{"id":12312,"date":"2025-07-23T17:58:37","date_gmt":"2025-07-23T15:58:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12312"},"modified":"2025-12-11T23:13:43","modified_gmt":"2025-12-11T21:13:43","slug":"kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/","title":{"rendered":"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\/U-Crea)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaltsiumi <\/strong>eritumine organismist toimub neerude ja seedetrakti kaudu. Uriiniga erituva kaltsiumi hulk s\u00f5ltub ioniseeritud kaltsiumi kontsentratsioonist plasmas, glomerulaarfiltratsioonist ning tubulaarsest reabsorptsioonist. Viimast reguleerib parathormooni (PTH) aktiivsus. Kui glomerulaarfunktsioon on korras, siis kaasneb\u00a0 h\u00fcperkaltseemiaga ka h\u00fcperkaltsiuuria, kui glomerulaarfunktsioon on kahjustunud, siis kaltsiumieritus ei suurene isegi h\u00fcperkaltseemia korral. Kaudselt m\u00f5jutavad kaltsiumi eritumist toidu koostis, kaltsiumi, fosfaatide, naatriumi ja valkude imendumine seedetraktis ning happe-aluse tasakaal. Kaltsiumi erituse hindamiseks m\u00e4\u00e4ratakse \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul uriiniga eritunud kaltsiumi kogus v\u00f5i kaltsiumi ja kreatiniini suhe \u00fchekordses uriiniportsjonis (U-Ca\/U-Crea).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6\u00f6p\u00e4evase uriini (dU) kogumisel tuleb kasutada konservandina 25 mL soolhapet (6 mol\/L), mis valatakse kogumisn\u00f5usse p\u00e4rast esimest kogutud uriiniportsjonit.<\/p>\n\n\n\n<p>Enne \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumise alustamist t\u00fchjendab patsient p\u00f5ie. Seda uriiniportsjonit ei koguta, kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seej\u00e4rel urineerib patsient \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul (v\u00f5i kogutakse uriin) kogumisn\u00f5usse, viimast korda <em>t\u00e4pselt <\/em>24 tunni m\u00f6\u00f6dudes peale kogumise algust. Iga j\u00e4rgneva uriiniportsjoni lisamisel n\u00f5usse tuleb uriini segada. Kogumisn\u00f5u hoitakse urineerimise vaheaegadel k\u00fclmkapis. Enne laborisse saadetava proovi (<em>ca<\/em> 10 mL) eraldamist segatakse ja m\u00f5\u00f5detakse \u00f6\u00f6p\u00e4evane uriini kogus, mis m\u00e4rgitakse ka tellimusse!<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">\u00d6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumiseks uriinikogumisn\u00f5u, laborisse toimetamiseks uriinikatsuti v\u00f5i proovitops<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Uriin toatemperatuuril kaks p\u00e4eva, +4 \u00b0C neli p\u00e4eva ja -20 \u00b0C kolm n\u00e4dalat<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>spektrofotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>dU-Ca (kaltsium \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis):<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 18 a<\/strong><\/td><td width=\"69%\">&lt; 0,15 mmol\/kg\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td>2,5\u20137,5 mmol\/d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>U-Ca\/U-Crea (kaltsiumi ja kreatiniini suhe uriinis):<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>6 k \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td width=\"69%\">0,09\u20132,2 mol\/mol<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 2 a<\/strong><\/td><td>0,07\u20131,5 mol\/mol<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>2 a \u2013 &lt; 3 a<\/strong><\/td><td>0,06\u20131,4 mol\/mol<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>3 a \u2013 &lt; 5 a<\/strong><\/td><td>0,05\u20131,1 mol\/mol<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>5 a \u2013 &lt; 7 a<\/strong><\/td><td>0,04\u20130,8 mol\/mol<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>7 a \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td>0,04\u20130,7 mol\/mol<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme funktsiooni uurimine. Vitamiin D vaegus ja h\u00fcpervitaminoos. Neerukivit\u00f5bi. Luude destruktsiooniga kulgevad haigused. Teatud ravimite (tiasiid-diureetikumid) pikaajaline manustamine.<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcpokaltsiuuria<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tavaline leid h\u00fcpokaltseemiate puhul (h\u00fcpoparat\u00fcreoidism, rahhiit, osteomalaatsia, steatorr\u00f6a, neerupuudulikkus).<\/li>\n\n\n\n<li>Perekondlik h\u00fcpokaltsiuuriaga kulgev h\u00fcperkaltseemia.<\/li>\n\n\n\n<li>Ravimid (tiasiid-diureetikumid, fen\u00fctoiin, gl\u00fckokortikoidid, oraalsed kontratseptiivid, liitium).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcperkaltsiuuria<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>H\u00fcperparat\u00fcreoidism, h\u00fcpert\u00fcreoidism, vitamiin D intoksikatsioon, luu destruktsiooniga kulgevad haigused (m\u00fceloomt\u00f5bi, Pageti t\u00f5bi, metastaasid luudes), kaltsiumipreparaatide manustamise j\u00e4rgselt. Neil juhtudel kaasneb ka h\u00fcperkaltseemia.<\/li>\n\n\n\n<li>Idiopaatilisele h\u00fcperkaltsiuuriale on iseloomulik suurenenud kaltsiumi eritus ja neerukivide teke normokaltseemia foonil. Valdavalt on sel puhul tegu kaltsiumi suurenenud absorptsiooniga soolest, kuid osadel juhtudel on p\u00f5hjuseks tubulaarse reabsorptsiooni defekt.<\/li>\n\n\n\n<li>H\u00fcperkaltsiuuria ilma h\u00fcperkaltseemiata v\u00f5ib esineda ka osteoporoosi teatud juhtude ja atsidoosi puhul.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 28.07.2023<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsiumi eritumine organismist toimub neerude ja seedetrakti kaudu. Uriiniga erituva kaltsiumi hulk s\u00f5ltub ioniseeritud kaltsiumi kontsentratsioonist plasmas, glomerulaarfiltratsioonist ning tubulaarsest reabsorptsioonist. Viimast reguleerib parathormooni (PTH) aktiivsus. Kui glomerulaarfunktsioon on korras, siis kaasneb\u00a0 h\u00fcperkaltseemiaga ka h\u00fcperkaltsiuuria, kui glomerulaarfunktsioon on kahjustunud, siis kaltsiumieritus ei suurene isegi h\u00fcperkaltseemia korral. Kaudselt m\u00f5jutavad kaltsiumi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7317,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12312","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\/U-Crea) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\/U-Crea) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsiumi eritumine organismist toimub neerude ja seedetrakti kaudu. Uriiniga erituva kaltsiumi hulk s\u00f5ltub ioniseeritud kaltsiumi kontsentratsioonist plasmas, glomerulaarfiltratsioonist ning tubulaarsest reabsorptsioonist. Viimast reguleerib parathormooni (PTH) aktiivsus. Kui glomerulaarfunktsioon on korras, siis kaasneb\u00a0 h\u00fcperkaltseemiaga ka h\u00fcperkaltsiuuria, kui glomerulaarfunktsioon on kahjustunud, siis kaltsiumieritus ei suurene isegi h\u00fcperkaltseemia korral. Kaudselt m\u00f5jutavad kaltsiumi [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-11T21:13:43+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\\\/\",\"name\":\"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\\\/U-Crea) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-23T15:58:37+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-11T21:13:43+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Uriini uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\\\/U-Crea)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\/U-Crea) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\/U-Crea) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsiumi eritumine organismist toimub neerude ja seedetrakti kaudu. Uriiniga erituva kaltsiumi hulk s\u00f5ltub ioniseeritud kaltsiumi kontsentratsioonist plasmas, glomerulaarfiltratsioonist ning tubulaarsest reabsorptsioonist. Viimast reguleerib parathormooni (PTH) aktiivsus. Kui glomerulaarfunktsioon on korras, siis kaasneb\u00a0 h\u00fcperkaltseemiaga ka h\u00fcperkaltsiuuria, kui glomerulaarfunktsioon on kahjustunud, siis kaltsiumieritus ei suurene isegi h\u00fcperkaltseemia korral. Kaudselt m\u00f5jutavad kaltsiumi [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-11T21:13:43+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/","name":"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\/U-Crea) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-23T15:58:37+00:00","dateModified":"2025-12-11T21:13:43+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/kaltsium-uriinis-du-ca-u-ca-u-crea\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Uriini uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kaltsium uriinis (dU-Ca, U-Ca\/U-Crea)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kaltsiumi eritumine organismist toimub neerude ja seedetrakti kaudu. Uriiniga erituva kaltsiumi hulk s\u00f5ltub ioniseeritud kaltsiumi kontsentratsioonist plasmas, glomerulaarfiltratsioonist ning tubulaarsest reabsorptsioonist. Viimast reguleerib parathormooni (PTH) aktiivsus. Kui glomerulaarfunktsioon on korras, siis kaasneb\u00a0 h\u00fcperkaltseemiaga ka h\u00fcperkaltsiuuria, kui glomerulaarfunktsioon on kahjustunud, siis kaltsiumieritus ei suurene isegi h\u00fcperkaltseemia korral. Kaudselt m\u00f5jutavad kaltsiumi&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12312","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12312"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12312\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12312"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}