{"id":11997,"date":"2025-07-01T13:32:29","date_gmt":"2025-07-01T11:32:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11997"},"modified":"2025-11-26T18:09:15","modified_gmt":"2025-11-26T16:09:15","slug":"narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/","title":{"rendered":"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Narkolepsia <\/strong>on krooniline, kurnav uneh\u00e4ire, mida iseloomustab \u00fclem\u00e4\u00e4rane p\u00e4evane unisus, katapleksiahood, \u00e4kiline m\u00f6\u00f6duv lihasn\u00f5rkus v\u00f5i paral\u00fc\u00fcs ning h\u00e4iritud \u00f6ine uni.<\/p>\n\n\n\n<p>Narkolepsia on valdavalt p\u00f5hjustatud neurotransmitterite h\u00e4irunud funktsioneerimisest ning immuuns\u00fcsteemi h\u00e4iretest, eelk\u00f5ige autoimmuunsetest reaktsioonidest.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringud on n\u00e4idanud, et geneetilised faktorid m\u00e4ngivad narkolepsia kujunemisel olulist rolli, samas aga ei ole need piisavad ega ka alati vajalikud narkolepsia tekkimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Olulisteks narkolepsia eelsoodumust tekitavateks geneetilisteks faktoriteks on HLA-DQB1*06:02 ning DQA1*01:02 alleelid. Ligikaudu 85\u201395% katapleksiahoogudega narkolepsia patisentidest kannavad antud haplot\u00fc\u00fcpi. HLA-DQB1*06:02 alleeli esinemissagedus tervetel indiviididel on 24%. Selle alleeli suhtes homos\u00fcgootsetel indiviididel on suurem haigestumise risk v\u00f5rreldes heteros\u00fcgootidega.<\/p>\n\n\n\n<p>Narkolepsia-seoseliste HLA alleelide m\u00e4\u00e4ramine annab lisainformatsiooni narkolepsia ning eelk\u00f5ige katapleksia diagnoosimisel, kuid seda seost ei saa lugeda spetsiifiliseks.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchendlaboris m\u00e4\u00e4ratakse kompleksanal\u00fc\u00fcsina j\u00e4rgmiste narkolepsia-seoseliste HLA alleelide olemasolu: DQB1*06:02 ja DQA1*01:02.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"20%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"79%\">K2E\/K3E-katsuti (lilla kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Anal\u00fc\u00fcsitav kogus<\/strong><\/td><td>1 mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Veri toatemperatuuril kuus tundi, +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> j\u00e4rjestusspetsiifiline pol\u00fcmeraasi ahelreaktsioon (SSP-PCR)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelide esinemine v\u00f5i puudumine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Narkolepsia-seoseliste HLA alleelide esinemine toetab narkolepsia diagnoosi, nende puudumine aga ei anna otsest alust narkolepsia v\u00e4listamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ingrid Tagen<br>Muudetud 11.09.2017<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Narkolepsia on krooniline, kurnav uneh\u00e4ire, mida iseloomustab \u00fclem\u00e4\u00e4rane p\u00e4evane unisus, katapleksiahood, \u00e4kiline m\u00f6\u00f6duv lihasn\u00f5rkus v\u00f5i paral\u00fc\u00fcs ning h\u00e4iritud \u00f6ine uni. Narkolepsia on valdavalt p\u00f5hjustatud neurotransmitterite h\u00e4irunud funktsioneerimisest ning immuuns\u00fcsteemi h\u00e4iretest, eelk\u00f5ige autoimmuunsetest reaktsioonidest. Uuringud on n\u00e4idanud, et geneetilised faktorid m\u00e4ngivad narkolepsia kujunemisel olulist rolli, samas aga ei ole need piisavad ega ka alati [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7268,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11997","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Narkolepsia on krooniline, kurnav uneh\u00e4ire, mida iseloomustab \u00fclem\u00e4\u00e4rane p\u00e4evane unisus, katapleksiahood, \u00e4kiline m\u00f6\u00f6duv lihasn\u00f5rkus v\u00f5i paral\u00fc\u00fcs ning h\u00e4iritud \u00f6ine uni. Narkolepsia on valdavalt p\u00f5hjustatud neurotransmitterite h\u00e4irunud funktsioneerimisest ning immuuns\u00fcsteemi h\u00e4iretest, eelk\u00f5ige autoimmuunsetest reaktsioonidest. Uuringud on n\u00e4idanud, et geneetilised faktorid m\u00e4ngivad narkolepsia kujunemisel olulist rolli, samas aga ei ole need piisavad ega ka alati [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T16:09:15+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hla-ja-koesobivusuuringud\\\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hla-ja-koesobivusuuringud\\\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\\\/\",\"name\":\"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-01T11:32:29+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T16:09:15+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hla-ja-koesobivusuuringud\\\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hla-ja-koesobivusuuringud\\\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hla-ja-koesobivusuuringud\\\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"HLA ja koesobivusuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hla-ja-koesobivusuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA) - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Narkolepsia on krooniline, kurnav uneh\u00e4ire, mida iseloomustab \u00fclem\u00e4\u00e4rane p\u00e4evane unisus, katapleksiahood, \u00e4kiline m\u00f6\u00f6duv lihasn\u00f5rkus v\u00f5i paral\u00fc\u00fcs ning h\u00e4iritud \u00f6ine uni. Narkolepsia on valdavalt p\u00f5hjustatud neurotransmitterite h\u00e4irunud funktsioneerimisest ning immuuns\u00fcsteemi h\u00e4iretest, eelk\u00f5ige autoimmuunsetest reaktsioonidest. Uuringud on n\u00e4idanud, et geneetilised faktorid m\u00e4ngivad narkolepsia kujunemisel olulist rolli, samas aga ei ole need piisavad ega ka alati [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T16:09:15+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/","name":"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-01T11:32:29+00:00","dateModified":"2025-11-26T16:09:15+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/narkolepsia-hla-dqb10602-ja-dqa10102-alleelid-b-hla-dqb10602-dqa10102-dna\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"HLA ja koesobivusuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hla-ja-koesobivusuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Narkolepsia \u2013 HLA-DQB1*06:02 ja DQA1*01:02 alleelid (B-HLA-DQB1*06:02, DQA1*01:02 DNA)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Narkolepsia on krooniline, kurnav uneh\u00e4ire, mida iseloomustab \u00fclem\u00e4\u00e4rane p\u00e4evane unisus, katapleksiahood, \u00e4kiline m\u00f6\u00f6duv lihasn\u00f5rkus v\u00f5i paral\u00fc\u00fcs ning h\u00e4iritud \u00f6ine uni. Narkolepsia on valdavalt p\u00f5hjustatud neurotransmitterite h\u00e4irunud funktsioneerimisest ning immuuns\u00fcsteemi h\u00e4iretest, eelk\u00f5ige autoimmuunsetest reaktsioonidest. Uuringud on n\u00e4idanud, et geneetilised faktorid m\u00e4ngivad narkolepsia kujunemisel olulist rolli, samas aga ei ole need piisavad ega ka alati&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11997","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11997"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11997\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7268"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11997"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}