{"id":12330,"date":"2025-07-23T18:30:43","date_gmt":"2025-07-23T16:30:43","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12330"},"modified":"2025-12-11T23:19:09","modified_gmt":"2025-12-11T21:19:09","slug":"naatrium-uriinis-u-na-du-na","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/","title":{"rendered":"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Neerude kaudu erituva <strong>naatriumi <\/strong>hulk s\u00f5ltub toiduga saadud naatriumi hulgast, naatriumi kontsentratsioonist plasmas, neerutuubuluste seisundist ja hormonaalsest regulatsioonist. Naatriumi taset kontrollivad p\u00f5hiliselt kaks hormooni. Aldosteroon reguleerib naatriumi tasakaalu rakuv\u00e4lise ja rakusisese keskkonna vahel. Antidiureetiline hormoon toimib neerude distaalsetes tuubulites ja arterioolides, suurendades vee reabsorbtsiooni ja seega v\u00e4hendades naatriumi kontsentratsiooni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Enne \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumise alustamist t\u00fchjendab patsient p\u00f5ie. Seda uriiniportsjonit ei koguta, kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seej\u00e4rel urineerib patsient \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul (v\u00f5i kogutakse uriin) kogumisn\u00f5usse, viimast korda <em>t\u00e4pselt <\/em>24 tunni m\u00f6\u00f6dudes peale kogumise algust. Kogumisn\u00f5u hoitakse urineerimise vaheaegadel k\u00fclmkapis. Enne laborisse saadetava proovi (<em>ca<\/em> 10 mL) eraldamist segatakse ja m\u00f5\u00f5detakse kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evane uriin. Saatekirjale m\u00e4rgitakse kogumise alguse ja l\u00f5pu kellaaeg ning eritunud uriini hulk. NB! Kaaliumit ei saa m\u00e4\u00e4rata uriinist kuhu on lisatud konservanti.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">\u00d6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumiseks uriinikogumisn\u00f5u, laborisse toimetamiseks uriinikatsuti v\u00f5i proovitops<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Toatemperatuuril ja +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C pikemat aega<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ioonselektiivsed elektroodid<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"39%\"><strong>U-Na (naatrium 1. hommikuses uriinis)<\/strong><\/td><td width=\"15%\">\u2265 18 a<\/td><td width=\"15%\"><\/td><td width=\"30%\">54\u2013190 mmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>dU-Na (naatrium \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis)<\/strong><\/td><td>6 a \u2013 &lt; 10 a<\/td><td>M<br>N<\/td><td>41\u2013115 mmol\/d <br>20\u201369 mmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>10 a \u2013 &lt; 15 a<\/td><td>M<br>N<\/td><td>63\u2013177 mmol\/d <br>48\u2013168 mmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>\u2265 15 a<\/td><td>M<br>N<\/td><td>40\u2013220 mmol\/d <br>27\u2013287 mmol\/d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Naatriumi homeostaasi j\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcponatriuuria <\/em>p\u00f5hjuseks on h\u00fcponatreemia (naatriumivaene toit v\u00f5i parenteraalne ravi, ekstrarenaalne kaotus); vee ja naatriumi suurenenud retensioon (h\u00fcperaldosteronism, neerupealiste h\u00fcperfunktsioon, nefrootiline s\u00fcndroom); glomerulaarse verevoolu kiiruse v\u00e4henemine (s\u00fcdamepuudulikkus). T\u00f5elise naatriumidefitsiidi puhul (v\u00e4henenud ekstratsellulaarse ja efektiivse tsirkuleeriva mahuga) on naatriumi eritus v\u00e4ga madal (&lt; 10 mmol\/d). Siiski v\u00f5ib ka t\u00f5elise defitsiidi puhul, kui see on tingitud neerupealiste puudulikkusest (kortisooli v\u00f5i aldosterooni v\u00e4henenud produktsioon) v\u00f5i kaasneb alkaloos (vesinikuioonide v\u00e4hesus pidurdab naatriumi reabsorptsiooni), olla naatriumi eritus normaalne.<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcpernatriuuria <\/em>p\u00f5hjuseks on h\u00fcpernatreemia (naatriumirikas toit v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4rane parenteraalne manustamine), naatriumi suurenenud v\u00e4ljutamine neerude kaudu (diureetikumid, h\u00fcpoaldosteronism, neerupealiste puudulikkus, neeru tubulaarsed h\u00e4ired).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Kallion<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Neerude kaudu erituva naatriumi hulk s\u00f5ltub toiduga saadud naatriumi hulgast, naatriumi kontsentratsioonist plasmas, neerutuubuluste seisundist ja hormonaalsest regulatsioonist. Naatriumi taset kontrollivad p\u00f5hiliselt kaks hormooni. Aldosteroon reguleerib naatriumi tasakaalu rakuv\u00e4lise ja rakusisese keskkonna vahel. Antidiureetiline hormoon toimib neerude distaalsetes tuubulites ja arterioolides, suurendades vee reabsorbtsiooni ja seega v\u00e4hendades naatriumi kontsentratsiooni. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7317,"menu_order":9,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12330","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Neerude kaudu erituva naatriumi hulk s\u00f5ltub toiduga saadud naatriumi hulgast, naatriumi kontsentratsioonist plasmas, neerutuubuluste seisundist ja hormonaalsest regulatsioonist. Naatriumi taset kontrollivad p\u00f5hiliselt kaks hormooni. Aldosteroon reguleerib naatriumi tasakaalu rakuv\u00e4lise ja rakusisese keskkonna vahel. Antidiureetiline hormoon toimib neerude distaalsetes tuubulites ja arterioolides, suurendades vee reabsorbtsiooni ja seega v\u00e4hendades naatriumi kontsentratsiooni. [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-11T21:19:09+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\\\/\",\"name\":\"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-23T16:30:43+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-11T21:19:09+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Uriini uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Neerude kaudu erituva naatriumi hulk s\u00f5ltub toiduga saadud naatriumi hulgast, naatriumi kontsentratsioonist plasmas, neerutuubuluste seisundist ja hormonaalsest regulatsioonist. Naatriumi taset kontrollivad p\u00f5hiliselt kaks hormooni. Aldosteroon reguleerib naatriumi tasakaalu rakuv\u00e4lise ja rakusisese keskkonna vahel. Antidiureetiline hormoon toimib neerude distaalsetes tuubulites ja arterioolides, suurendades vee reabsorbtsiooni ja seega v\u00e4hendades naatriumi kontsentratsiooni. [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-11T21:19:09+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/","name":"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-23T16:30:43+00:00","dateModified":"2025-12-11T21:19:09+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/naatrium-uriinis-u-na-du-na\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Uriini uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Naatrium uriinis (U-Na, dU-Na)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Neerude kaudu erituva naatriumi hulk s\u00f5ltub toiduga saadud naatriumi hulgast, naatriumi kontsentratsioonist plasmas, neerutuubuluste seisundist ja hormonaalsest regulatsioonist. Naatriumi taset kontrollivad p\u00f5hiliselt kaks hormooni. Aldosteroon reguleerib naatriumi tasakaalu rakuv\u00e4lise ja rakusisese keskkonna vahel. Antidiureetiline hormoon toimib neerude distaalsetes tuubulites ja arterioolides, suurendades vee reabsorbtsiooni ja seega v\u00e4hendades naatriumi kontsentratsiooni.&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12330","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12330"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12330\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12330"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}