{"id":12044,"date":"2025-07-01T16:14:26","date_gmt":"2025-07-01T14:14:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12044"},"modified":"2025-11-26T18:53:00","modified_gmt":"2025-11-26T16:53:00","slug":"luteiniseeriv-hormoon-sp-lh","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/","title":{"rendered":"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Luteiniseeriv hormoon (LH)<\/strong>, nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest ala\u00fchikust. Neist \u03b1-ala\u00fchik on LH, FSH, t\u00fcreotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning \u00df-ala\u00fchik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt h\u00fcpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (\u00f6strogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on \u00f6stradioolil LH-le positiivne tagasiside efekt.<\/p>\n\n\n\n

LH on vajalik m\u00f5lema sugupoole normaalseks seksuaalfunktsiooniks. LH peamine funktsioon on ovulatsiooni ja seega menstruaalts\u00fckli regulatsioon fertiilses eas naistel. Hormoon stimuleerib ovaariumis Graafi folliikuli arengut ja transformeerumist kollaskehaks (corpus luteum<\/em>) ning progesterooni ja \u00f6stradiooli s\u00fcnteesi selles; samas ka androgeenide s\u00fcnteesi theca interna<\/em> rakkudes. Postmenopausis naistel puudub progesterooni ja \u00f6stradiooli inhibeeriv m\u00f5ju ja seega on LH tase k\u00f5rge. Meestel stimuleerib LH testosterooni s\u00fcnteesi Leydigi rakkudes. Lastel on LH tase madal, t\u00f5useb puberteedieas ja stimuleerib sekundaarsete sugutunnuste arengut.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

LH kontsentratsioon veres s\u00f5ltub menstruatsioonits\u00fckli faasist (k\u00f5rgeim ovulatsiooni ajal), samuti \u00f6\u00f6p\u00e4evasest r\u00fctmist.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma toatemperatuuril viis p\u00e4eva, +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td> <\/td>Mehed<\/strong><\/td>Naised<\/strong><\/td><\/tr>
<\/td>< 6 k<\/strong><\/td>< 6,2 U\/L<\/td>< 8,2 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>6 k \u2013 < 11 a<\/strong><\/td>< 1,3 U\/L<\/td>< 1,3 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>11 a \u2013 < 14 a<\/strong><\/td>< 2,0 U\/L<\/td>< 10,0 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>14 a \u2013 < 18 a<\/strong><\/td>1,3\u20138,4 U\/L<\/td>0,4\u201325 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>1,7\u20138,6 U\/L<\/td> <\/td><\/tr>
<\/td>\u2014 follikulaarfaas<\/strong><\/td> <\/td>2,4\u201312,6 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2014 ovulatsioon<\/strong><\/td> <\/td>14\u201395,6 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2014 luteaalfaas<\/strong><\/td> <\/td>1,0\u201311,4 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2014 postmenopaus<\/strong><\/td> <\/td>7,7\u201358,5 U\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Naistel menstruaalts\u00fckli h\u00e4irete ning viljatuse p\u00f5hjuste diagnostika, ovulatsiooniaja m\u00e4\u00e4ramine ja ovulatsiooni indutseeriva ravi j\u00e4lgimine. Meestel h\u00fcpogonadismi, impotentsi, spermatogeneesi h\u00e4irete ja viljatuse diagnostika ning g\u00fcnekomastia p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamine.<\/p>\n\n\n\n

Enamasti m\u00e4\u00e4ratakse koos folliikuleid stimuleeriva hormooniga (FSH).<\/p>\n\n\n\n

LH kontsentratsiooni suurenemine<\/em><\/p>\n\n\n\n

Primaarse ovariaalse puudulikkuse korral on LH tase k\u00f5rge negatiivse tagasiside (\u00f6stradiooli, progesteroon) puudumise t\u00f5ttu. P\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla gonaadide d\u00fcsgeneesia (Turneri s\u00fcndroom), keemia- v\u00f5i kiiritusravi, autoimmuunne ooforiit, harvem resistentsete ovaariumide s\u00fcndroom, 17-h\u00fcdroks\u00fclaasi ja aromataasi defektid.<\/p>\n\n\n\n

Testikulaarse h\u00fcpogonadismi (munandi funktsiooni h\u00e4ired) korral on testosterooni produktsioon v\u00e4henenud ja negatiivse tagasiside puudumise t\u00f5ttu LH kontsetratsioon suurenenud. P\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla kromosoomianomaaliad (nt Klinefelteri s\u00fcndroom), varikotseele, kr\u00fcptorhism, orhiit, mumps, trauma, operatsioon, kemoteraapia, kiiritus, alkohol.<\/p>\n\n\n\n

Pol\u00fcts\u00fcstiliste ovaariumide s\u00fcndroomi korral on LH tase k\u00f5rge (kuid mitte alati), puudub LH sekretsiooni r\u00fctmilisus ja enamasti on LH\/FSH suhe > 2 ning androgeenide tase t\u00f5usnud.<\/p>\n\n\n\n

G\u00fcnekomastia puhul esinev t\u00f5usnud LH tase koos madala testosterooni tasemega viitab munandite funktsioonih\u00e4irest tingitud testosteroonipuudusele, kui nii LH kui ka vaba testosterooni tase on t\u00f5usnud, siis v\u00f5ib olla tegemist androgeenresistentsusega (testikulaarne feminisatsioon).<\/p>\n\n\n\n

LH kontsentratsiooni v\u00e4henemine<\/em><\/p>\n\n\n\n

H\u00fcpotalaamilise\/h\u00fcpof\u00fcsaarse naiste ovariaalse puudulikkuse ja meeste h\u00fcpogonadismi korral on tegemist kas h\u00fcpotalamuse (GnRH puudulikkus) v\u00f5i h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi kahjustusega, mille t\u00f5ttu ei stimuleerita LH eritumist. P\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla toitumish\u00e4ired (anorexia nervosa<\/em>), ps\u00fc\u00fchiline stress, endokrinopaatiad, Kallmanni s\u00fcndroom, h\u00fcpotalamo-h\u00fcpof\u00fcsaarse s\u00fcsteemi traumad v\u00f5i kasvajad ja h\u00fcperprolaktineemia.<\/p>\n\n\n\n

Muud m\u00f5jutavad faktorid<\/em><\/p>\n\n\n\n

LH taset seerumis t\u00f5stavad menopaus, k\u00f5rge seerumi hCG tase (rasedus, trofoblasti haigused, munandiv\u00e4hk), anti\u00f6strogeenid (klomifeen), antiandrogeenid (ketokonasool), ts\u00fcklofosfamiidid, antiepileptikumid, etanool jt. Taset langetavad raske f\u00fc\u00fcsiline koormus, anaboolsed steroidid, androgeenid, \u00f6strogeenid, testosteroon, peroraalsed kontratseptiivid, krambivastased ravimid (fenobarbitaal) jt.<\/p>\n\n\n\n

Tingituna LH pulseerivast sekretsioonist v\u00f5ivad samal p\u00e4eval v\u00f5etud proovides LH tulemused referentsvahemiku piirides m\u00e4rgatavalt k\u00f5ikuda.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka: Folliikuleid stimuleeriv hormoon<\/a><\/p>\n\n\n\n

Koostajad: Ly Aru, Kaja Vaagen
Muudetud 11.03.2021<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest ala\u00fchikust. Neist \u03b1-ala\u00fchik on LH, FSH, t\u00fcreotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning \u00df-ala\u00fchik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt h\u00fcpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (\u00f6strogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on \u00f6stradioolil LH-le […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":14,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12044","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nLuteiniseeriv hormoon (S,P-LH) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest ala\u00fchikust. Neist \u03b1-ala\u00fchik on LH, FSH, t\u00fcreotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning \u00df-ala\u00fchik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt h\u00fcpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (\u00f6strogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on \u00f6stradioolil LH-le […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T16:53:00+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\\\/\",\"name\":\"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-01T14:14:26+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T16:53:00+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest ala\u00fchikust. Neist \u03b1-ala\u00fchik on LH, FSH, t\u00fcreotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning \u00df-ala\u00fchik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt h\u00fcpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (\u00f6strogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on \u00f6stradioolil LH-le […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T16:53:00+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/","name":"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-01T14:14:26+00:00","dateModified":"2025-11-26T16:53:00+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/luteiniseeriv-hormoon-sp-lh\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest ala\u00fchikust. Neist \u03b1-ala\u00fchik on LH, FSH, t\u00fcreotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning \u00df-ala\u00fchik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt h\u00fcpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (\u00f6strogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on \u00f6stradioolil LH-le…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12044","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12044"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12044\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12044"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}