{"id":12071,"date":"2025-07-01T17:47:53","date_gmt":"2025-07-01T15:47:53","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12071"},"modified":"2025-11-26T18:52:47","modified_gmt":"2025-11-26T16:52:47","slug":"kortisool-sp-cort","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/","title":{"rendered":"Kortisool (S,P-Cort)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kortisool <\/strong>on peamine neerupealiste koores s\u00fcnteesitav gl\u00fckokortikoidhormoon. Enamus kortisoolist on seotud kandjavalkudega, vaid alla 10% kortisoolist tsirkuleerib vabana, bioloogiliselt aktiivsena. Kortisooli sekretsiooni stimuleerib adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) ja vastavalt ACTH \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmile on ka kortisooli tase veres hommikul k\u00f5rge (maksimaalne kell 6\u20138) ja \u00f5htul madalam. K\u00f5ikumised s\u00f5ltuvad kellaajast, mitte aga magamisharjumustest. Kortisool on organismis vajalik veresuhkru taseme, verer\u00f5hu, immuunstaatuse ja luude metabolismi reguleerijana.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma toatemperatuuril \u00fcks p\u00e4ev, +4 \u00b0C neli p\u00e4eva, -20 \u00b0C \u00fcks aasta<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuna kortisooli sisaldusel esineb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u00f6\u00f6p\u00e4evane r\u00fctm, s\u00f5ltub tulemus oluliselt prooviv\u00f5tu kellaaajast!<\/p>\n\n\n\n

<\/td>< 1 k<\/strong><\/td> <\/td>15\u2013396 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>1 k \u2013 < 1 a<\/strong><\/td> <\/td>18\u2013552 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>1 a \u2013 < 12 a<\/strong><\/td> <\/td>66\u2013410 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>12 a \u2013 < 19 a<\/strong><\/td> <\/td>100\u2013480 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 19 a<\/strong><\/td>Hommikul k 6.00\u201310.00<\/td>133\u2013537 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td> <\/td>\u00d5htul k 16.00\u201320.00<\/td>68\u2013327nmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcs on kasutatav adrenokortikotroopse funktsiooni ja neerupealiste koore funktsiooni indikaatorina \u2013 Addisoni t\u00f5ve, Cushingi t\u00f5ve, h\u00fcpopituitarismi, adrenaalse h\u00fcperplaasia ja neerupealise kasvajate avastamisel ja diagnoosimisel. M\u00e4\u00e4ratakse paralleelselt ACTH anal\u00fc\u00fcsiga, vajadusel koos stimulatsiooni- ja supressioonitestidega (vt allpool).<\/p>\n\n\n\n

Kortisooli tase on langenud primaarse neerupealiste koore puudulikkuse (Addisoni t\u00f5ve) ja h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi vaegtalitluse (h\u00fcpopituitarismi) korral. Esimesel juhul on ACTH tase k\u00f5rge, teisel juhul aga on ka ACTH tase madal.<\/p>\n\n\n\n

Kortisooli tase on t\u00f5usnud pituitaarse ACTH-d produtseeriva adenoomi (Cushingi t\u00f5ve), neerupealiste koore h\u00fcperplaasiate, ektoopilise ACTH produktsiooniga kasvajate ning adrenaalsete adenoomide ja kartsinoomide korral. Viimasel juhul on ACTH sekretsioon t\u00e4ielikult p\u00e4rsitud.<\/p>\n\n\n\n

Kortisooli tase v\u00f5ib olla t\u00f5usnud s\u00f6\u00f6misj\u00e4rgselt, stressi (hospitaliseerimine, operatsioonid), \u00e4geda infektsiooni, tugeva valu, suhkruhaiguse ja s\u00fcdameinfarkti korral, samuti raseduse v\u00f5i \u00f6strogeenravi ajal. Kortisooli taseme t\u00f5usu m\u00f5jutavad ka mitmed ravimid (eksogeensed gl\u00fckokortikoidid, m\u00f5ned antikonvulsandid, oraalse kontratseptiivid jpt).<\/p>\n\n\n\n

Kortisool s\u00fcljes (Sal-Cort)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Seerumi vaba kortisool difundeerub vabalt s\u00fclge. Seega kortisooli tase s\u00fcljes peegeldab seerumi vaba ehk bioloogiliselt aktiivse kortisooli taset. Kortisooli tase s\u00fcljes allub samuti \u00f6\u00f6p\u00e4evasele r\u00fctmile ja on s\u00f5ltumatu s\u00fcljeeritusest.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>S\u00fcljekatsuti<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Toatemperatuuril \u00fcks p\u00e4ev, 2\u20138 \u00b0C neli p\u00e4eva, -20 \u00b0C \u00fcks aasta<\/td><\/tr>
<\/td>Proovi v\u00f5tmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/td>30 min enne proovi v\u00f5tmist ei tohi<\/em>
- s\u00fc\u00fca ega juua;
- pesta hambaid;
- suitsetada.
Proovi v\u00f5tmine:<\/em>
1) v\u00f5tke proovin\u00f5ust tampoon ja niisutage seda suus s\u00fcljega 2 minuti jooksul (kuni see on s\u00fcljest t\u00e4ielikult l\u00e4bi imbunud);
2) pange tampoon proovin\u00f5u \u00fclaossa tagasi;
3) s\u00e4ilitage proovi k\u00fclmkapis ja esimesel v\u00f5imalusel toimetage laborisse.
Laboris proovin\u00f5u tsentrifuugitakse 1000 g juures 2 minutit.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>6.00 \u2013 10.00<\/td>< 24,1 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td> <\/td>16.00 \u2013 20.00<\/td>< 9,65 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td> <\/td>23.30 \u2013 00.30<\/td>< 11,3 nmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Cushingi t\u00f5ve diagnoosimiseks on soovitav m\u00f5\u00f5ta hilis\u00f5htuse kortisooli v\u00e4\u00e4rtus s\u00fcljes v\u00e4hemalt kahel korral.<\/p>\n\n\n\n

Kortisooli hilis\u00f5htused tasemed s\u00fcljes on t\u00f5usnud Cushingi t\u00f5ve korral. Kortisooli hommikused tasemed s\u00fcljes on langenud neerupealise puudulikkuse korral.<\/p>\n\n\n\n

Kortisooli tase v\u00f5ib olla t\u00f5usnud s\u00f6\u00f6misj\u00e4rgselt, stressi (hospitaliseerimine, operatsioonid jm), \u00e4geda infektsiooni, tugeva valu, suhkruhaiguse ja s\u00fcdameinfarkti korral, samuti raseduse v\u00f5i \u00f6strogeenravi ajal. Kortisooli taseme t\u00f5usu m\u00f5jutavad ka mitmed ravimid (eksogeensed gl\u00fckokortikoidid, m\u00f5ned antikonvulsandid, oraalse kontratseptiivid jpt).<\/p>\n\n\n\n

Synacthen-test<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kasutatakse neerupealise puudulikkuse kahtluse korral. S\u00fcnakteen (Synacthen<\/em>) on s\u00fcnteetiline ACTH.<\/p>\n\n\n\n

Umbes 15 min p\u00e4rast veenikan\u00fc\u00fcli asetamist v\u00f5etakse proov kortisooli m\u00e4\u00e4ramiseks seerumis (0 min). S\u00fcstitakse intravenoosselt 0,25 mg s\u00fcnakteeni ja v\u00f5etakse veri kortisooli m\u00e4\u00e4ramiseks 30 ja 60 minuti m\u00f6\u00f6dumise j\u00e4rel.<\/p>\n\n\n\n

Normaalselt tekib peale s\u00fcnakteeni manustamist oluline kortisooli taseme t\u00f5us, erinevate uuringute andmetel > 386\u2026414 nmol\/L (30 min peale s\u00fcnakteeni manustamist). Addisoni t\u00f5ve korral kortisooli taseme t\u00f5usu ei esine v\u00f5i on see etten\u00e4htust v\u00e4iksem. Normaalne tulemus ei v\u00e4lista ACTH defitsiiti.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ike klassikaline deksametasooni supressioonitest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kasutatakse Cushingi s\u00fcndroomi kahtluse korral.<\/p>\n\n\n\n

Manustatakse suukaudselt 0,5 mg deksametasooni 48 tunni jooksul iga kuue tunni tagant (6.00, 12.00, 18.00 ja 00.00). Hommikul kell 6:00, s.o kuus tundi peale viimast manustamist, v\u00f5etakse veri kortisooli m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n\n\n\n

Supressiooni puudumine viitab Cushingi s\u00fcndroomile.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ike deksametasooni supressioonitest (1 mg)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kasutatakse Cushingi s\u00fcndroomi kahtluse korral.<\/p>\n\n\n\n

Manustatakse suukaudselt 1 mg deksametasooni \u00f5htul kell 23.00 ja v\u00f5etakse j\u00e4rgmisel hommikul enne kella 09.00 veri kortisooli m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n\n\n\n

Suur klassikaline deksametasooni supressioonitest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kasutatakse Cushingi t\u00f5ve ja ektoopilise AKTH s\u00fcndroomi diferentsiaaldiagnostikaks.<\/p>\n\n\n\n

Patsiendile manustatakse suukaudselt 2 mg deksametasooni 48 h jooksul iga kuue tunni tagant (kell 6.00, 12.00, 18.00, 00.00). Hommikul kell 6.00, s.o kuus tundi peale viimast manustamist, v\u00f5etakse veri kortisooli m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n\n\n\n

Suur deksametasooni supressioonitest (8 mg)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kasutatakse Cushingi t\u00f5ve ja ektoopilise AKTH s\u00fcndroomi diferentsiaaldiagnostikaks.<\/p>\n\n\n\n

Kortisooli tase seerumis\/plasmas m\u00e4\u00e4ratakse hommikul enne kella 9.00. Sama p\u00e4eva \u00f5htul kell 23 manustatakse patsiendile suukaudselt 8 mg deksametasooni. J\u00e4rgmisel hommikul enne kella 9.00v\u00f5etakse uus proov kortisooli taseme m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 04.01.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakond Kortisool on peamine neerupealiste koores s\u00fcnteesitav gl\u00fckokortikoidhormoon. Enamus kortisoolist on seotud kandjavalkudega, vaid alla 10% kortisoolist tsirkuleerib vabana, bioloogiliselt aktiivsena. Kortisooli sekretsiooni stimuleerib adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) ja vastavalt ACTH \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmile on ka kortisooli tase veres hommikul k\u00f5rge (maksimaalne kell 6\u20138) ja \u00f5htul madalam. K\u00f5ikumised s\u00f5ltuvad kellaajast, mitte aga […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":13,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12071","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nKortisool (S,P-Cort) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kortisool (S,P-Cort) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakond Kortisool on peamine neerupealiste koores s\u00fcnteesitav gl\u00fckokortikoidhormoon. Enamus kortisoolist on seotud kandjavalkudega, vaid alla 10% kortisoolist tsirkuleerib vabana, bioloogiliselt aktiivsena. Kortisooli sekretsiooni stimuleerib adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) ja vastavalt ACTH \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmile on ka kortisooli tase veres hommikul k\u00f5rge (maksimaalne kell 6\u20138) ja \u00f5htul madalam. K\u00f5ikumised s\u00f5ltuvad kellaajast, mitte aga […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T16:52:47+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/kortisool-sp-cort\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/kortisool-sp-cort\\\/\",\"name\":\"Kortisool (S,P-Cort) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-01T15:47:53+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T16:52:47+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/kortisool-sp-cort\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/kortisool-sp-cort\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/kortisool-sp-cort\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kortisool (S,P-Cort)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kortisool (S,P-Cort) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kortisool (S,P-Cort) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakond Kortisool on peamine neerupealiste koores s\u00fcnteesitav gl\u00fckokortikoidhormoon. Enamus kortisoolist on seotud kandjavalkudega, vaid alla 10% kortisoolist tsirkuleerib vabana, bioloogiliselt aktiivsena. Kortisooli sekretsiooni stimuleerib adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) ja vastavalt ACTH \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmile on ka kortisooli tase veres hommikul k\u00f5rge (maksimaalne kell 6\u20138) ja \u00f5htul madalam. K\u00f5ikumised s\u00f5ltuvad kellaajast, mitte aga […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T16:52:47+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/","name":"Kortisool (S,P-Cort) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-01T15:47:53+00:00","dateModified":"2025-11-26T16:52:47+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/kortisool-sp-cort\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kortisool (S,P-Cort)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakond Kortisool on peamine neerupealiste koores s\u00fcnteesitav gl\u00fckokortikoidhormoon. Enamus kortisoolist on seotud kandjavalkudega, vaid alla 10% kortisoolist tsirkuleerib vabana, bioloogiliselt aktiivsena. Kortisooli sekretsiooni stimuleerib adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) ja vastavalt ACTH \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmile on ka kortisooli tase veres hommikul k\u00f5rge (maksimaalne kell 6\u20138) ja \u00f5htul madalam. K\u00f5ikumised s\u00f5ltuvad kellaajast, mitte aga…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12071","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12071"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12071\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12071"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}