{"id":12054,"date":"2025-07-01T17:04:05","date_gmt":"2025-07-01T15:04:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12054"},"modified":"2025-11-26T18:37:31","modified_gmt":"2025-11-26T16:37:31","slug":"insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/","title":{"rendered":"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Insuliinisarnane kasvufaktor 1 <\/strong>on 70 aminohappest koosnev peptiid, mis s\u00fcnteesitakse valdavalt maksas, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka enamuses teistes kudedes. IGF-1 molekul on 50% ulatuses homoloogne proinsuliiniga ja bioloogiline aktiivsus on paljuski sarnane insuliiniga. S\u00fcntees s\u00f5ltub kasvuhormooni (GH) sekretsiooni aktiivsusest ja on sellega korrelatsioonis, kuid esineb ka kasvhormoonist s\u00f5ltumatu IGF-1 s\u00fcntees. IGF-1 reguleerib omakorda h\u00fcpotalamuse kaudu tagasiside printsiibil GH sekretsiooni. IGF-1 produktsioon on p\u00e4rsitud alatoitumusest ja kasvuhormooni retseptorite puudusest tingituna. Vereringes esineb IGF\u20131 seotuna kandjavalkudega (p\u00f5hiliselt IGFBP-3), vaba vormina tsirkuleerib vaid umbes 1\u20132% ja seda osa peetakse bioloogiliselt aktiivseks.<\/p>\n\n\n\n<p>IGF-1 vahendab GH stimuleerivat toimet luude, k\u00f5hrede ja lihaste kasvule. Kasvuhormooni normaalse sekretsiooni ja v\u00e4henenud IGF-1 taseme korral on normaalne kasvuprotsess h\u00e4iritud. IGF-1 osaleb rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja apoptoosi regulatsioonis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Toatemperatuuril 24 tundi p\u00e4eva, +4 \u00b0C kaks p\u00e4eva, -20 \u00b0C 28 p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"35%\"><strong>Vanus<\/strong><\/td><td width=\"32%\"><strong>Naised \u03bcg\/L<\/strong><\/td><td width=\"32%\"><strong>Mehed \u03bcg\/L<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>&lt; 2a<\/strong><\/td><td>13,8\u2013104\u00a0<\/td><td>11,8\u201396,4<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>2 a<\/strong><\/td><td>26,1\u2013128\u00a0<\/td><td>13,9\u2013104<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>3 a<\/strong><\/td><td>34,2\u2013155\u00a0<\/td><td>18,9\u2013116<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>4 a<\/strong><\/td><td>43,2\u2013185\u00a0<\/td><td>26,8\u2013134<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>5 a<\/strong><\/td><td>53,0\u2013216\u00a0<\/td><td>36,6\u2013156<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>6 a<\/strong><\/td><td>63,6\u2013250\u00a0<\/td><td>47,1\u2013184<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>7 a<\/strong><\/td><td>75,0\u2013286\u00a0<\/td><td>57,5\u2013216<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>8 a<\/strong><\/td><td>87,3\u2013324\u00a0<\/td><td>67,5\u2013254<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>9 a<\/strong><\/td><td>99,9\u2013363\u00a0<\/td><td>76,9\u2013296<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>10 a<\/strong><\/td><td>112\u2013398\u00a0\u00a0<\/td><td>85,7\u2013343<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>11 a<\/strong><\/td><td>123\u2013427\u00a0\u00a0<\/td><td>93,9\u2013392<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>12 a<\/strong><\/td><td>132\u2013451\u00a0\u00a0<\/td><td>101\u2013434<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>13 a<\/strong><\/td><td>140\u2013468<\/td><td>108\u2013467<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>14 a<\/strong><\/td><td>146\u2013480<\/td><td>115\u2013489<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>15 a \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td>151\u2013485\u00a0\u00a0<\/td><td>120\u2013503<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>18 a \u2013 &lt; 22 a<\/strong><\/td><td>148\u2013466\u00a0\u00a0<\/td><td>132\u2013476<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>22 a \u2013 &lt; 26 a<\/strong><\/td><td>130\u2013392\u00a0\u00a0<\/td><td>132\u2013370<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>26 a \u2013 &lt; 31 a<\/strong><\/td><td>112\u2013329\u00a0\u00a0<\/td><td>120\u2013295<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>31 a \u2013 &lt; 36 a<\/strong><\/td><td>100\u2013271\u00a0<\/td><td>109\u2013253<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>36 a \u2013 &lt; 41 a<\/strong><\/td><td>91,4\u2013238\u00a0<\/td><td>98,5\u2013239<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>41 a \u2212 &lt; 46 a<\/strong><\/td><td>83,3\u2013225\u00a0<\/td><td>88,5\u2013226<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>46 a \u2212 &lt; 51 a<\/strong><\/td><td>75,7\u2013219\u00a0<\/td><td>78,8\u2013214<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>51 a \u2212 &lt; 56 a<\/strong><\/td><td>68,6\u2013214\u00a0<\/td><td>68,9\u2013203<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>56 a \u2212 &lt; 62 a<\/strong><\/td><td>60,7\u2013201\u00a0<\/td><td>60,0\u2013195<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 62 a<\/strong><\/td><td>55,1\u2013179\u00a0<\/td><td>49,6\u2013189<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kasvuh\u00e4irete p\u00f5hjuste diagnostika lastel, akromegaalia diagnostika ja ravi j\u00e4lgimine. Toitumusliku seisundi hindamine, toitmise adekvaatsuse hindamine.<\/p>\n\n\n\n<p>IGF-1 m\u00e4\u00e4ramine on eelistatud GH m\u00e4\u00e4ramisele, kuna selle tase seerumis on \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul stabiilsem ning see on v\u00e4hem m\u00f5jutatud k\u00f5rvalistest faktoritest (nt stress, s\u00f6\u00f6k).<\/p>\n\n\n\n<p>Madal IGF-1 tase viitab GH defitsiidile v\u00f5i GH retseptori defektidele. Samuti on IGF-1 madal tase seerumis t\u00e4heldatav toitumish\u00e4irete (nt <em>anorexia nervosa, <\/em>alatoitumus), \u00e4geda haigestumise, maksapuudulikkuse, h\u00fcpot\u00fcreoosi, diabeedi korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Normaalselt kulgeva puberteedi puhul IGF-1 tase t\u00f5useb.<\/p>\n\n\n\n<p>IGF-1 tase on t\u00f5usnud akromegaalia ja gigantismi puhul, \u00f5ige ravi rakendamisel see normaliseerub. K\u00f5rge IGF-1 tase on seotud suurema riskiga mitmete kasvajate (rinnav\u00e4hi, eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi, kopsuv\u00e4hi) tekkeks. Ka raseduse ajal on leitud ema veres 2\u20133-kordset IGF-1 sisalduse t\u00f5usu.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 09.03.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Insuliinisarnane kasvufaktor 1 on 70 aminohappest koosnev peptiid, mis s\u00fcnteesitakse valdavalt maksas, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka enamuses teistes kudedes. IGF-1 molekul on 50% ulatuses homoloogne proinsuliiniga ja bioloogiline aktiivsus on paljuski sarnane insuliiniga. S\u00fcntees s\u00f5ltub kasvuhormooni (GH) sekretsiooni aktiivsusest ja on sellega korrelatsioonis, kuid esineb ka kasvhormoonist s\u00f5ltumatu IGF-1 s\u00fcntees. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12054","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Insuliinisarnane kasvufaktor 1 on 70 aminohappest koosnev peptiid, mis s\u00fcnteesitakse valdavalt maksas, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka enamuses teistes kudedes. IGF-1 molekul on 50% ulatuses homoloogne proinsuliiniga ja bioloogiline aktiivsus on paljuski sarnane insuliiniga. S\u00fcntees s\u00f5ltub kasvuhormooni (GH) sekretsiooni aktiivsusest ja on sellega korrelatsioonis, kuid esineb ka kasvhormoonist s\u00f5ltumatu IGF-1 s\u00fcntees. [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T16:37:31+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\\\/\",\"name\":\"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-01T15:04:05+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T16:37:31+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Insuliinisarnane kasvufaktor 1 on 70 aminohappest koosnev peptiid, mis s\u00fcnteesitakse valdavalt maksas, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka enamuses teistes kudedes. IGF-1 molekul on 50% ulatuses homoloogne proinsuliiniga ja bioloogiline aktiivsus on paljuski sarnane insuliiniga. S\u00fcntees s\u00f5ltub kasvuhormooni (GH) sekretsiooni aktiivsusest ja on sellega korrelatsioonis, kuid esineb ka kasvhormoonist s\u00f5ltumatu IGF-1 s\u00fcntees. [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T16:37:31+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/","name":"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-01T15:04:05+00:00","dateModified":"2025-11-26T16:37:31+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/insuliinisarnane-kasvufaktor-1-sp-igf-1\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (S,P-IGF-1)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Insuliinisarnane kasvufaktor 1 on 70 aminohappest koosnev peptiid, mis s\u00fcnteesitakse valdavalt maksas, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka enamuses teistes kudedes. IGF-1 molekul on 50% ulatuses homoloogne proinsuliiniga ja bioloogiline aktiivsus on paljuski sarnane insuliiniga. S\u00fcntees s\u00f5ltub kasvuhormooni (GH) sekretsiooni aktiivsusest ja on sellega korrelatsioonis, kuid esineb ka kasvhormoonist s\u00f5ltumatu IGF-1 s\u00fcntees.&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12054","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12054"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12054\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12054"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}