemopoeesi tunnus maliigse ekspansiooni (leukeemia, kartsinoom) v\u00f5i fibroosi korral luu\u00fcdis;<\/li>\n\n\n\n<li>blastoos \u2013 \u00e4ge leukeemia, m\u00fcelod\u00fcsplastiline s\u00fcndroom, m\u00fcelod\u00fcsplastilis-m\u00fceloproliferatiivne haigus;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00fceloidse rea noorvormide rohke leid \u2013 leukemoidne reaktsioon,&nbsp; krooniline m\u00fceloproliferatiivne protsess (krooniline m\u00fceloidne leukeemia, idiopaatiline m\u00fcelofibroos) v\u00f5i m\u00fcelod\u00fcsplastilis-m\u00fceloproliferatiivne haigus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Trombots\u00fc\u00fcdid (B-Plt)<\/strong> moodustuvad luu\u00fcdis megakar\u00fcots\u00fc\u00fctide ts\u00fctoplasmast ja omavad keskset rolli primaarses hemostaasis. Trombots\u00fc\u00fcdi eluiga talitlusv\u00f5imelisena on neli p\u00e4eva. Referentsv\u00e4\u00e4rtuste piires olev trombots\u00fc\u00fctide hulk ei v\u00e4lista nende funktsiooni puudulikkust ja vastupidi \u2013 ka (h\u00e4stitoimivate) trombots\u00fc\u00fctide suhteliselt madal arv v\u00f5ib tagada normaalse primaarse hemostaasi. Trombots\u00fc\u00fctide arvu m\u00e4\u00e4ramine on oluline hemostaasi h\u00e4irete diagnostikas.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Trombots\u00fctoosi <\/em>p\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla essentsiaalne trombots\u00fcteemia, t\u00f5eline pol\u00fcts\u00fcteemia (<em>polycythaemia rubra vera).<\/em> M\u00f5ningane trombots\u00fc\u00fctide arvu t\u00f5us esineb reaktsioonina \u00e4gedale stressile (trauma, operatsioon), hemorraagia ja hemol\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgselt, metastaatiliste kasvajate, kortikosteroidravi korral.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Trombots\u00fctopeenia <\/em>p\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla vereloome kasvajad, aplastiline aneemia, m\u00fcelod\u00fcsplastiline s\u00fcndroom, m\u00fcelofibroos, megaloblastiline aneemia, viirusinfektsioonid, sepsis, autoimmuunhaigused (immuuntrombots\u00fctopeenia), h\u00fcpersplenism, kiiritus, ravimite k\u00f5rvaltoime.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Pseudotrombots\u00fctopeenia <\/em>p\u00f5hjuseks on prooviv\u00f5tu reeglite eiramine ja sellest tulenev trombots\u00fc\u00fctide agregatsioon, trombots\u00fc\u00fctide aglutiniinide esinemine (k\u00fclma-aglutiniinid, EDTA-s\u00f5ltuvad aglutiniinid), hiidtrombots\u00fc\u00fctide esinemine ja trombots\u00fc\u00fctide satellism (trombots\u00fc\u00fctide adhesioon neutrofiilsetele granulots\u00fc\u00fctidele). Pseudotrombots\u00fctopeenia diferentsiaaldiagnostikaks loendatakse trombots\u00fc\u00fctide arv paralleelselt EDTA (K2\/K3E) ja naatriumtsitraadiga (9NC) katsutist (v\u00e4listamaks EDTA-s\u00f5ltuvate aglutiniinide esinemine), samuti tehakse vere\u00e4ige mikroskoopia trombots\u00fc\u00fctide agregatsiooni hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"29%\"><strong>Anal\u00fc\u00fct<\/strong><\/td><td width=\"30%\"><strong>Vanus<\/strong><\/td><td width=\"10%\"><strong>Sugu<\/strong><\/td><td width=\"20%\"><strong>V\u00e4\u00e4rtus<\/strong><\/td><td width=\"10%\"><strong>\u00dchik<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid (RBC)<\/td><td>\u226518a<br> <br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;2k<br>2k \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;4a<br>4a \u2013 &lt;14a<br> <br>14a \u2013 &lt;18a<br> <br> <\/td><td>M<br>N<br>M\/N<br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br>M<br>N<br>M<br>N<\/td><td>4,5\u20135,7<br>4,1\u20135,2<br>4,0\u20136,6<br>3,9\u20136,3<br>3,6\u20136,2<br>3,0\u20135,4<br>2,7\u20134,9<br>3,5\u20135,2<br>3,5\u20135,6<br>3,9\u20135,0<br>4,1\u20135,1<br>4,0\u20135,0<br>4,3\u20135,7<br>4,0\u20135,4<\/td><td>10<sup>12 <\/sup>\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Leukots\u00fc\u00fcdid (WBC)<\/td><td>\u226518a<br>0t \u2013 &lt;12t<br>12t \u2013 &lt;24t<br>24t \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;3a<br>3a \u2013 &lt;5a<br>5a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>4,1\u20139,7<br>9,0\u201330,0<br>13,0\u201338,0<br>9,4\u201334,0<br>5,0\u201321,0<br>5,0\u201320,0<br>5,0\u201319,5<br>6,0\u201317,5<br>5,8\u201313,5<br>4,9\u201311,8<br>4,2\u201310,0<\/td><td>10<sup>9<\/sup>\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Hemoglobiin (Hb)<\/td><td>\u226518a<br> <br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;2k<br>2k \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;4a<br>4a \u2013 &lt;14a<br>14a \u2013 &lt;18a<br> <br> <\/td><td>M<br>N<br>M\/N<br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br>M<br>N<\/td><td>134\u2013170<br>121\u2013150<br>145\u2013225<br>135\u2013215<br>125\u2013205<br>100\u2013180<br>90\u2013140<br>110\u2013147<br>106\u2013145<br>100\u2013132<br>112\u2013141<br>129\u2013167<br>112\u2013151<\/td><td>g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Hematokrit (Hct)<\/td><td>\u226518a<br> <br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;2k<br>2k \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;4a<br>4a \u2013 &lt;14a<br>14a \u2013 &lt;18a<br> <br> <\/td><td>M<br>N<br>M\/N<br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br>M<br>N<\/td><td>40\u201349<br>37\u201345<br>45\u201367<br>42\u201366<br>39\u201363<br>31\u201355<br>28\u201342<br>31\u201345<br>31\u201344<br>31\u201339<br>34\u201343<br>39\u201350<br>35\u201345<\/td><td>%<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Trombots\u00fc\u00fcdid (Plt)<\/td><td>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;12a<br>12a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>157\u2013372<br>145\u2013390<br>203\u2013431<br>173\u2013361<\/td><td>10<sup>9<\/sup>\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>MCV<\/td><td>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;2k<br>2k \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;4a<br>4a \u2013 &lt;14a<br> <br>14a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br>M<br>N<br>M\/N<\/td><td>82\u201395<br>95\u2013121<br>88\u2013126<br>86\u2013124<br>85\u2013123<br>77\u2013115<br>74\u201398<br>71\u201390<br>74\u201384<br>78\u201391<br>77\u201392<br>80\u201395<\/td><td>fL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>MCH<\/td><td>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;2k<br>2k \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;4a<br>4a \u2013 &lt;14a<br>14a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>28\u201333<br>31\u201337<br>28\u201340<br>26\u201334<br>25\u201335<br>23\u201331<br>23,5\u201328,2<br>25,1\u201330,3<br>25,6\u201332,0<\/td><td>pg<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>MCHC<\/td><td>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>322\u2013356<br>310\u2013350<br>305\u2013355<br>310\u2013350<br>305\u2013350<br>310\u2013350<br>310\u2013345<\/td><td>g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>RDW-CV<\/td><td>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;14a<br>14a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>12\u201315<br>11\u201316<br>12\u201315<br>12\u201316<\/td><td>%<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>RDW-SD<\/td><td>\u226518a<br>1a \u2013 &lt;14a<br>14a \u2013 &lt;18a<br> <br> <\/td><td>M\/N<br> <br>M<br>N<\/td><td>38\u201348<br>35\u201344<br>36\u201345<br>37\u201346<\/td><td>fL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Neutrofiilid (Neut)<\/td><td>\u226518a<br>1a \u2013 &lt;5a<br>5a \u2013 &lt;15a<br>15a \u2013 &lt;18a<br><br>\u226518a<br>0t \u2013 &lt;12t<br>12t \u2013 &lt;24t<br>24t \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>42,0\u201371,0<br>18,6\u201368,6<br>28,9\u201367,9<br>39,6\u201373,9<br><br>1,9\u20136,7<br>6,0\u201326,0<br>6,0\u201328,0<br>5,0\u201321,0<br>1,5\u201310,0<br>1,0\u20139,5<br>1,0\u20139,0<br>1,0\u20138,5<br>1,5\u20136,8<\/td><td>%<br><br><br><br><br>10<sup>9<\/sup>\/L<br><br><br><br><br><br> <br><br><br><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Kepptuumsed neutrofiilid%<br>*Parameeter on saadaval ainult vere\u00e4ige mikroskoopial<\/td><td>\u2265 18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>0\u20135,0<\/td><td>%<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>L\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid (Lymph)<\/td><td>\u2265 18a<br>1a \u2013 &lt;5a<br>5a \u2013 &lt;15a<br>15a \u2013 &lt;18a<br><br>\u2265 18a<br>0t \u2013 &lt;24t<br>24t \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;1k<br>1k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;5a<br>5a \u2013 &lt;15a<br>15a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>21,0\u201345,0<br>20,6\u201371,6<br>21,1\u201358,8<br>15,0\u201345,4<br><br>1,3\u20133,1<br>2,0\u201311,0<br>2,0\u201311,5<br>2,0\u201317,0<br>2,5\u201316,5<br>4,0\u201313,5<br>1,9\u20136,3<br>1,3\u20134,1<br>1,3\u20133,4<\/td><td>%<br><br><br><br><br>10<sup>9<\/sup>\/L<br><br><br><br><br><br> <br><br><br><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Monots\u00fc\u00fcdid (Mono)<\/td><td>\u226518a<br>1a \u2013 &lt;5a<br>5a \u2013 &lt;18a<br><br><br>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;5a<br>5a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<br><br>M<br>N<br><br>M\/N<br><br><br><br><br><br><br><br><\/td><td>4,0\u201311,0<br>5,1\u201312,6<br>5,1\u201311,5<br>4,3\u201312,1<br><br>0,24\u20130,8<br>0,5\u20131,7<br>0,3\u20131,3<br>0,5\u20131,8<br>0,2\u20131,6<br>0,2\u20131,4<br>0,4\u20131,5<br>0,3\u20130,8<\/td><td>%<br><br><br><br><br>10<sup>9<\/sup>\/L<br><br><br><br> <br><br><br><br><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Eosinofiilid (Eo)<\/td><td>\u226518a<br>1a \u2013 &lt;4a<br>4a \u2013 &lt;15a<br>15a \u2013 &lt;18a<br><br>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;14p<br>14p \u2013 &lt;3k<br>3k \u2013 &lt;6k<br>6k \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;4a<br>4a \u2013 &lt;15a<br>15a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>0,4\u20136,0<br>&lt;8,3<br>&lt;13<br>&lt;6,7<br><br>0,02\u20130,4<br>0,2\u20130,7<br>0,2\u20130,8<br>0,2\u20130,6<br>0\u20131,1<br>0\u20131,0<br>&lt;0,8<br>&lt;1,0<br>&lt;0,5<\/td><td>%<br><br><br><br><br>10<sup>9<\/sup>\/L<br><br><br> <br><br><br><br><br><br><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Basofiilid (Baso)<\/td><td>\u226518a<br>1a \u2013 &lt;18a<br><br>\u226518a<br>0p \u2013 &lt;7p<br>7p \u2013 &lt;1a<br>1a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>0,1\u20131,3<br>&lt;1,2<br><br>0,01\u20130,08<br>0\u20130,3<br>0\u20130,2<br>&lt;0,1<\/td><td>%<br><br><br>10<sup>9<\/sup>\/L<br><br><br><br> <\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Ebak\u00fcpsed granulots\u00fc\u00fcdid (IG)<\/td><td>\u226518a<br>1a \u2013 &lt;18a<br><br>\u226518a<br>1a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>0-0,5<br>&lt;0,8<br><br>0\u20130,03<br>&lt;0,05<\/td><td>%<br><br><br>10<sup>9<\/sup>\/L<br><br> <\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Normoblastid (NRBC)<\/td><td>1a \u2013 &lt;18a<\/td><td>M\/N<\/td><td>&lt;1,2<\/td><td>%<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/retikulotsuutide-paneel-b-ret\/\">Retikulots\u00fc\u00fctide paneel<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Piret Mihkelson<br>Muudetud 17.02.2023<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemogramm 5-osalise leukogrammiga on hematoloogiline automaatuuring, mille k\u00e4igus loendatakse er\u00fctrots\u00fc\u00fctide, leukots\u00fc\u00fctide ja trombots\u00fc\u00fctide hulk veres ning m\u00f5\u00f5detakse hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtus. Leukogrammil diferentseeritakse leukots\u00fc\u00fcdid 5 alamklassi. Anal\u00fc\u00fcs on esmaseks uuringuks vereloome haiguste diagnoosimisel ja nende kulu j\u00e4lgimiseks, samuti olulisel kohal infektsioonide diagnostikas. Patoloogiate esinemise korral tehakse vastavalt laboris kehtestatud reeglistikule j\u00e4tku-uuringuna [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7265,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11913","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemogramm 5-osalise leukogrammiga on hematoloogiline automaatuuring, mille k\u00e4igus loendatakse er\u00fctrots\u00fc\u00fctide, leukots\u00fc\u00fctide ja trombots\u00fc\u00fctide hulk veres ning m\u00f5\u00f5detakse hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtus. Leukogrammil diferentseeritakse leukots\u00fc\u00fcdid 5 alamklassi. Anal\u00fc\u00fcs on esmaseks uuringuks vereloome haiguste diagnoosimisel ja nende kulu j\u00e4lgimiseks, samuti olulisel kohal infektsioonide diagnostikas. Patoloogiate esinemise korral tehakse vastavalt laboris kehtestatud reeglistikule j\u00e4tku-uuringuna [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T16:11:42+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\\\/\",\"name\":\"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-06-23T11:13:17+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T16:11:42+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hematoloogilised uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemogramm 5-osalise leukogrammiga on hematoloogiline automaatuuring, mille k\u00e4igus loendatakse er\u00fctrots\u00fc\u00fctide, leukots\u00fc\u00fctide ja trombots\u00fc\u00fctide hulk veres ning m\u00f5\u00f5detakse hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtus. Leukogrammil diferentseeritakse leukots\u00fc\u00fcdid 5 alamklassi. Anal\u00fc\u00fcs on esmaseks uuringuks vereloome haiguste diagnoosimisel ja nende kulu j\u00e4lgimiseks, samuti olulisel kohal infektsioonide diagnostikas. Patoloogiate esinemise korral tehakse vastavalt laboris kehtestatud reeglistikule j\u00e4tku-uuringuna [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T16:11:42+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/","name":"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-06-23T11:13:17+00:00","dateModified":"2025-12-21T16:11:42+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/hemogramm-5-osalise-leukogrammiga-b-cbc-5diff-ja-vereaige-mikroskoopia-b-smear-m\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hematoloogilised uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Hemogramm 5-osalise leukogrammiga (B-CBC-5diff) ja vere\u00e4ige mikroskoopia (B-Smear-m)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemogramm 5-osalise leukogrammiga on hematoloogiline automaatuuring, mille k\u00e4igus loendatakse er\u00fctrots\u00fc\u00fctide, leukots\u00fc\u00fctide ja trombots\u00fc\u00fctide hulk veres ning m\u00f5\u00f5detakse hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtus. Leukogrammil diferentseeritakse leukots\u00fc\u00fcdid 5 alamklassi. Anal\u00fc\u00fcs on esmaseks uuringuks vereloome haiguste diagnoosimisel ja nende kulu j\u00e4lgimiseks, samuti olulisel kohal infektsioonide diagnostikas. Patoloogiate esinemise korral tehakse vastavalt laboris kehtestatud reeglistikule j\u00e4tku-uuringuna&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11913","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11913"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11913\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7265"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11913"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}