{"id":12307,"date":"2025-07-23T17:47:48","date_gmt":"2025-07-23T15:47:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12307"},"modified":"2025-12-11T23:12:11","modified_gmt":"2025-12-11T21:12:11","slug":"kaalium-uriinis-u-k-du-k","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/","title":{"rendered":"Kaalium uriinis (U-K, dU-K)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaaliumi <\/strong>eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. Kaalium filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. Kaaliumisekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena naatriumiioonide vastu. Seda protsessi m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja m\u00f5ned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga s\u00f5ltub toiduga saadavast kaaliumi hulgast, neerude funktsioonist, seerumi mineralokortikoidide tasemest, happe-aluse tasakaalust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">\u00d6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumiseks uriinikogumisn\u00f5u; laborisse transportimiseks uriinikatsuti v\u00f5i proovitops<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Toatemperatuuril ja +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat ja -20 \u00b0C pikemat aega<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Enne \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumise alustamist t\u00fchjendab patsient p\u00f5ie. Seda uriiniportsjonit ei koguta, kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seej\u00e4rel urineerib patsient \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul (v\u00f5i kogutakse uriin) kogumisn\u00f5usse, viimast korda <em>t\u00e4pselt <\/em>24 tunni m\u00f6\u00f6dudes peale kogumise algust. Kogumisn\u00f5u hoitakse urineerimise vaheaegadel k\u00fclmkapis. Enne laborisse saadetava proovi (umbes 10 mL) eraldamist segatakse ja m\u00f5\u00f5detakse kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evane uriin. Saatekirjale m\u00e4rgitakse kogumise alguse ja l\u00f5pu kellaaeg ning eritunud uriini hulk. NB! Kaaliumit ei saa m\u00e4\u00e4rata uriinist, millele on lisatud konservanti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ioonselektiivsed elektroodid, indirektne meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"39%\"><strong>dU-K (kaalium \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis)<\/strong><\/td><td width=\"20%\">6 a \u2013 &lt; 10 a<\/td><td width=\"10%\">M<\/td><td width=\"30%\">17\u201354 mmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td><\/td><td>N<\/td><td>8\u201337 mmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>10 a \u2013 &lt; 15 a<\/td><td>M<\/td><td>22\u201357 mmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td><\/td><td>N<\/td><td>18\u201358 mmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>\u2265 15 a<\/td><td><\/td><td>25\u2013125 mmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>U-K (kaalium 1. hommikuses uriinis)<\/strong><\/td><td>\u2265 18 a<\/td><td><\/td><td>20\u201380 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kaaliumi homeostaasi j\u00e4lgimine, h\u00fcper- ja h\u00fcpokaleemia p\u00f5hjuse selgitamine (renaalne v\u00f5i ekstrarenaalne p\u00f5hjus).<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcperkaliuuria p\u00f5hjused:<\/em> primaarne v\u00f5i sekundaarne h\u00fcperaldosteronism, tubulaarnekroos, krooniline neerupuudulikkus, neeruisheemia, metaboolne atsidoos, metaboolne alkaloos, deh\u00fcdratatsioon, n\u00e4lgus, Cushingi s\u00fcndroom, m\u00f5nede ravimite manustamine (adrenokortikotroopne hormoon, h\u00fcdrokortisoon, kortisoon).<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcpokaliuuria p\u00f5hjused: <\/em>tavaline leid h\u00fcpokaleemia puhul (vt <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/kaalium-sp-k\/\">Kaalium<\/a>), gastrointestinaalsed fistlid, glomerulonefriit, diarr\u00f6a, Addisoni t\u00f5bi, nefroskleroos, \u00e4ge neerupuudulikkus, malabsorptsioonis\u00fcndroom, pikaajaline lahtistite kasutamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 18.08.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. Kaalium filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. Kaaliumisekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena naatriumiioonide vastu. Seda protsessi m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja m\u00f5ned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga s\u00f5ltub toiduga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7317,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12307","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kaalium uriinis (U-K, dU-K) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kaalium uriinis (U-K, dU-K) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. Kaalium filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. Kaaliumisekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena naatriumiioonide vastu. Seda protsessi m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja m\u00f5ned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga s\u00f5ltub toiduga [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-11T21:12:11+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\\\/\",\"name\":\"Kaalium uriinis (U-K, dU-K) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-23T15:47:48+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-11T21:12:11+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Uriini uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kaalium uriinis (U-K, dU-K)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kaalium uriinis (U-K, dU-K) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kaalium uriinis (U-K, dU-K) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. Kaalium filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. Kaaliumisekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena naatriumiioonide vastu. Seda protsessi m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja m\u00f5ned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga s\u00f5ltub toiduga [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-11T21:12:11+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/","name":"Kaalium uriinis (U-K, dU-K) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-23T15:47:48+00:00","dateModified":"2025-12-11T21:12:11+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaalium-uriinis-u-k-du-k\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Uriini uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kaalium uriinis (U-K, dU-K)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. Kaalium filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. Kaaliumisekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena naatriumiioonide vastu. Seda protsessi m\u00f5jutavad happe-aluse tasakaal, karboanh\u00fcdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja m\u00f5ned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga s\u00f5ltub toiduga&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12307","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12307"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12307\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12307"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}