{"id":12118,"date":"2025-07-18T19:09:22","date_gmt":"2025-07-18T17:09:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12118"},"modified":"2025-11-26T19:01:51","modified_gmt":"2025-11-26T17:01:51","slug":"prolaktiin-sp-prol","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/","title":{"rendered":"Prolaktiin (S,P-Prol)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Prolaktiin <\/strong>on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagaras s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mille eritumist stimuleerib t\u00fcreotropiini vabastav hormoon (TRH) ning inhibeerib h\u00fcpotalamuse dopamiin. Prolaktiin on vajalik rinnan\u00e4\u00e4rmete arenguks, laktatsiooni ajal on selle hormooni p\u00f5hifunktsiooniks piima sekretsiooni indutseerimine. Prolaktiini tase on menstruatsioonits\u00fckli jooksul k\u00f5rgeim luteaalses ja madalaim follikulaarses faasis, kuigi k\u00f5ikumise amplituud on suhteliselt v\u00e4ike. Raseduse ajal prolaktiini kontsentratsioon t\u00f5useb ning langeb endisele tasemele p\u00e4rast s\u00fcnnitust, rinnaga mittetoitmise korral umbes nelja n\u00e4dalaga, rinnaga toitmise korral aeglasemalt. Kuna prolaktiin inhibeerib munasarjade funktsiooni, on pidev rinnaga toitmine ka looduslikuks kontratseptsiooniks. Prolaktiini tase langeb sujuvalt menopausi saabudes. Meestel pole prolaktiini funktsioon t\u00e4pselt teada. On leitud, et see inhibeerib testosterooni s\u00fcnteesi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Prolaktiini s\u00fcnteesil on \u00f6\u00f6p\u00e4evane r\u00fctm, tase on k\u00f5rgeim magamise ajal ning minimaalseim paar tundi peale \u00e4rkamist. Seet\u00f5ttu tuleks proov v\u00f5tta hommikul kella 9\u201312 vahel, soovitav on m\u00e4\u00e4rata korduvalt. Samuti tuleks arvestada, et prolaktiin on stressihormoon ja selle tase v\u00f5ib l\u00fchiajaliselt t\u00f5usta ka tulenevalt meditsiinilistest stressiteguritest, nt hirm veenipunktsiooni ees.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril viis p\u00e4eva, +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"35%\">&nbsp;<\/td><td width=\"32%\" style=\"text-align:center;\"><strong>Mehed<\/strong><\/td><td width=\"32%\" style=\"text-align:center;\"><strong>Naised<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td colspan=\"2\" style=\"text-align:center;\">110\u20131274 mU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 19 a<\/strong><\/td><td colspan=\"2\" style=\"text-align:center;\">64\u2013532 mU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 19 a<\/strong><\/td><td style=\"text-align:center;\">86\u2013324 mU\/L<\/td><td style=\"text-align:center;\">102\u2013496 mU\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Naistel: amenorr\u00f6a, oligomenorr\u00f6a, anovulatoorse ts\u00fckli, kollasekeha puudulikkuse, galaktorr\u00f6a ning virilismi p\u00f5hjuste diagnostika. On soovitatavalt esimene hormoonanal\u00fc\u00fcs naiste viljatuse uuringutes. Meestel: h\u00fcpogonadismi, libiido- ja potentsih\u00e4irete ning galaktorr\u00f6a p\u00f5hjuste diagnostika. Prolaktiini sekreteerivate kasvajate diagnostika ja ravi seire.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Prolaktiini kontsentratsiooni suurenemine<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcperprolaktineemia p\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla h\u00fcpotalamuse kahjustused (trauma, kraniofar\u00fcngioom, glioom, granuloom), h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi kasvajad\/haigused (prolaktinoom, muud adenoomid, Cushingi t\u00f5bi, akromegaalia), h\u00fcpot\u00fcreoos, pol\u00fcts\u00fcstilised munasarjad, prolaktiini ektoopiline produktsioon, rindkere trauma\/operatsioon, maksa- ja neerupuudulikkus. Samuti v\u00f5ib h\u00fcperprolaktineemia olla idiopaatiline.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcperprolaktineemia p\u00f5hjustab enamasti sugun\u00e4\u00e4rmete alatalitlust, sellega kaasnevad luteiniseeriva hormooni (LH) taseme muutus, menstruatsioonits\u00fckli h\u00e4ired, primaarne v\u00f5i sekundaarne amenorr\u00f6a, m\u00f5lemal sugupoolel libiido langus ning meestel ka impotentsus.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui prolaktiini kontsentratsioon on suurenenud &gt; 700 mU\/L ja tase ei korreleeru kliinilise leiuga, siis on soovitav juurde m\u00e4\u00e4rata makroprolaktiin, sest veres esineb prolaktiin mitmel eri kujul (monomeerina, dimeerina, pol\u00fcmeerina). Suurte prolaktiinimolekulide (makroprolaktiinide) v\u00f5ime seonduda prolaktiini retseptoritega on n\u00f5rgem, sellega on seletatav prolaktiini taseme halb korrelatsioon kliinilise pildiga.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Muud m\u00f5jutavad faktorid<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Prolaktiini taset t\u00f5stavad uni, rasedus ja laktatsioon, rinnanibu stimulatsioon, sugu\u00fche, vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline \u00fclepingutus, h\u00fcpogl\u00fckeemia, antidepressandid (amitr\u00fcptilliin, imipramiin), neuroleptikumid (fenotiasiinid, but\u00fcrofenoonid), dopamiini antagonistid (metoklopramiid, sulpiriid), dopamiini metabolismi pidurdajad (opiaadid), hormoonid (t\u00fcreotropiini vabastav hormoon, \u00f6strogeenid), peroraalsed kontratseptiivid, antiadrenergilised ravimid (met\u00fc\u00fcldopa, reserpiin), H2-retseptori antagonistid (tsimetidiin), serotoniinergilise s\u00fcsteemi stimulaatorid (amfetamiin), isoniasiid. Taset langetavad dopamiini agonistid, levodopa, apomorfiin, klonidiin.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Prolaktiin kan\u00fc\u00fclist<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcperprolaktineemia diagnostika.<\/p>\n\n\n\n<p>Patsient peab olema rahuolekus, asetatakse veenikan\u00fc\u00fcl, seej\u00e4rel v\u00f5etakse 20-minutiliste&nbsp; vahedega kolm vereproovi prolaktiini m\u00e4\u00e4ramiseks (prolaktiin 0 min, 20 min ja 40 min).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Ly Aru, Kaja Vaagen<br>Muudetud 06.09.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Prolaktiin on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagaras s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mille eritumist stimuleerib t\u00fcreotropiini vabastav hormoon (TRH) ning inhibeerib h\u00fcpotalamuse dopamiin. Prolaktiin on vajalik rinnan\u00e4\u00e4rmete arenguks, laktatsiooni ajal on selle hormooni p\u00f5hifunktsiooniks piima sekretsiooni indutseerimine. Prolaktiini tase on menstruatsioonits\u00fckli jooksul k\u00f5rgeim luteaalses ja madalaim follikulaarses faasis, kuigi k\u00f5ikumise amplituud on suhteliselt v\u00e4ike. Raseduse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":18,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12118","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Prolaktiin (S,P-Prol) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Prolaktiin (S,P-Prol) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Prolaktiin on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagaras s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mille eritumist stimuleerib t\u00fcreotropiini vabastav hormoon (TRH) ning inhibeerib h\u00fcpotalamuse dopamiin. Prolaktiin on vajalik rinnan\u00e4\u00e4rmete arenguks, laktatsiooni ajal on selle hormooni p\u00f5hifunktsiooniks piima sekretsiooni indutseerimine. Prolaktiini tase on menstruatsioonits\u00fckli jooksul k\u00f5rgeim luteaalses ja madalaim follikulaarses faasis, kuigi k\u00f5ikumise amplituud on suhteliselt v\u00e4ike. Raseduse [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T17:01:51+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/prolaktiin-sp-prol\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/prolaktiin-sp-prol\\\/\",\"name\":\"Prolaktiin (S,P-Prol) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-18T17:09:22+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T17:01:51+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/prolaktiin-sp-prol\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/prolaktiin-sp-prol\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/prolaktiin-sp-prol\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Prolaktiin (S,P-Prol)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Prolaktiin (S,P-Prol) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Prolaktiin (S,P-Prol) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Prolaktiin on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagaras s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mille eritumist stimuleerib t\u00fcreotropiini vabastav hormoon (TRH) ning inhibeerib h\u00fcpotalamuse dopamiin. Prolaktiin on vajalik rinnan\u00e4\u00e4rmete arenguks, laktatsiooni ajal on selle hormooni p\u00f5hifunktsiooniks piima sekretsiooni indutseerimine. Prolaktiini tase on menstruatsioonits\u00fckli jooksul k\u00f5rgeim luteaalses ja madalaim follikulaarses faasis, kuigi k\u00f5ikumise amplituud on suhteliselt v\u00e4ike. Raseduse [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T17:01:51+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/","name":"Prolaktiin (S,P-Prol) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-18T17:09:22+00:00","dateModified":"2025-11-26T17:01:51+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/prolaktiin-sp-prol\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Prolaktiin (S,P-Prol)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Prolaktiin on h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagaras s\u00fcnteesitav peptiidhormoon, mille eritumist stimuleerib t\u00fcreotropiini vabastav hormoon (TRH) ning inhibeerib h\u00fcpotalamuse dopamiin. Prolaktiin on vajalik rinnan\u00e4\u00e4rmete arenguks, laktatsiooni ajal on selle hormooni p\u00f5hifunktsiooniks piima sekretsiooni indutseerimine. Prolaktiini tase on menstruatsioonits\u00fckli jooksul k\u00f5rgeim luteaalses ja madalaim follikulaarses faasis, kuigi k\u00f5ikumise amplituud on suhteliselt v\u00e4ike. Raseduse&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12118","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12118"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12118\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12118"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}