{"id":12103,"date":"2025-07-18T18:35:56","date_gmt":"2025-07-18T16:35:56","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12103"},"modified":"2025-11-26T18:55:09","modified_gmt":"2025-11-26T16:55:09","slug":"parathormoon-s-pth","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/","title":{"rendered":"Parathormoon (S-PTH)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Parathormoon (PTH)<\/strong> ehk <strong>parat\u00fcriin <\/strong>on k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmetes s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mis koosneb 84 aminohappest. PTH s\u00e4ilitatakse k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme rakkude sekretoorsetes graanulites. Bioloogiliselt aktiivne on hormooni N-terminaalne osa, mis on ka tunduvalt l\u00fchema poolestusajaga kui keskmine ja C-terminaalne osa. Seet\u00f5ttu on oluline teada, millist fraktsiooni mingi anal\u00fc\u00fcsimeetod m\u00e4\u00e4rab.<\/p>\n\n\n\n<p>PTH sekretsiooni aktiveerib Ca-ioonide v\u00e4hene sisaldus veres ja vere Ca-ioonide sisalduse t\u00f5us p\u00f5hjustab negatiivse tagasiside printsiibil PTH sekretsiooni v\u00e4henemist.<\/p>\n\n\n\n<p>PTH f\u00fcsioloogiline roll organismis on vereseerumi Ca-sisalduse suurendamine ja fosfaatide sisalduse v\u00e4hendamine. PTH v\u00e4hendab Ca ekskretsiooni neerude kaudu ja luukoes salvestatud kaltsiumist suunatakse rohkem kaltsiumit verre. Samaaegselt suureneb fosfaatide eritumine neerude kaudu. PTH aktiveerib ka bioloogiliselt aktiivse vitamiin D metaboliidi teket, mis soodustab Ca imendumist soolest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Proov tuleb koheselt toimetada laborisse seerumi eraldamiseks!<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum toatemperatuuril kaheksa tundi, +4 \u00b0C kaks p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud Plasma toatemperatuuril kaks p\u00e4eva, +4 \u00b0C kolm p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA) (m\u00e4\u00e4rab intaktse hormooni sisaldust)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 1 k<\/strong><\/td><td width=\"69%\">0,7\u20136,3 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td>0,9\u20136,5 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 11 a<\/strong><\/td><td>1,2\u20136,3 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>11 a \u2013 &lt; 19 a<\/strong><\/td><td>1,6\u20137,2 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 19 a<\/strong><\/td><td>1,8\u20137,8 pmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcper- ja h\u00fcpokaltseemiate diferentsiaaldiagnostika. K\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme funktsiooni hindamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Primaarne h\u00fcperparat\u00fcreoos (nt k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme adenoom) \u2013 PTH tase k\u00f5rge, h\u00fcperkaltseemia, h\u00fcpofosfateemia. H\u00fcperkaltseemia pankrease-, kopsu- ja rinnan\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi, samuti l\u00fcmfoomi, leukeemia ja l\u00fcmfogranulomatoosi puhul on p\u00f5hjustatud parathormoonisarnase valgu (PTHrP) produktsioonist (pseudoh\u00fcperparat\u00fcreoos). PTHrP omab suurt homoloogiat PTH-ga ning on v\u00f5imeline seostuma PTH retseptoriga ja kutsuma esile PTH-ga samu signaale.<\/p>\n\n\n\n<p>Sekundaarne h\u00fcperparat\u00fcreoos \u2013 PTH tase k\u00f5rge, h\u00fcpokaltseemia, h\u00fcperfosfateemia. &nbsp;Sekundaarne h\u00fcperparat\u00fcreoos on kompensatoorne seisund pikaajalisele h\u00fcpokaltseemiale.<\/p>\n\n\n\n<p>Idiopaatilise h\u00fcpoparat\u00fcreoosi puhul ja olukorras, kus kilpn\u00e4\u00e4rme operatsioonil on eemaldatud ka k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmed, on PTH sisaldus veres v\u00e4ga madal, sellega kaasneb h\u00fcpokaltseemia ja h\u00fcperfosfateemia.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Rain Lehtme, Kaja Vaagen<br>Muudetud 15.08.2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Parathormoon (PTH) ehk parat\u00fcriin on k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmetes s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mis koosneb 84 aminohappest. PTH s\u00e4ilitatakse k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme rakkude sekretoorsetes graanulites. Bioloogiliselt aktiivne on hormooni N-terminaalne osa, mis on ka tunduvalt l\u00fchema poolestusajaga kui keskmine ja C-terminaalne osa. Seet\u00f5ttu on oluline teada, millist fraktsiooni mingi anal\u00fc\u00fcsimeetod m\u00e4\u00e4rab. PTH sekretsiooni aktiveerib Ca-ioonide v\u00e4hene [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":15,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12103","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Parathormoon (S-PTH) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Parathormoon (S-PTH) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Parathormoon (PTH) ehk parat\u00fcriin on k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmetes s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mis koosneb 84 aminohappest. PTH s\u00e4ilitatakse k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme rakkude sekretoorsetes graanulites. Bioloogiliselt aktiivne on hormooni N-terminaalne osa, mis on ka tunduvalt l\u00fchema poolestusajaga kui keskmine ja C-terminaalne osa. Seet\u00f5ttu on oluline teada, millist fraktsiooni mingi anal\u00fc\u00fcsimeetod m\u00e4\u00e4rab. PTH sekretsiooni aktiveerib Ca-ioonide v\u00e4hene [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T16:55:09+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/parathormoon-s-pth\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/parathormoon-s-pth\\\/\",\"name\":\"Parathormoon (S-PTH) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-18T16:35:56+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T16:55:09+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/parathormoon-s-pth\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/parathormoon-s-pth\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/parathormoon-s-pth\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Parathormoon (S-PTH)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Parathormoon (S-PTH) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Parathormoon (S-PTH) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Parathormoon (PTH) ehk parat\u00fcriin on k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmetes s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mis koosneb 84 aminohappest. PTH s\u00e4ilitatakse k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme rakkude sekretoorsetes graanulites. Bioloogiliselt aktiivne on hormooni N-terminaalne osa, mis on ka tunduvalt l\u00fchema poolestusajaga kui keskmine ja C-terminaalne osa. Seet\u00f5ttu on oluline teada, millist fraktsiooni mingi anal\u00fc\u00fcsimeetod m\u00e4\u00e4rab. PTH sekretsiooni aktiveerib Ca-ioonide v\u00e4hene [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T16:55:09+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/","name":"Parathormoon (S-PTH) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-18T16:35:56+00:00","dateModified":"2025-11-26T16:55:09+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/parathormoon-s-pth\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Parathormoon (S-PTH)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Parathormoon (PTH) ehk parat\u00fcriin on k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmetes s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mis koosneb 84 aminohappest. PTH s\u00e4ilitatakse k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme rakkude sekretoorsetes graanulites. Bioloogiliselt aktiivne on hormooni N-terminaalne osa, mis on ka tunduvalt l\u00fchema poolestusajaga kui keskmine ja C-terminaalne osa. Seet\u00f5ttu on oluline teada, millist fraktsiooni mingi anal\u00fc\u00fcsimeetod m\u00e4\u00e4rab. PTH sekretsiooni aktiveerib Ca-ioonide v\u00e4hene&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12103"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12103\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}