{"id":12127,"date":"2025-07-18T19:28:27","date_gmt":"2025-07-18T17:28:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12127"},"modified":"2025-11-26T19:11:32","modified_gmt":"2025-11-26T17:11:32","slug":"suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/","title":{"rendered":"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Suguhormoone siduv globuliin (SHBG)<\/strong> on p\u00f5hiliselt maksas s\u00fcnteesitav kahe ala\u00fchikuga gl\u00fckoproteiin. See on androgeene ja \u00f6strogeene siduv valk, seondudes testosterooni ja dih\u00fcdrotestosterooniga mitu korda afiinsemalt kui \u00f6stradiooliga. SHBG kontsentratsioonil ei ole seost menstruaalts\u00fckliga, kontsentratsioon on naistel suurem kui meestel. Sekretsiooni stimuleerivad \u00f6strogeenid ja pidurdavad androgeenid. Vanematel inimestel SHBG sisaldus suureneb.<\/p>\n\n\n\n

Suguhormoonide seostumine SHBG-ga v\u00e4hendab nende vaba, hormonaalselt aktiivset fraktsiooni veres, samas aga ka v\u00e4ldib nende hormoonide kiiret degradatsiooni, s\u00e4ilitades niimoodi hormoonide vajaliku taseme.<\/p>\n\n\n\n

Kombineerides testosterooni ja SHBG tulemusi, on v\u00f5imalik arvutada vaba androgeeni indeks (FAI), mis n\u00e4itab vaba ehk bioloogiliselt aktiivse testosterooni sisaldust:<\/p>\n\n\n\n

FAI = testosteroon (nmol\/L) : SHBG (nmol\/L) x 100.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma toatemperatuuril viis p\u00e4eva, +4 \u00b0C seitse p\u00e4eva, -20 \u00b0C \u00fcks aasta<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td> <\/td>Mehed<\/strong><\/td>Naised<\/strong><\/td><\/tr>
<\/td>< 1 k<\/strong><\/td>> 16 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>1 k \u2013 < 13 a<\/strong><\/td>> 37,5 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>13 a \u2013 < 15 a<\/strong><\/td>21,1\u2013152 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>15 a \u2013 < 19 a<\/strong><\/td>13,6\u201362 nmol\/L<\/td>21,6\u2013127 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>19 a \u2013 < 50 a<\/strong><\/td>18,3\u201354,1 nmol\/L<\/td>32,4\u2013128 nmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 50 a<\/strong><\/td>20,6\u201376,7 nmol\/L<\/td>27,1\u2013128 nmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Vaba androgeeni indeks (FAI)<\/p>\n\n\n\n

<\/td> <\/td>Mehed<\/strong><\/td>Naised<\/strong><\/td><\/tr>
<\/td>20 a \u2013 < 50 a<\/strong><\/td>35,0\u201392,6%<\/td> 0,297\u20135,62%<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 50 a<\/strong><\/td>24,3\u201372,1%<\/td> 0,187\u20133,63%<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

SHBG kontsentratsiooni on alati soovitav m\u00e4\u00e4rata samaaegselt testosterooni m\u00e4\u00e4ramisega nii meestel kui naistel. Meestel kasutatakse SHBG anal\u00fc\u00fcsi koos testosterooni anal\u00fc\u00fcsiga k\u00f5igi h\u00fcpogonadismi ja infertiilsuse probleemide korral. Naistel on SHBG ja testosterooni anal\u00fc\u00fcsid vajalikud menstruaalts\u00fckli h\u00e4irete, hirsutismi, virilismi ja infertiilsuse puhul.<\/p>\n\n\n\n

SHBG nivoo t\u00f5us kaasub m\u00f5lemal sugupoolel h\u00fcpert\u00fcreoosiga, langus aga rasvumise, diabeedi ja h\u00fcpot\u00fcreoosiga.<\/p>\n\n\n\n

Meeste h\u00fcpogonadismi puhul v\u00f5ib testosterooni normikohase tulemuse foonil esineda suurenenud SHBG v\u00e4\u00e4rtusi, mis v\u00e4hendab vaba testosterooni kui bioloogiliselt aktiivse fraktsiooni nivood.<\/p>\n\n\n\n

Androgeenide liia kliiniliste ilmingutega naistel v\u00f5ib leiu p\u00f5hjuseks olla SHBG nivoo v\u00e4henemine, mille t\u00f5ttu on suurenenud testosterooni vaba fraktsiooni osakaal, kuigi \u00fcldine testosterooni v\u00e4\u00e4rtus on normi piires (nt pol\u00fcts\u00fcstiliste ovaariumide s\u00fcndroom v\u00f5i neerupealiste koore \u00fcletalitlus). SHBG taseme languse p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla ka h\u00fcperinsulineemia, Cushingi s\u00fcndroom ja akromegaalia. SHBG nivoo t\u00f5us ilmneb raseduse ajal (isegi kuni 10-kordne) ja paljude ravimite, nagu peroraalsete kontratseptiivide, antiepileptiliste preparaatide ja barbituraatide kasutamisel. Samuti on SHBG tase k\u00f5rgem maksatsirroosi ja testikulaarse feminisatsiooni korral.<\/p>\n\n\n\n

Koostajad: Rain Lehtme, Kaja Vaagen
Muudetud 06.09.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) on p\u00f5hiliselt maksas s\u00fcnteesitav kahe ala\u00fchikuga gl\u00fckoproteiin. See on androgeene ja \u00f6strogeene siduv valk, seondudes testosterooni ja dih\u00fcdrotestosterooniga mitu korda afiinsemalt kui \u00f6stradiooliga. SHBG kontsentratsioonil ei ole seost menstruaalts\u00fckliga, kontsentratsioon on naistel suurem kui meestel. Sekretsiooni stimuleerivad \u00f6strogeenid ja pidurdavad androgeenid. Vanematel inimestel SHBG sisaldus […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":20,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12127","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nSuguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) on p\u00f5hiliselt maksas s\u00fcnteesitav kahe ala\u00fchikuga gl\u00fckoproteiin. See on androgeene ja \u00f6strogeene siduv valk, seondudes testosterooni ja dih\u00fcdrotestosterooniga mitu korda afiinsemalt kui \u00f6stradiooliga. SHBG kontsentratsioonil ei ole seost menstruaalts\u00fckliga, kontsentratsioon on naistel suurem kui meestel. Sekretsiooni stimuleerivad \u00f6strogeenid ja pidurdavad androgeenid. Vanematel inimestel SHBG sisaldus […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T17:11:32+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\\\/\",\"name\":\"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-18T17:28:27+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T17:11:32+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) on p\u00f5hiliselt maksas s\u00fcnteesitav kahe ala\u00fchikuga gl\u00fckoproteiin. See on androgeene ja \u00f6strogeene siduv valk, seondudes testosterooni ja dih\u00fcdrotestosterooniga mitu korda afiinsemalt kui \u00f6stradiooliga. SHBG kontsentratsioonil ei ole seost menstruaalts\u00fckliga, kontsentratsioon on naistel suurem kui meestel. Sekretsiooni stimuleerivad \u00f6strogeenid ja pidurdavad androgeenid. Vanematel inimestel SHBG sisaldus […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T17:11:32+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/","name":"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-18T17:28:27+00:00","dateModified":"2025-11-26T17:11:32+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/suguhormoone-siduv-globuliin-sp-shbg\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Suguhormoone siduv globuliin (S,P-SHBG)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) on p\u00f5hiliselt maksas s\u00fcnteesitav kahe ala\u00fchikuga gl\u00fckoproteiin. See on androgeene ja \u00f6strogeene siduv valk, seondudes testosterooni ja dih\u00fcdrotestosterooniga mitu korda afiinsemalt kui \u00f6stradiooliga. SHBG kontsentratsioonil ei ole seost menstruaalts\u00fckliga, kontsentratsioon on naistel suurem kui meestel. Sekretsiooni stimuleerivad \u00f6strogeenid ja pidurdavad androgeenid. Vanematel inimestel SHBG sisaldus…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12127"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12127\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}