{"id":12122,"date":"2025-07-18T19:16:40","date_gmt":"2025-07-18T17:16:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12122"},"modified":"2025-11-26T19:09:35","modified_gmt":"2025-11-26T17:09:35","slug":"reniin-p-renin","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/","title":{"rendered":"Reniin (P-Renin)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Reniin <\/strong>on proteol\u00fc\u00fctiline ens\u00fc\u00fcm, mida produtseerivad neerude jukstaglomerulaarrakud ja mis on reniin-angiotensiin-aldosteroon-s\u00fcsteemi (RAAS) esimene reguleeriv l\u00fcli. Reniin l\u00f5hustab maksas s\u00fcnteesitava angiotensinogeeni angiotensiin I-ks, mida angiotensiini konverteeriv ens\u00fc\u00fcm (ACE) l\u00f5hustab edasi angiotensiin II-ks. Viimane on bioloogiliselt v\u00e4ga aktiivne, l\u00fchikese poolestusajaga v\u00f5imas vasopressor, mis p\u00f5hjustab kiire vasokonstriktsiooni, verer\u00f5hu t\u00f5usu ning aldosterooni sekretsiooni aktiveerumise neerupealiste koores.<\/p>\n\n\n\n

Reniini sekretsiooni stimuleerivad neerude verevoolu v\u00e4henemine, h\u00fcpotensioon, h\u00fcpokaleemia, verer\u00f5hu langus, veremahu v\u00e4henemine ja naatriumivaegus. Reniini eritumist v\u00e4hendavad rohke soola tarvitamine, lamav asend, veremahu suurenemine, h\u00fcperkaleemia ja perifeerne vasokonstriktsioon.<\/p>\n\n\n\n

Reniini sekretsioon ja aktiivsus on s\u00f5ltuvuses patsiendi kehaasendist. Lamaval patsiendil on s\u00fcntees 2\u20133 korda madalam kui p\u00fcstiasendis. Uute soovituste kohaselt v\u00f5etakse proovid reniini m\u00e4\u00e4ramiseks ainult p\u00fcstiasendis (vt Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine).<\/p>\n\n\n\n

Reniini puhul on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata nii selle aktiivsust plasmas kui kontsentratsiooni (kirjanduses ka direktne reniin). Kontsentratsiooni m\u00e4\u00e4ramine on v\u00f5rreldes aktiivsuse m\u00e4\u00e4ramisega kiirem ja lihtsam, samuti t\u00e4psem meetod, mist\u00f5ttu eri ajahetkedel m\u00e4\u00e4ratud tulemused on omavahel paremini v\u00f5rreldavad. \u00dchendlaboris m\u00e4\u00e4ratakse reniini kontsentratsiooni.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Soovitav on proov v\u00f5tta hommikul v\u00e4hemalt 2 tundi peale patsiendi \u00e4rkamist (patsient on olnud p\u00fcstiasendis). Enne prooviv\u00f5ttu peab patsient 5\u221215 minutit istuma (An Endocrine Society Clinical Practice Guideline<\/em>, 2008).<\/p>\n\n\n\n

Proov tuleb kr\u00fcoaktivatsiooni v\u00e4ltimiseks v\u00f5tta, tsentrifuugida ja s\u00e4ilitada toatemperatuuril <\/em>(ei tohi<\/em> hoida 2\u20138 \u00b0C juures).<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>K2E\/K3E-katsuti (lilla kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Plasma toatemperatuuril 72 tundi, -20 \u00b0C pikemat aega<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00fcks kord n\u00e4dalas (reedeti)<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>kemoluminestsentsmeetod (CLIA)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td> <\/td>P\u00fcsti<\/strong><\/td><\/tr>
<\/td>14 p \u2013 < 4 k<\/strong><\/td>11,2\u2013147,9 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>4 k \u2013 < 1 a<\/strong><\/td>17,4\u2013173,8 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>1 a \u2013 < 3 a<\/strong><\/td>21,4\u2013102,3 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>3 a \u2013 < 5 a<\/strong><\/td>19,5\u2013123,0 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>5 a \u2013 < 7 a<\/strong><\/td>20,4\u2013128,8 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>7 a \u2013 < 11 a<\/strong><\/td>14,8\u2013102,3 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>11 a \u2013 < 15 a<\/strong><\/td>13,8\u2013104,7 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>15 a \u2013 < 18 a<\/strong><\/td>13,8\u201372,4 mU\/L*<\/td><\/tr>
<\/td>18 a \u2013 < 66 a<\/strong><\/td>5,3\u221299,1 mU\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

*Laste puhul on antud meetodi puhul referentsv\u00e4\u00e4rtused vaid pikaliasendi jaoks.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sekundaarse h\u00fcpertensiooni ja h\u00fcperaldosteronismi diferentsiaaldiagnostika, essentsiaalse h\u00fcpertensiooniga patsientide kardiovaskulaarse riski hindamine (k\u00f5rge reniini tase on seotud suurema kardiovaskulaarsete t\u00fcsistuste, eriti m\u00fcokardiinfarkti riskiga).<\/p>\n\n\n\n

Reniini sisaldus veres on suurenenud sekundaarse h\u00fcperaldosteronismi, Addisoni t\u00f5ve, renovaskulaarse h\u00fcpertensiooni, h\u00fcpovoleemia, h\u00fcponatreemia ja reniini produtseerivate tuumorite puhul. Reniini nivoo t\u00f5usu p\u00f5hjustavad ka diureetikumid, ACE-inhibiitorid ja angiotensiini retseptori blokaatorid (ARB).<\/p>\n\n\n\n

Reniini sisaldus on v\u00e4henenud primaarse h\u00fcperaldosteronismi (PA) puhul ning madala reniinisisaldusega essentsiaalse h\u00fcpertoonia ja h\u00fcporeniinilise h\u00fcpoaldosteronismi korral (tingituna neeruhaigustest, eriti diabeetilisest nefropaatiast). Nivoo languse kutsuvad esile veel naatriumi ja kaaliumi retensioon organismis ning renaalse perfusiooni suurenemine. Reniini sisaldust v\u00e4hendavad \u03b2-blokaatorid, \u03b12-agonistid, NSAIDid, s\u00fcnteetilised \u00f6strogeeni preparaadid.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige tundlikum s\u00f5eltest PA tuvastamiseks on aldosterooni ja reniini suhe (ARR). ARR suureneb PA korral, otsustuspiir PA diagnoosimiseks t\u00e4iskasvanud patsientidel on > 0,9. ARR on kasutatav ainult s\u00f5eltestina, kuna esineb rohkelt valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi. Valepositiivseid tulemusi p\u00f5hjustavad \u03b2-blokaatorid, \u03b12-agonstid, NSAIDid, s\u00fcnteetilised \u00f6strogeeni preparaadid, h\u00fcperkaleemia, suur soola tarbimine, neerupuudulikkus. Valenegatiivseid tulemusi p\u00f5hjustavad diureetikumid, ACE-inhibiitorid, angiotensiini retseptori blokaatorid, h\u00fcpokaleemia, v\u00e4hene soola tarbimine, rasedus. Positiivse tulemuse korral peab diagnoosi kinnitama NaCl-infusioonitesti (nn mahukoormustesti) v\u00f5i kaptopriiltestiga (vt Aldosteroon<\/a>i peat\u00fckk).<\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 05.09.2022<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Reniin on proteol\u00fc\u00fctiline ens\u00fc\u00fcm, mida produtseerivad neerude jukstaglomerulaarrakud ja mis on reniin-angiotensiin-aldosteroon-s\u00fcsteemi (RAAS) esimene reguleeriv l\u00fcli. Reniin l\u00f5hustab maksas s\u00fcnteesitava angiotensinogeeni angiotensiin I-ks, mida angiotensiini konverteeriv ens\u00fc\u00fcm (ACE) l\u00f5hustab edasi angiotensiin II-ks. Viimane on bioloogiliselt v\u00e4ga aktiivne, l\u00fchikese poolestusajaga v\u00f5imas vasopressor, mis p\u00f5hjustab kiire vasokonstriktsiooni, verer\u00f5hu t\u00f5usu ning aldosterooni […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":19,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12122","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nReniin (P-Renin) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Reniin (P-Renin) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Reniin on proteol\u00fc\u00fctiline ens\u00fc\u00fcm, mida produtseerivad neerude jukstaglomerulaarrakud ja mis on reniin-angiotensiin-aldosteroon-s\u00fcsteemi (RAAS) esimene reguleeriv l\u00fcli. Reniin l\u00f5hustab maksas s\u00fcnteesitava angiotensinogeeni angiotensiin I-ks, mida angiotensiini konverteeriv ens\u00fc\u00fcm (ACE) l\u00f5hustab edasi angiotensiin II-ks. Viimane on bioloogiliselt v\u00e4ga aktiivne, l\u00fchikese poolestusajaga v\u00f5imas vasopressor, mis p\u00f5hjustab kiire vasokonstriktsiooni, verer\u00f5hu t\u00f5usu ning aldosterooni […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T17:09:35+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/reniin-p-renin\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/reniin-p-renin\\\/\",\"name\":\"Reniin (P-Renin) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-18T17:16:40+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T17:09:35+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/reniin-p-renin\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/reniin-p-renin\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/reniin-p-renin\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Reniin (P-Renin)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Reniin (P-Renin) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Reniin (P-Renin) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Reniin on proteol\u00fc\u00fctiline ens\u00fc\u00fcm, mida produtseerivad neerude jukstaglomerulaarrakud ja mis on reniin-angiotensiin-aldosteroon-s\u00fcsteemi (RAAS) esimene reguleeriv l\u00fcli. Reniin l\u00f5hustab maksas s\u00fcnteesitava angiotensinogeeni angiotensiin I-ks, mida angiotensiini konverteeriv ens\u00fc\u00fcm (ACE) l\u00f5hustab edasi angiotensiin II-ks. Viimane on bioloogiliselt v\u00e4ga aktiivne, l\u00fchikese poolestusajaga v\u00f5imas vasopressor, mis p\u00f5hjustab kiire vasokonstriktsiooni, verer\u00f5hu t\u00f5usu ning aldosterooni […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T17:09:35+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/","name":"Reniin (P-Renin) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-18T17:16:40+00:00","dateModified":"2025-11-26T17:09:35+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/reniin-p-renin\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Reniin (P-Renin)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Reniin on proteol\u00fc\u00fctiline ens\u00fc\u00fcm, mida produtseerivad neerude jukstaglomerulaarrakud ja mis on reniin-angiotensiin-aldosteroon-s\u00fcsteemi (RAAS) esimene reguleeriv l\u00fcli. Reniin l\u00f5hustab maksas s\u00fcnteesitava angiotensinogeeni angiotensiin I-ks, mida angiotensiini konverteeriv ens\u00fc\u00fcm (ACE) l\u00f5hustab edasi angiotensiin II-ks. Viimane on bioloogiliselt v\u00e4ga aktiivne, l\u00fchikese poolestusajaga v\u00f5imas vasopressor, mis p\u00f5hjustab kiire vasokonstriktsiooni, verer\u00f5hu t\u00f5usu ning aldosterooni…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12122","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12122"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12122\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12122"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}