{"id":11966,"date":"2025-07-01T12:23:35","date_gmt":"2025-07-01T10:23:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11966"},"modified":"2025-12-21T18:14:56","modified_gmt":"2025-12-21T16:14:56","slug":"luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/","title":{"rendered":"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Laboratoorse hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakond, tel. 731 9321, 731 9309<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalse vereloome korral leiduvad luu\u00fcdis k\u00f5ikide rakuliinide eellasrakud erinevates k\u00fcpsusastmetes ja kindlates proportsioonides. <strong>Luu\u00fcdi aspiraadist<\/strong> valmistatud \u00e4ige- ja fragmendi\u00e4ige preparaatides ning fragmentide histoloogilistes preparaatides saab hinnata rakkude koosseisu, omavahelisi arvulisi suhteid, k\u00fcpsust ja morfoloogiat. Samuti on v\u00f5imalik teha otsustusi vereloome struktuuri, v\u00f5imaliku maliigse infiltratsiooni ja selle iseloomu v\u00f5i maliigse transformatsiooni kohta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Punkteerides spetsiaalse n\u00f5elaga rinnaku \u00fclemist kolmandikku v\u00f5i puusaluuharja, aspireeritakse 0,3\u20131,0 mL luu\u00fcdi. Natiivmaterjalist tehakse koheselt (enne h\u00fc\u00fcbimise algust) 6\u20138 m\u00f5\u00f5duka paksusega \u00e4igepreparaati ning 6\u20138 fragmendi\u00e4iet.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui sama punktsiooni k\u00e4igus on vajalik v\u00f5tta luu\u00fcdi ka immuunfenot\u00fcpeerimiseks v\u00f5i ts\u00fctogeneetiliseks uuringuks, siis toimitakse j\u00e4rgmiselt: aspireeritakse esimene, v\u00e4iksem kogus materjali (kuni 1 mL), v\u00e4ljutatakse materjal uuriklaasile ja kasutatakse t\u00e4ielikult \u00e4ra \u00e4ieteks ning histoloogiliseks uuringuks. \u00dchendades teistkordselt s\u00fcstla luus oleva n\u00f5elaga, aspireeritakse suurema vere lisandusega materjal, mis sobib muudeks vajalikeks uuringuteks. Punktsiooni selline taktika tagab raku- ja fragmendirikkama materjali saamise morfoloogilisteks uuringuteks. Kui samal p\u00e4eval ei ole v\u00f5etud perifeerset verd hemogrammi uuringuks, tuleb lisaks v\u00f5tta kapillaarverd K2E\/K3E-mikrokatsutisse ning valmistada 2 \u00e4igepreparaati mikroskoopiliseks uuringuks.<\/p>\n\n\n\n<p>Fragmendi\u00e4iged on luu\u00fcdi ts\u00fctoloogilise uuringu modifikatsiooniks, mis suurendavad oluliselt tulemuste t\u00f5ep\u00e4rasust, kuna neis leiduv vere lisanduseta rakuline materjal v\u00f5imaldab adekvaatsemalt hinnata rakuliinide ja eri k\u00fcpsusastmete proportsioone ning maliigse klooni osakaalu. Fragmendi\u00e4ige tegemiseks valitakse v\u00e4rskest aspiraadist silmaga n\u00e4htavaid koet\u00fckke ning t\u00f5mmatakse need kerge survega kahe esemeklaasi vahel laiali (\u00fchest fragmendist saab kaks \u00e4iet).<\/p>\n\n\n\n<p>Luu\u00fcdi histoloogiliseks uuringuks eraldatakse uuriklaasile v\u00e4ljutatud aspiraadist plastiklusika abil silmaga n\u00e4htavaid luu\u00fcdi fragmente ja kogutakse need k\u00e4mbuks. K\u00e4mpu veeretatakse m\u00f6\u00f6da uuriklaasi serva, et eralduks \u00fcleliigne veri. H\u00fc\u00fcbinud k\u00e4mp asetatakse fikseerivasse lahusesse ja saadetakse edasiseks t\u00f6\u00f6tlemiseks patoloogiateenistuse laborisse.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td width=\"84%\">\u00c4igepreparaadid s\u00e4ilivad valguse eest kaitstuna n\u00e4dalaid. Luu\u00fcdi materjal peab olema fikseerivas lahuses v\u00e4hemalt kaks tundi ning soovitavalt mitte \u00fcle 12 tunni.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> morfoloogiline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Esitatakse l\u00fchidalt morfoloogilise leiu kirjeldus koos viidetega m\u00f5nedele olulistele arvulistele&nbsp; tulemustele (nt m\u00f5ned indeksid, maliigsete rakkude osakaal jne) ja morfoloogilistele detailidele v\u00f5i muutustele. Vajadusel antakse maliigse klooni t\u00e4psem iseloomustus. Diagnoosi t\u00e4psustamiseks teostatakse vajadusel t\u00e4iendavaid ts\u00fctokeemilisi uuringuid ning kasutatakse eriuuringute andmeid (nt PCR, immuunfenot\u00fcpeerimine).<\/p>\n\n\n\n<p>Laboriarsti diagnostiline otsus on kokkuv\u00f5tlik seisukohav\u00f5tt, mis p\u00f5hineb konkreetse kompleksuuringu k\u00f5ikide meetodite tulemustel. Leid v\u00f5ib olla piisav diagnoosi tegemiseks, osalise diagnostilise t\u00e4hendusega v\u00f5i mittespetsiifiline.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Peamisteks n\u00e4idustusteks on kahtlus maliigsetele vereloomehaigustele ja aneemiate diferentsiaaldiagnostika. On ka mitmeid muid n\u00e4idustusi, nagu organmegaaliate, d\u00fcsproteineemiate, \u00fcldseisundi progresseeruvate h\u00e4irete jt haiguslike muutuste p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline ja histoloogiline kompleksuuring v\u00f5ib piisava uurimismaterjali leidumisel olla aluseks enamuse maliigsete v\u00f5i mittemaliigsete vereloomehaiguste diagnostikale. Uuring v\u00f5ib anda ka suunavaid viiteid paljude sekundaarse iseloomuga vereloomeh\u00e4irete interpreteerimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Luu\u00fcdi aspiraadi mittespetsiifiliste esteraaside ts\u00fctokeemiline v\u00e4rving (Bm-NASDA)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Esteraasid <\/strong>on grupp h\u00fcdrolaase, mis on aktiivsed laias pH vahemikus. Neid leidub luu\u00fcdi mitmetes rakuliinides. Leukots\u00fc\u00fctides kirjeldatakse \u00fcheksat esteraasi isoens\u00fc\u00fcmi, neist nn spetsiifilised esteraasid (1., 2., 7., 8. ja 9.) leiduvad granulots\u00fc\u00fctides ja nn mittespetsiifilised (3., 4., 5. ja 6.), mis on tundlikud naatriumfluoriidile (NaF), leiduvad monots\u00fc\u00fctides, megakar\u00fcots\u00fc\u00fctides ja trombots\u00fc\u00fctides. Enamik isoens\u00fc\u00fcmidest reageerib naftool-AS-D-atsetaadiga (NASDA), mispuhul granulots\u00fctaarse ja monots\u00fctaarse rea rakkudes v\u00e4rvuvad esteraasis\u00f5merad siniseks. Paralleelselt v\u00e4rvitud preparaadis inhibeeritakse nn mittespetsiifilised esteraasid naatriumfluoriidiga, mille j\u00e4rgselt tuhmuvad esteraasi-s\u00f5merad monots\u00fctaarse rea rakkudes, graanulid s\u00e4ilivad aga granulots\u00fctaarse rea rakkudes. Seega, kahe preparaadi v\u00f5rdlev hindamine teeb v\u00f5imalikuks rakuliinide eristamise.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuringuks on vaja v\u00e4hemalt kaks fikseerimata ja v\u00e4rvimata preparaati.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ts\u00fctokeemiline v\u00e4rving naftool-AS-D-atsetaadiga ja reaktsiooni inhibeerimine naatriumfluoriidiga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>T\u00f5lgendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Mittespetsiifiliste esteraaside v\u00e4rvingul hinnatakse positiivse reaktsiooni andnud rakkude osahulka ja granulaarsuse v\u00e4henemist inhibeerimisreaktsioonil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Valikmeetod monots\u00fctaarse rea rakkude m\u00e4\u00e4ratlemiseks. Sobib \u00e4geda m\u00fceloidse leukeemia alat\u00fc\u00fcpide M4 ja M5 eristamiseks M1 ja M2-st ning monots\u00fctaarse komponendi osakaalu hindamiseks M4 ja kroonilise m\u00fcelomonots\u00fctaarse leukeemia puhul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Luu\u00fcdi aspiraadi m\u00fceloperoks\u00fcdaasi ts\u00fctokeemiline v\u00e4rving (Bm-MPO)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>M\u00fceloperoks\u00fcdaas (MPO)<\/strong> on l\u00fcsosomaalne ens\u00fc\u00fcm, mida sisaldavad neutrofiilse rea rakkude primaarsed ja sekundaarsed graanulid, eosinofiilide ja basofiilide spetsiifilised graanulid ning monots\u00fctaarse rea rakkude azurofiilsed graanulid. L\u00fcmfots\u00fctaarse, er\u00fctrots\u00fctaarse ja megakar\u00fcots\u00fctaarse rea rakkude ts\u00fctoplasmas MPO puudub.<\/p>\n\n\n\n<p>MPO esinemise korral tekib rakkudes reaktsioonil bensidiiniga rohekassinine granulatsioon.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuringuks on vaja v\u00e4hemalt kaks fikseerimata ja v\u00e4rvimata preparaati. <strong><u>NB!<\/u><\/strong> MPO on tundlik valguse suhtes, seet\u00f5ttu tuleb \u00e4igepreparaat hoida v\u00e4rvimiseni pimedas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>ts\u00fctokeemiline reaktsioon bensidiiniga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>T\u00f5lgendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hinnatakse MPO-positiivsete ja -negatiivsete rakkude osahulka ning MPO v\u00e4rvingu intensiivsust. MPO aktiivsus on suurem k\u00fcpsemates granulots\u00fc\u00fctides, noortes granulots\u00fc\u00fctides ja monots\u00fc\u00fctides on aktiivsus v\u00e4hene.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4geda m\u00fceloidse leukeemia eristamine \u00e4gedast l\u00fcmfoidsest leukeemiast. MPO aktiivsuse hindamine neutrofiilides.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4gedate m\u00fceloidsete leukeemiate puhul (alat\u00fc\u00fcbid M1 kuni M6) loetakse \u00fcle 3% MPO-positiivsete blastide leidumist kokkuleppeliselt m\u00fceloidse rakuliini t\u00f5estuseks.<\/p>\n\n\n\n<p>MPO puudus p\u00f5hjustab neutrofiilide fagots\u00fctaarse aktiivsuse v\u00e4henemist ning krooniliste p\u00f5letikuliste haiguste sagenemist.<\/p>\n\n\n\n<p>MPO defitsiit on enamasti omandatud (intoksikatsioonid, m\u00fceloproliferatiivsed haigused).<\/p>\n\n\n\n<p>Kaasas\u00fcndinud puudulikkuse puhul on neutrofiilide ja monots\u00fc\u00fctide MPO aktiivsus v\u00e4henenud, eosinofiilidel aga mitte. Homos\u00fcgootidel on t\u00e4ielik, heteros\u00fcgootidel osaline MPO puudulikkus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Luu\u00fcdi aspiraadi raua ts\u00fctokeemiline v\u00e4rving (Bm-Fe)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Organismi peamised rauadepood asuvad luu\u00fcdis, p\u00f5rnas ja maksas. Raud transporditakse luu\u00fcdisse seotuna transferriiniga. Er\u00fctroblastidesse sisenenud raud seotakse mitokondrites heemi koosseisu, raua \u00fclej\u00e4\u00e4k vereloomes deponeeritakse ferritiinina makrofaagidesse. Ferritiini osalisel degradatsioonil tekib hemosideriin.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Depooraua <\/strong>hulga hindamiseks makrofaagides ja er\u00fctroidsetes eellasrakkudes kasutatakse luu\u00fcdi \u00e4igepreparaatide ts\u00fctokeemilist v\u00e4rvingut Perlsi j\u00e4rgi, mille puhul hemosideriin annab rohekassinise pretsipitaadi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuringuks on vaja v\u00e4hemalt kaks fikseerimata ja v\u00e4rvimata preparaati.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ts\u00fctokeemiline reaktsioon Perlsi j\u00e4rgi<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>T\u00f5lgendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Normipuhuselt on makrofaagide ts\u00fctoplasmas sedastatavad v\u00e4ikesed rauagraanulid, v\u00e4heseid ts\u00fctoplasmaatilisi graanuleid v\u00f5ib leida ka 30\u201350% er\u00fctroidsetel eellasrakkudel (sideroblastid).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Depooraua hulga ja raua kasutamise efektiivsuse hindamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Rauavaeguse korral luu\u00fcdi makrofaagides depoorauda ei leidu ning sideroblastide hulk (protsent er\u00fctroidsete rakkude koguhulgast) on v\u00e4henenud v\u00f5i puudub. Depooraua puudus kujuneb ka primaarse pol\u00fcts\u00fcteemia korral ning on \u00fcheks diagnostiliseks kriteeriumiks.<\/p>\n\n\n\n<p>Depooraua hulk on normaalne v\u00f5i suurenenud kroonilise haiguse aneemia korral, samas sideroblastide hulk on v\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n<p>Depooraua ja sideroblastide hulk&nbsp; on suurenenud hemol\u00fc\u00fctilise ja megaloblastilise aneemia korral, samuti hemosideroosi ja hemokromatoosi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Sideroblastide osakaalu suurenemine viitab hemoglobiini s\u00fcnteesi h\u00e4iretele. Kui h\u00e4iritud on vaid globiini s\u00fcntees (nt talasseemia) v\u00f5i on tegemist raua \u00fclek\u00fcllusega, on graanulite jaotuvus rakkudes enamv\u00e4hem \u00fchtlane. Heemi s\u00fcnteesi defekti korral kuhjuvad raua \u00fclej\u00e4\u00e4gid tuuma vahetus l\u00e4heduses paiknevatesse mitokondritesse ja v\u00e4rvingul ilmestuvad rauagraanulid ringjalt \u00fcmber sideroblasti tuuma - tekivad nn. ringjad sideroblastid. P\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla vereloome toksiline kahjustus (raskmetallid, ravimid vm) v\u00f5i t\u00fcviraku geneetiline defekt primaarse m\u00fcelod\u00fcsplaasia (MDS) v\u00f5i m\u00fceloproliferatiivse haiguse korral. MDS puhul on ringjate sideroblastide hulk (&gt; 15%) diagnostilise t\u00e4hendusega alat\u00fc\u00fcbi (RARS) m\u00e4\u00e4ratlemisel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Luu\u00fcdi aspiraadi happelise fosfataasi ts\u00fctokeemiline v\u00e4rving (Bm-ACP-T)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Happeline fosfataas (ACP)<\/strong> on \u00fcks happelistest h\u00fcdrolaasidest, mida leidub enamikes vereloome rakkudes. Ts\u00fctokeemilist v\u00e4rvingut ACP-le kasutatakse l\u00fcmfoproliferatiivsete haiguste diferentsiaaldiagnostikas. Enamikes T\u2011liini l\u00fcmfoidsetes rakkudes on reaktsioon ACP-le intensiivselt positiivne, B-liini l\u00fcmfoidsetes rakkudes on reaktsioon n\u00f5rk v\u00f5i puudub. Paralleelselt v\u00e4rvitud preparaadis inhibeeritakse reaktsioon tartraathappega ning ACP s\u00f5meraid ei ole sedastatavad. Erandiks on B-liini kuuluv karvrakuline leukeemia, mille puhul leukeemilistes rakkudes esineb ACP tartraatresistentne isoens\u00fc\u00fcm (<em>tartrate resistant acid phosphatase, <\/em>TRAP). Reaktsioon karvrakkudes on tugevalt positiivne ja ei inhibeeru tartraathappega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuringuks on vaja v\u00e4hemalt kaks fikseerimata ja v\u00e4rvimata preparaati.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ts\u00fctokeemiline v\u00e4rving happelisele fosfataasile ja reaktsiooni inhibeerimine tartraathappega<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>T\u00f5lgendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4rvingul happelisele fosfataasilehinnatakse positiivse reaktsiooni andnud l\u00fcmfoidsete rakkude osahulka ja s\u00f5meruse s\u00e4ilumist inhibeerimisel tartraathappega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Karvrakulise leukeemia eristamine teistest l\u00fcmfoproliferatiivsetest haigustest.<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/vereloome-kasvajate-uuringud\/vereloome-kasvajate-molekulaardiagnostilised-uuringud\/\">Vereloome kasvajate molekulaardiagnostilised uuringud<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/vereloome-kasvajate-uuringud\/vereloomehaiguste-immuunfenotupeerimine\/\">Vereloomehaiguste immuunfenot\u00fcpeerimine<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ain R\u00e4hni<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laboratoorse hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakond, tel. 731 9321, 731 9309 Normaalse vereloome korral leiduvad luu\u00fcdis k\u00f5ikide rakuliinide eellasrakud erinevates k\u00fcpsusastmetes ja kindlates proportsioonides. Luu\u00fcdi aspiraadist valmistatud \u00e4ige- ja fragmendi\u00e4ige preparaatides ning fragmentide histoloogilistes preparaatides saab hinnata rakkude koosseisu, omavahelisi arvulisi suhteid, k\u00fcpsust ja morfoloogiat. Samuti on v\u00f5imalik teha otsustusi vereloome struktuuri, v\u00f5imaliku maliigse infiltratsiooni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7265,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11966","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Laboratoorse hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakond, tel. 731 9321, 731 9309 Normaalse vereloome korral leiduvad luu\u00fcdis k\u00f5ikide rakuliinide eellasrakud erinevates k\u00fcpsusastmetes ja kindlates proportsioonides. Luu\u00fcdi aspiraadist valmistatud \u00e4ige- ja fragmendi\u00e4ige preparaatides ning fragmentide histoloogilistes preparaatides saab hinnata rakkude koosseisu, omavahelisi arvulisi suhteid, k\u00fcpsust ja morfoloogiat. Samuti on v\u00f5imalik teha otsustusi vereloome struktuuri, v\u00f5imaliku maliigse infiltratsiooni [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T16:14:56+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\\\/\",\"name\":\"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-01T10:23:35+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T16:14:56+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hematoloogilised uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hematoloogilised-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring - \u00dchendlabor","og_description":"Laboratoorse hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakond, tel. 731 9321, 731 9309 Normaalse vereloome korral leiduvad luu\u00fcdis k\u00f5ikide rakuliinide eellasrakud erinevates k\u00fcpsusastmetes ja kindlates proportsioonides. Luu\u00fcdi aspiraadist valmistatud \u00e4ige- ja fragmendi\u00e4ige preparaatides ning fragmentide histoloogilistes preparaatides saab hinnata rakkude koosseisu, omavahelisi arvulisi suhteid, k\u00fcpsust ja morfoloogiat. Samuti on v\u00f5imalik teha otsustusi vereloome struktuuri, v\u00f5imaliku maliigse infiltratsiooni [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T16:14:56+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/","name":"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-01T10:23:35+00:00","dateModified":"2025-12-21T16:14:56+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/luuudi-aspiraadi-tsutoloogiline-tsutokeemiline-ja-histoloogiline-kompleksuuring\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hematoloogilised uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hematoloogilised-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Luu\u00fcdi aspiraadi ts\u00fctoloogiline, ts\u00fctokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Laboratoorse hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakond, tel. 731 9321, 731 9309 Normaalse vereloome korral leiduvad luu\u00fcdis k\u00f5ikide rakuliinide eellasrakud erinevates k\u00fcpsusastmetes ja kindlates proportsioonides. Luu\u00fcdi aspiraadist valmistatud \u00e4ige- ja fragmendi\u00e4ige preparaatides ning fragmentide histoloogilistes preparaatides saab hinnata rakkude koosseisu, omavahelisi arvulisi suhteid, k\u00fcpsust ja morfoloogiat. Samuti on v\u00f5imalik teha otsustusi vereloome struktuuri, v\u00f5imaliku maliigse infiltratsiooni&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11966"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11966\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7265"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}