{"id":12016,"date":"2025-07-01T15:14:04","date_gmt":"2025-07-01T13:14:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12016"},"modified":"2025-11-26T18:24:24","modified_gmt":"2025-11-26T16:24:24","slug":"androsteendioon-sp-androst","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/","title":{"rendered":"Androsteendioon (S,P-Androst)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Androsteendioon <\/strong>on steroidhormoon, mida produtseeritakse neerupealistes, testistes ja ovaariumites. \u00dcle 90% hormoonist on seotud albumiiniga. Androsteendiooni loetakse n\u00f5rgatoimeliseks androgeeniks, mis funktsioneerib peamiselt prekursorina testosteroonile, \u00f6stroonile ja \u00f6stradioolile. Konversioon andro- ja \u00f6strogeenideks v\u00f5ib toimuda ka perifeersetes kudedes. Sekretsioon toimub pulseerivalt, tase on hommikuti kuni 25% k\u00f5rgem kui p\u00e4rastl\u00f5unal. Androsteendiooni produktsioon s\u00f5ltub samuti menstruaalts\u00fcklist, olles k\u00f5rgeim ts\u00fckli keskel. Androsteendiooni tase t\u00f5useb ka raseduse ajal. Neerupealistes on androsteendiooni produktsioon reguleeritud adrenokortikotroopse hormooni (ACTH) tasemega, sugun\u00e4\u00e4rmetes aga gonadotropiinide poolt.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma toatemperatuuril viis p\u00e4eva, +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td> <\/td>Mehed nmol\/L<\/strong><\/td>Naised nmol\/L<\/strong><\/td><\/tr>
<\/td>< 14 p<\/strong><\/td>< 2,54<\/td><\/tr>
<\/td>14 p \u2013 < 1 a<\/strong><\/td>0,09\u20132,1<\/td><\/tr>
<\/td>1 a \u2013 < 6 a<\/strong><\/td>0,09\u20130,57<\/td><\/tr>
<\/td>6 a \u2013 < 10 a<\/strong><\/td>0,2\u20130,92<\/td><\/tr>
<\/td>10 a \u2013 < 12 a<\/strong><\/td>< 2,54<\/td><\/tr>
<\/td>12 a \u2013 < 15 a<\/strong><\/td>0,51\u20132,01<\/td>0,74\u20136,01<\/td><\/tr>
<\/td>15 a \u2013 < 19 a\u00a0<\/strong><\/td>0,87\u20133,55<\/td>0,48\u20136,45<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 19 a<\/strong><\/td>0,98\u20135,32<\/td>1,71\u20134,58<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Naistel hirsutism, virilism ja viljatus, t\u00fctarlastel enneaegne puberteet. Kongenitaalse adrenaalse h\u00fcperplaasia (CAH) ravi seire.<\/p>\n\n\n\n

Androsteendiooni k\u00f5rge tase esineb Cushingi s\u00fcndroomi, adrenaalse kartsinoomi ja CAH korral ning tase v\u00f5ib olla k\u00f5rgem ka pol\u00fcts\u00fcstiliste ovaariumide s\u00fcndroomi korral. Androsteendiooni taset soovitatakse m\u00e4\u00e4rata 21-h\u00fcdroks\u00fclaasi defitsiidi korral, mil taseme t\u00f5us peegeldab intensiivsemat androgeenide s\u00fcnteesi 17-alfa-h\u00fcdroks\u00fcprogesteroonist (17-OHP) viimase kuhjumise t\u00f5ttu. Ka CAH ravi efektiivsuse hindamisel kasutatakse just androsteendiooni, mitte 17-OHP v\u00e4\u00e4rtust. Ravidoos on adekvaatne, kui androsteendioon on normis, 17-OHP tase v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da isegi \u00fcle kahe korra \u00fcle referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclempiiri. T\u00f5usnud androsteendiooni tase p\u00f5hjustab naistel aknet, hirsutismi ja virilisatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

17\u03b2-h\u00fcdroks\u00fcsteroidi deh\u00fcdrogenaasi defitsiidi korral v\u00f5ib meestel androsteendiooni tase olla k\u00f5rgem (mittet\u00e4ielik maskuliniseerumine), kuid testosterooni tase on sel juhul langenud. Diagnostiline t\u00e4hendus on androsteendiooni\/testosterooni suhte suurenemisel.<\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 09.03.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Androsteendioon on steroidhormoon, mida produtseeritakse neerupealistes, testistes ja ovaariumites. \u00dcle 90% hormoonist on seotud albumiiniga. Androsteendiooni loetakse n\u00f5rgatoimeliseks androgeeniks, mis funktsioneerib peamiselt prekursorina testosteroonile, \u00f6stroonile ja \u00f6stradioolile. Konversioon andro- ja \u00f6strogeenideks v\u00f5ib toimuda ka perifeersetes kudedes. Sekretsioon toimub pulseerivalt, tase on hommikuti kuni 25% k\u00f5rgem kui p\u00e4rastl\u00f5unal. Androsteendiooni produktsioon […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12016","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nAndrosteendioon (S,P-Androst) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Androsteendioon (S,P-Androst) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Androsteendioon on steroidhormoon, mida produtseeritakse neerupealistes, testistes ja ovaariumites. \u00dcle 90% hormoonist on seotud albumiiniga. Androsteendiooni loetakse n\u00f5rgatoimeliseks androgeeniks, mis funktsioneerib peamiselt prekursorina testosteroonile, \u00f6stroonile ja \u00f6stradioolile. Konversioon andro- ja \u00f6strogeenideks v\u00f5ib toimuda ka perifeersetes kudedes. Sekretsioon toimub pulseerivalt, tase on hommikuti kuni 25% k\u00f5rgem kui p\u00e4rastl\u00f5unal. Androsteendiooni produktsioon […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T16:24:24+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/androsteendioon-sp-androst\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/androsteendioon-sp-androst\\\/\",\"name\":\"Androsteendioon (S,P-Androst) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-01T13:14:04+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T16:24:24+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/androsteendioon-sp-androst\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/androsteendioon-sp-androst\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/androsteendioon-sp-androst\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Androsteendioon (S,P-Androst)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Androsteendioon (S,P-Androst) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Androsteendioon (S,P-Androst) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Androsteendioon on steroidhormoon, mida produtseeritakse neerupealistes, testistes ja ovaariumites. \u00dcle 90% hormoonist on seotud albumiiniga. Androsteendiooni loetakse n\u00f5rgatoimeliseks androgeeniks, mis funktsioneerib peamiselt prekursorina testosteroonile, \u00f6stroonile ja \u00f6stradioolile. Konversioon andro- ja \u00f6strogeenideks v\u00f5ib toimuda ka perifeersetes kudedes. Sekretsioon toimub pulseerivalt, tase on hommikuti kuni 25% k\u00f5rgem kui p\u00e4rastl\u00f5unal. Androsteendiooni produktsioon […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T16:24:24+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/","name":"Androsteendioon (S,P-Androst) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-01T13:14:04+00:00","dateModified":"2025-11-26T16:24:24+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/androsteendioon-sp-androst\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Androsteendioon (S,P-Androst)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Androsteendioon on steroidhormoon, mida produtseeritakse neerupealistes, testistes ja ovaariumites. \u00dcle 90% hormoonist on seotud albumiiniga. Androsteendiooni loetakse n\u00f5rgatoimeliseks androgeeniks, mis funktsioneerib peamiselt prekursorina testosteroonile, \u00f6stroonile ja \u00f6stradioolile. Konversioon andro- ja \u00f6strogeenideks v\u00f5ib toimuda ka perifeersetes kudedes. Sekretsioon toimub pulseerivalt, tase on hommikuti kuni 25% k\u00f5rgem kui p\u00e4rastl\u00f5unal. Androsteendiooni produktsioon…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12016"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12016\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}