{"id":12157,"date":"2025-07-18T20:35:33","date_gmt":"2025-07-18T18:35:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12157"},"modified":"2025-11-26T19:31:21","modified_gmt":"2025-11-26T17:31:21","slug":"ostradiool-sp-e2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/","title":{"rendered":"\u00d6stradiool (S,P-E2)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00d6stradiool <\/strong>on tugevaima bioloogilise aktiivsusega \u00f6strogeen (\u00f6strogeenide hulka kuuluvad \u00f6stroon \u2013 E1, 17\u00df-\u00f6stradiool \u2013 E2, \u00f6striool \u2013 E3 ja nende konjugaadid), mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist ja on enamasti seotud transportvalkudega (suguhormoone siduv globuliin (SHBG), albumiin). Fertiilses eas naistel s\u00fcnteesitakse \u00f6stradiooli peamiselt munasarjades, samuti kollaskehas, neerupealiste koores ja platsentas, meestel munandites ja neerupealiste koores. Follikulaarses faasis t\u00f5useb \u00f6stradiooli tase aeglaselt gonadotropiinide toimel, j\u00f5udes maksimumini vahetult enne ovulatsiooni v\u00f5i selle ajal. Sel ajal stimuleerib \u00f6stradiool omakorda LH ja FSH vabanemist, mis viib ovulatsioonini, mille j\u00e4rel \u00f6strogeenide tase langeb. J\u00e4rgmine \u00f6stradiooli kontsentratsiooni t\u00f5us on luteaalfaasis, samaaegselt progesterooni taseme t\u00f5usuga. Progesterooni ja \u00f6stradiooli k\u00f5rge nivoo koos inhibiiniga reguleerivad aga negatiivselt gonadotropiinide eritumist. Lisaks suguelundite arengu soodustamisele ja menstruaalts\u00fckli regulatsioonile m\u00f5jutab \u00f6strogeen ka naise f\u00fc\u00fcsiliste ja ps\u00fc\u00fchiliste sootunnuste arengut ning luude mineraliseerumist. Lastel ja postmenopausis naistel on \u00f6strogeenide tase v\u00e4ga madal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum toatemperatuuril \u00fcks p\u00e4ev, +4 \u00b0C kaks p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"35%\">&nbsp;<\/td><td width=\"32%\"><strong>Mehed<\/strong><\/td><td width=\"32%\"><strong>Naised<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td>&lt; 18 pmol\/L<\/td><td>&nbsp;<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 10 a<\/strong><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>&lt; 18 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>10 a \u2013 &lt; 14 a<\/strong><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>&lt; 250 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>14 a \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>53,6\u2013912 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td>&lt; 159 pmol\/L<\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2014 Follikulaarfaas <\/strong><\/td><td><\/td><td>45\u2013854 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2014 Ovulatsioon <\/strong><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>151\u20131461 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2014 Luteaalfaas <\/strong><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>82\u20131251 pmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2014 Postmenopaus <\/strong><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>&lt; 183 pmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ovariaalfunktsiooni hindamine, indutseeritud ovulatsiooni j\u00e4lgimine. Puberteedi h\u00e4irete diagnostika. G\u00fcnekomastia diagnostika.<\/p>\n\n\n\n<p><em>E2 kontsentratsiooni v\u00e4henemine<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcpo\u00f6strogeneemia esineb primaarse ovariaalse puudulikkuse (koos gonadotropiinide sisalduse olulise suurenemisega), h\u00fcpotalamo-h\u00fcpof\u00fcsaarse ovariaalse puudulikkuse, s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete (<em>anorexia nervosa<\/em>) ja h\u00fcperprolaktineemia korral. H\u00e4ired \u00f6stradiooli ja gonadotropiinide erituses v\u00e4ljenduvad luteaalfaasi h\u00e4iretes ja anovulatoorsetes ts\u00fcklites (ilma \u00f6stradiooli sisalduse j\u00e4rsu suurenemiseta ts\u00fckli keskel puudub ovulatsiooniks ja kollaskeha arenguks vajaliku LH sisalduse suurenemine). Menopausis v\u00e4heneb \u00f6strogeenide produktsioon munasarjades tunduvalt.<\/p>\n\n\n\n<p>E2 kontsentratsiooni v\u00e4henemist v\u00f5ivad m\u00f5jutada mitmed ravimid: androgeenid, tsimetidiin, interferoon, ketokonasool, peroraalsed kontratseptiivid jt.<\/p>\n\n\n\n<p><em>E2 kontsentratsiooni suurenemine<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6strogeenide \u00fclem\u00e4\u00e4rane produktsioon v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud \u00f6strogeene sekreteerivatest munasarja kasvajatest (follikuloom, tekoom). T\u00fctarlastel avaldub see enneaegse puberteedina, fertiilses eas naistel menstruaalts\u00fckli h\u00e4iretena ja klimakteeriumis metrorraagiana. T\u00f5usnud E2 taset v\u00f5ib leida ka endomeetriumi- ja rinnav\u00e4hi (eriti postmenopausis); munandi-, eesn\u00e4\u00e4rme- ja neeruv\u00e4hi, samuti koorioni gonadotropiini (hCG) produtseerivate kasvajate (teratoom, teratokartsinoom) korral. \u00d6stradiooli perifeerne s\u00fcntees v\u00f5ib olla suurenenud maksahaiguste, h\u00fcpert\u00fcreoidismi ja liigse kehakaalu korral.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6strogeenid stimuleerivad rinnan\u00e4\u00e4rmete arengut ja diferentseerumist (vastupidi androgeenide toimele). G\u00fcnekomastia tekib, kui suureneb mehe \u00f6strogeeni-androgeeni vabade fraktsioonide suhe (j\u00e4lgida ka suguhormooni siduva globuliini \u2013 SHBG sisaldust).<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6strogeenide suurenenud sekretsioon v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud alkoholismist tulenevatest muutustest \u00f6strogeenide s\u00fcnteesis v\u00f5i metabolismis. E2 normist m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgem tase v\u00f5ib esineda liigse kehakaalu, raseduse, suitsetamise korral.<\/p>\n\n\n\n<p>E2 kontsentratsiooni suurenemist v\u00f5ivad m\u00f5jutada mitmed ravimid: gl\u00fckokortikoidid, tamoksifeen, danasool, klomifeen, digoksiin, anaboolsed steroidid, androgeenid, \u00f6strogeenid jt.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Ly Aru, Kaja Vaagen<br>Muudetud 19.03.2021<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond \u00d6stradiool on tugevaima bioloogilise aktiivsusega \u00f6strogeen (\u00f6strogeenide hulka kuuluvad \u00f6stroon \u2013 E1, 17\u00df-\u00f6stradiool \u2013 E2, \u00f6striool \u2013 E3 ja nende konjugaadid), mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist ja on enamasti seotud transportvalkudega (suguhormoone siduv globuliin (SHBG), albumiin). Fertiilses eas naistel s\u00fcnteesitakse \u00f6stradiooli peamiselt munasarjades, samuti kollaskehas, neerupealiste koores ja platsentas, meestel munandites [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7271,"menu_order":27,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12157","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>\u00d6stradiool (S,P-E2) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u00d6stradiool (S,P-E2) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond \u00d6stradiool on tugevaima bioloogilise aktiivsusega \u00f6strogeen (\u00f6strogeenide hulka kuuluvad \u00f6stroon \u2013 E1, 17\u00df-\u00f6stradiool \u2013 E2, \u00f6striool \u2013 E3 ja nende konjugaadid), mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist ja on enamasti seotud transportvalkudega (suguhormoone siduv globuliin (SHBG), albumiin). Fertiilses eas naistel s\u00fcnteesitakse \u00f6stradiooli peamiselt munasarjades, samuti kollaskehas, neerupealiste koores ja platsentas, meestel munandites [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T17:31:21+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/ostradiool-sp-e2\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/ostradiool-sp-e2\\\/\",\"name\":\"\u00d6stradiool (S,P-E2) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-18T18:35:33+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T17:31:21+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/ostradiool-sp-e2\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/ostradiool-sp-e2\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/ostradiool-sp-e2\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Hormoonid jm immuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/hormoonid-jm-immuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"\u00d6stradiool (S,P-E2)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u00d6stradiool (S,P-E2) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"\u00d6stradiool (S,P-E2) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond \u00d6stradiool on tugevaima bioloogilise aktiivsusega \u00f6strogeen (\u00f6strogeenide hulka kuuluvad \u00f6stroon \u2013 E1, 17\u00df-\u00f6stradiool \u2013 E2, \u00f6striool \u2013 E3 ja nende konjugaadid), mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist ja on enamasti seotud transportvalkudega (suguhormoone siduv globuliin (SHBG), albumiin). Fertiilses eas naistel s\u00fcnteesitakse \u00f6stradiooli peamiselt munasarjades, samuti kollaskehas, neerupealiste koores ja platsentas, meestel munandites [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T17:31:21+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/","name":"\u00d6stradiool (S,P-E2) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-18T18:35:33+00:00","dateModified":"2025-11-26T17:31:21+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/ostradiool-sp-e2\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Hormoonid jm immuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/hormoonid-jm-immuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"\u00d6stradiool (S,P-E2)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond \u00d6stradiool on tugevaima bioloogilise aktiivsusega \u00f6strogeen (\u00f6strogeenide hulka kuuluvad \u00f6stroon \u2013 E1, 17\u00df-\u00f6stradiool \u2013 E2, \u00f6striool \u2013 E3 ja nende konjugaadid), mis s\u00fcnteesitakse kolesteroolist ja on enamasti seotud transportvalkudega (suguhormoone siduv globuliin (SHBG), albumiin). Fertiilses eas naistel s\u00fcnteesitakse \u00f6stradiooli peamiselt munasarjades, samuti kollaskehas, neerupealiste koores ja platsentas, meestel munandites&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12157","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12157"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12157\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}