{"id":12131,"date":"2025-07-18T19:39:28","date_gmt":"2025-07-18T17:39:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12131"},"modified":"2025-11-26T19:16:57","modified_gmt":"2025-11-26T17:16:57","slug":"testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/","title":{"rendered":"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Testosteroon <\/strong>on t\u00e4htsaim androgeenne hormoon, mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist peamiselt sugun\u00e4\u00e4rmetes (meestel 90\u201395% testiste Leydigi rakkudes). S\u00fcnteesi indutseerib luteiniseeriv hormoon (LH). Meestel m\u00f5jutab testosteroon spermatogeneesi, eesn\u00e4\u00e4rme funktsiooni, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, m\u00f5lemal sool libiidot, karvakasvu ning h\u00e4\u00e4let\u00e4mbrit. Naistel s\u00fcnteesitakse testosterooni (1\/10 meeste kogusest) munasarjades (25%), neerupealistes (25%) ning prehormoonide metaboliseerimisel perifeerses rasvkoes. Enamus veres ringlevast testosteroonist on seotud suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG) ja n\u00f5rgemalt ka albumiiniga. 1\u20133% hormoonist on vaba, funktsionaalne vorm.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Testosterooni s\u00fcnteesil on \u00f6\u00f6p\u00e4evane r\u00fctm, tase on k\u00f5rgeim varahommikul. Seega on parim aeg anal\u00fc\u00fcsiks kella 9 ja 12 vahel hommikupoolikul. \u00d6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi v\u00f5ib segada kehaline aktiivsus ja stress.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Testosteroon<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"35%\">&nbsp;<\/td><td width=\"32%\" style=\"text-align:center;\"><strong>Mehed<\/strong><\/td><td width=\"32%\" style=\"text-align:center;\"><strong>Naised<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>&lt; 6 k<\/strong><\/td><td style=\"text-align:center;\">0,2\u201319 nmol\/L<\/td><td style=\"text-align:center;\">&lt; 12 nmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>6 k \u2013 &lt; 11 a<\/strong><\/td><td colspan=\"2\" style=\"text-align:center;\">&lt; 0,10 nmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>11 a \u2013 &lt; 19 a<\/strong><\/td><td>&nbsp;<\/td><td style=\"text-align:center;\">&lt; 1,8 nmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>11 a \u2013 &lt; 15 a<\/strong><\/td><td style=\"text-align:center;\">&lt; 20 nmol\/L<\/td><td>&nbsp;<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>15 a \u2013 &lt; 19 a<\/strong><\/td><td style=\"text-align:center;\">1,7\u20132,4 nmol\/L<\/td><td>&nbsp;<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>19 a \u2013 &lt; 50 a<\/strong><\/td><td style=\"text-align:center;\">8,64\u201329,0 nmol\/L<\/td><td style=\"text-align:center;\">0,29\u20131,67 nmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 50 a<\/strong><\/td><td style=\"text-align:center;\">6,68\u201325,7 nmol\/L<\/td><td style=\"text-align:center;\">0,101\u20131,42 nmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Vaba testosteroon<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"35%\"><strong>18 a \u2013 &lt; 50 a<\/strong><\/td><td width=\"64%\" style=\"text-align:center;\">M &gt; 0,220 nmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 50 a<\/strong><\/td><td style=\"text-align:center;\">M &gt; 0,180 nmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Meestel <\/em>kasutatakse testosterooni anal\u00fc\u00fcsi viljatuse, impotentsi, varase v\u00f5i hilinenud puberteedi p\u00f5hjuste selgitamisel. Eelpoolnimetatud h\u00e4irete tavalisemateks p\u00f5hjusteks on h\u00fcpogonadism, orhidektoomia, \u00f6strogeenteraapia, Kleinefelteri s\u00fcndroom, h\u00fcpopituitarism v\u00f5i maksatsirroos. Azoo- ja oligozoospermia puhul kaasneb madala testosterooni tasemega enamasti folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja LH taseme t\u00f5us, mis viitab primaarsele testikulaarsele defektile. T\u00f5usnud testosterooni tase v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud androgeenide retseptorite defitsiidist (testikulaarne feminisatsioon).<\/p>\n\n\n\n<p><em>Naistel <\/em>kasutatakse testosterooni anal\u00fc\u00fcsi ovulatsioonih\u00e4irete, h\u00fcperandrogeneemilise ovariaalpuudulikkuse kahtluse, viljatuse, androgenisatsioonin\u00e4htude selgitamisel, samuti androgeene produtseerivate kasvajate diagnostikas. Androgeenide \u00fcleproduktsioon naistel viib hirsutismile ja virilismile, millega v\u00f5ib kaasneda oligomenorr\u00f6a, amenorr\u00f6a ja viljatus. Kui testosteroon ja deh\u00fcdroepiandrosteroonsulfaat (DHEAS) on m\u00f5lemad t\u00f5usnud, viitab see nende androgeenide p\u00e4rinevusele neerupealisest ning v\u00f5imalikule neerupealiste kasvajale v\u00f5i h\u00fcperplaasiale. Juhul, kui t\u00f5usnud on ainult testosterooni tase, on tegemist munasarjadest p\u00e4rineva hormooniga ning v\u00f5imaliku pol\u00fcts\u00fcstiliste ovaariumite s\u00fcndroomiga (PCO, Steini-Leventhali s\u00fcndroom) v\u00f5i ka munasarja kasvajaga. V\u00f5imalikud on ka juhud, kus m\u00f5lema androgeeni tase on referentsv\u00e4\u00e4rtuse piires, kuid kliiniliselt on ilmne androgeenide \u00fcleproduktsioon. See viitab \u00fclem\u00e4\u00e4rasele vabale testosteroonile ning SHBG-ga seondumise v\u00f5ime v\u00e4henemisele.<\/p>\n\n\n\n<p>Testosterooni kontsentratsiooni veres m\u00f5jutavad veel gonadotropiinid, adrenokortikotroopne hormoon (ACTH), trifen\u00fc\u00fclet\u00fcleenid, gl\u00fckokortikoidid, suguhormoonid ja ravimid, mis toimivad testosterooni seondumisele SHBG-ga (tamoksifeen, danasool jt). Meestel v\u00f5ib testosterooni taset v\u00e4hendada pikemaajaline alkoholitarbimine ning raske f\u00fc\u00fcsiline koormus.<\/p>\n\n\n\n<p>Testikulaarse koe olemasolu ja funktsiooni hindamiseks on soovitav teha koorioni gonadotropiini test.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Koorioni gonadotropiini test (hCG test)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Koorioni gonadotropiin (hCG) on gl\u00fckoproteiinhormoon, mis seondub Leydigi rakkude luteiniseeriva hormooni retseptoritega ning stimuleerib testikulaarsete steroidide s\u00fcnteesi ning sekretsiooni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Protseduur\/prooviv\u00f5tt<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Patsiendile s\u00fcstitakse koorioni gonadotropiini intramuskulaarselt 1000 (1500) IU kolm korda 24-tunniste intervallidega. Testosterooni m\u00e4\u00e4ramiseks v\u00f5etakse veri enne esimest ja 24 tundi peale viimast s\u00fcsti. Proovi v\u00f5ib teha ka hCG \u00fchekordse manustamisega annuses 5000 IU kehapinna ruutmeetri kohta t\u00e4iskasvanutel ja 100 IU kehakaalu kilogrammi kohta lastel. Testosterooni m\u00e4\u00e4ratakse siis vahetult enne ja 24 tundi peale hCG manustamist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Testikulaarse koe olemasolu ja funktsiooni hindamine.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4iskasvanutel on normaalselt testosterooni tase seerumis peale viimast s\u00fcsti esialgsest tasemest v\u00e4hemalt kaks korda k\u00f5rgem, \u00fcletades referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclemist piiri. Laste puhul s\u00f5ltub reageering lapse vanusest. Testikulaarse koe puudumisel vastus stimulatsioonile puudub, primaarse h\u00fcpogonadismi puhul on see ebapiisav.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Rain Lehtme, Kaja Vaagen<br>Muudetud 18.03.2021<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Testosteroon on t\u00e4htsaim androgeenne hormoon, mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist peamiselt sugun\u00e4\u00e4rmetes (meestel 90\u201395% testiste Leydigi rakkudes). S\u00fcnteesi indutseerib luteiniseeriv hormoon (LH). Meestel m\u00f5jutab testosteroon spermatogeneesi, eesn\u00e4\u00e4rme funktsiooni, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, m\u00f5lemal sool libiidot, karvakasvu ning h\u00e4\u00e4let\u00e4mbrit. Naistel s\u00fcnteesitakse testosterooni (1\/10 meeste kogusest) munasarjades (25%), neerupealistes (25%) ning prehormoonide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":21,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12131","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Testosteroon on t\u00e4htsaim androgeenne hormoon, mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist peamiselt sugun\u00e4\u00e4rmetes (meestel 90\u201395% testiste Leydigi rakkudes). S\u00fcnteesi indutseerib luteiniseeriv hormoon (LH). Meestel m\u00f5jutab testosteroon spermatogeneesi, eesn\u00e4\u00e4rme funktsiooni, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, m\u00f5lemal sool libiidot, karvakasvu ning h\u00e4\u00e4let\u00e4mbrit. Naistel s\u00fcnteesitakse testosterooni (1\/10 meeste kogusest) munasarjades (25%), neerupealistes (25%) ning prehormoonide [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T17:16:57+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\\\/\",\"name\":\"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-18T17:39:28+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T17:16:57+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Testosteroon on t\u00e4htsaim androgeenne hormoon, mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist peamiselt sugun\u00e4\u00e4rmetes (meestel 90\u201395% testiste Leydigi rakkudes). S\u00fcnteesi indutseerib luteiniseeriv hormoon (LH). Meestel m\u00f5jutab testosteroon spermatogeneesi, eesn\u00e4\u00e4rme funktsiooni, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, m\u00f5lemal sool libiidot, karvakasvu ning h\u00e4\u00e4let\u00e4mbrit. Naistel s\u00fcnteesitakse testosterooni (1\/10 meeste kogusest) munasarjades (25%), neerupealistes (25%) ning prehormoonide [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T17:16:57+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/","name":"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-18T17:39:28+00:00","dateModified":"2025-11-26T17:16:57+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/testosteroon-sp-testo-vaba-testosteroon-sp-ftesto-calc\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Testosteroon (S,P-Testo). Vaba testosteroon (S,P-fTesto calc)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Testosteroon on t\u00e4htsaim androgeenne hormoon, mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist peamiselt sugun\u00e4\u00e4rmetes (meestel 90\u201395% testiste Leydigi rakkudes). S\u00fcnteesi indutseerib luteiniseeriv hormoon (LH). Meestel m\u00f5jutab testosteroon spermatogeneesi, eesn\u00e4\u00e4rme funktsiooni, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, m\u00f5lemal sool libiidot, karvakasvu ning h\u00e4\u00e4let\u00e4mbrit. Naistel s\u00fcnteesitakse testosterooni (1\/10 meeste kogusest) munasarjades (25%), neerupealistes (25%) ning prehormoonide&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12131"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12131\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}