{"id":12334,"date":"2025-07-23T18:50:24","date_gmt":"2025-07-23T16:50:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12334"},"modified":"2025-12-11T23:21:46","modified_gmt":"2025-12-11T21:21:46","slug":"porfuuria-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/","title":{"rendered":"Porf\u00fc\u00fcria uuringud"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Porf\u00fc\u00fcria <\/strong>on harva esinev metaboolne h\u00e4ire, mille erinevad vormid on tingitud heemi bios\u00fcnteesis osalevate ens\u00fc\u00fcmide defektidest. Neid ens\u00fc\u00fcme on kaheksa ja iga ens\u00fc\u00fcmi aktiivsuse v\u00e4henemisele v\u00f5i puudumisele vastab mingi kindla metaboliidi kuhjumine organismis. Porf\u00fc\u00fcriad v\u00f5ivad olla p\u00e4rilikud (enamasti p\u00e4randuvad autosoom-dominantselt) v\u00f5i omandatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kliiniliselt domineerivad patsientidel kas neuroloogilised v\u00f5i naha s\u00fcmptomid ja selle j\u00e4rgi jaotatakse porf\u00fc\u00fcriad kahte gruppi: \u00e4gedad neuroloogilised ja kroonilised nahaporf\u00fc\u00fcriad. S\u00fcmptomid v\u00f5ivad m\u00f5lema vormi puhul olla k\u00fcllaltki ebaspetsiifilised, mis muudab diagnoosimise keeruliseks.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4gedatest porf\u00fc\u00fcriatest on k\u00f5ige sagedasem \u00e4ge intermiteeruv porf\u00fc\u00fcria (teised vormid on <em>porphyria variegata <\/em>e t\u00e4hniline porf\u00fc\u00fcria, p\u00e4rilik koproporf\u00fc\u00fcria ja aminolevuliinhappe deh\u00fcdrataasi defitsiidist p\u00f5hjustatud porf\u00fc\u00fcria). \u00c4gedatele porf\u00fc\u00fcriatele on iseloomulikud \u00e4gedad neurovistseraalsed atakid (difuusne k\u00f5huvalu, oksendamine, k\u00f5hulahtisus, perifeersed neuropaatiad, pareesid, lihasn\u00f5rkus, krambid, ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ired, h\u00fcpertensioon), v\u00f5ivad kaasneda nahan\u00e4hud. Haigus algab nooremas t\u00e4iskasvanueas, naised haigestuvad sagedamini kui mehed. Haigushoo v\u00f5ivad vallandada ravimid, hormonaalsed muutused, stress, infektsioon, alkohol. K\u00f5igi \u00e4geda porf\u00fc\u00fcria atakkide puhul on suurenenud uriini porfobilinogeeni ja deltaaminolevuliinhappe sisaldus, tihti on uriinil veinipunane v\u00e4rvus.<\/p>\n\n\n\n<p>Kroonilised vormid on <em>porphyria cutanea tarda <\/em>e naha hilisporf\u00fc\u00fcria, er\u00fctropoeetiline protoporf\u00fc\u00fcria ja kongenitaalne er\u00fctropoeetiline porf\u00fc\u00fcria. Kliiniliselt on neile vormidele iseloomulik naha fotosensibilisatsioon, s\u00fcmptomid tekivad eesk\u00e4tt katmata kehaosadel (k\u00e4ed, k\u00fc\u00fcnarvarred, kael, n\u00e4gu). Nahk on rabe, kergesti vigastatav, tekivad erineva ulatusega villid, h\u00fcpertrihhoos, pigmentatsioon. Erosioonide ja villide paranemise j\u00e4rgselt j\u00e4\u00e4vad armid. Kroonilistele porf\u00fc\u00fcria vormidele on iseloomulik uriini porf\u00fcriinide sisalduse suurenemine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Deltaaminolevuliinhape uriinis (U-DALA, U-DALA\/U-Crea)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Heemi s\u00fcnteesi algetapiks on gl\u00fctsiinist ja suktsin\u00fc\u00fclkoens\u00fc\u00fcm A-st <strong>deltaaminolevuliinhappe (DALA) <\/strong>moodustumine ens\u00fc\u00fcm DALA s\u00fcntaasi toimel. J\u00e4rgmises etapis toimub DALA kahe molekuli kondenseerumine porfobilinogeeniks ens\u00fc\u00fcm DALA deh\u00fcdrataasi toimel. DALA eritub uriiniga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uriini tuleb hoida \u00f5hukindlalt suletud proovin\u00f5us ning kaitstuna valguse eest.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Proovitops v\u00f5i uriinikatsuti<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Uriin +4 \u00b0C juures kaks p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> spektrofotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"29%\"><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td width=\"35%\">DALA uriinis<\/td><td width=\"35%\">DALA\/kreatiniin uriinis<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>&lt; 34,3 \u03bcmol\/L<\/td><td>&lt; 3,9 mmol\/mol<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4gedate porf\u00fc\u00fcriate diagnoosimine (koos porfobilinogeeni (PBG) m\u00e4\u00e4ramisega); pliim\u00fcrgistuse kahtlus.<\/p>\n\n\n\n<p>DALA (ka PBG) kontsentratsioon t\u00f5useb eelk\u00f5ige \u00e4geda intermiteeruva porf\u00fc\u00fcria, aga ka teiste \u00e4gedate porf\u00fc\u00fcriate korral (sisalduse suurenemine on mitmekordne, m\u00f5ningatel juhtudel isegi kuni 10-kordne). Normaalne U-DALA tulemus \u00e4geda ataki ajal v\u00e4listab porf\u00fc\u00fcria. \u00c4gedate atakkide vahepeal v\u00f5ib U-DALA kontsentratsioon olla normaalne, aga j\u00e4\u00e4da ka pisut suurenenuks.<\/p>\n\n\n\n<p>DALA kontsentratsiooni t\u00f5us PBG samaaegse normaalse kontsentratsiooni puhul viitab pliim\u00fcrgistusele v\u00f5i kaasas\u00fcndinud t\u00fcrosineemiale.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral (v\u00e4hem kui 2\u20133 korda \u00fcle referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclemise piiri) v\u00f5ib DALA kontsentratsioon uriinis olla t\u00f5usnud <em>porphyria cutanea tarda<\/em> puhul, aga ka diabeetilise ketoatsidoosi, raseduse, hepatiitide, \u00e4geda haigestumise ja n\u00e4lgimise korral ning m\u00f5ningate ravimite ja alkoholi tarvitamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Porfobilinogeen uriinis (U-PBG, U-PBG\/U-Crea)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Porfobilinogeen (PBG)<\/strong> moodustub deltaaminolevuliinhappest (DALA) ens\u00fc\u00fcm DALA deh\u00fcdrataasi toimel. J\u00e4rgmises heemi metabolismi etapis muutub porfobilinogeen h\u00fcdroks\u00fcmet\u00fc\u00fclbilaaniks porfobilinogeeni deaminaasi toimel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uriini tuleb hoida \u00f5hukindlalt suletud proovin\u00f5us ning kaitstuna valguse eest.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Proovitops v\u00f5i uriinikatsuti<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Uriin +4 \u00b0C juures kaks p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> spektrofotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"29%\"><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td width=\"35%\">Porfobilinogeen uriinis<\/td><td width=\"35%\">Porfobilinogeen\/kreatiniin uriinis<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>&lt; 8,84 \u03bcmol\/L<\/td><td>&lt; 1,5 mmol\/mol<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4geda porf\u00fc\u00fcria diagnoosimine (koos deltaaminolevuliinhappe (DALA) m\u00e4\u00e4ramisega).<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4geda porf\u00fc\u00fcria ataki ajal on porfobilinogeeni tase uriinis t\u00f5usnud mitmekordselt (isegi 10\u201330 kordselt). Normaalne PBG tase \u00e4geda ataki ajal v\u00e4listab porf\u00fc\u00fcria. Remissioonifaasis v\u00f5ib PBG sisaldus uriinis olla normaalne, aga j\u00e4\u00e4da ka suurenenuks.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks \u00e4gedatele porf\u00fc\u00fcriatele v\u00f5ib PBG tase uriinis olla suurenenud plii ja raskmetallide m\u00fcrgistuse, m\u00f5ningate ravimite (fenotiasiin) ja alkoholi tarvitamise t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Porf\u00fcriinid uriinis (U-Porph, U-Porph\/U-Crea)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Porf\u00fcriinid <\/strong>(uro- ja koproporf\u00fcriin) tekivad porf\u00fcrinogeenide (uro- ja koproporf\u00fcrinogeeni) oks\u00fcdatsioonil. Uroporf\u00fcrinogeen tekib heemi metabolismis h\u00fcdroks\u00fcmet\u00fc\u00fclbilaanist uroporf\u00fcrinogeeni s\u00fcntetaas I toimel, edasi moodustub koproporf\u00fcrinogeen uroporf\u00fcrinogeen III dekarboks\u00fclaasi toimel. Antud uuringuga ei ole v\u00f5imalik eristada, millise porf\u00fcriiniga on tegemist, vaid m\u00e4\u00e4ratakse porf\u00fcriine \u00fcldiselt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uriini tuleb hoida \u00f5hukindlalt suletud proovin\u00f5us ning kaitstuna valguse eest.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Proovitops v\u00f5i uriinikatsuti<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Uriin +4 \u00b0C juures 24 tundi<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> spektrofotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"29%\"><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td width=\"35%\">Porf\u00fcriinid uriinis<\/td><td width=\"35%\">Porf\u00fcriinid\/kreatiniin uriinis<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>20\u2013320 nmol\/L<\/td><td>&lt; 38 \u00b5mol\/mol<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Krooniliste nahaporf\u00fc\u00fcriate diagnostika.<\/p>\n\n\n\n<p>Uroporf\u00fcriin on valiktestiks <em>porphyria cutanea tarda<\/em> ja kongenitaalse er\u00fctropoeetilise porf\u00fc\u00fcria skriiningus.<\/p>\n\n\n\n<p>Koproporf\u00fcriini tase on t\u00f5usnud p\u00e4riliku koproporf\u00fc\u00fcria, <em>porphyria variegata<\/em> ja kongenitaalse er\u00fctropoeetilise porf\u00fc\u00fcria korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks porf\u00fc\u00fcriatele t\u00f5useb porf\u00fcriinide tase uriinis ka m\u00f5nede maksahaiguste, obstruktiivse ikteruse, Hodgkini t\u00f5ve, pellagra, keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kahjustuste, raseduse korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurenenud porf\u00fcriinide taset uriinis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada ka alkohol, raskmetallid, ravimid (analgeetikumid, rahustid, antibiootikumid, sulfan\u00fc\u00fcluurea derivaadid), suguhormoonid (\u00f6strogeenid, oraalsed kontratseptiivid), anesteesia ja n\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 17.03.2021<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Porf\u00fc\u00fcria on harva esinev metaboolne h\u00e4ire, mille erinevad vormid on tingitud heemi bios\u00fcnteesis osalevate ens\u00fc\u00fcmide defektidest. Neid ens\u00fc\u00fcme on kaheksa ja iga ens\u00fc\u00fcmi aktiivsuse v\u00e4henemisele v\u00f5i puudumisele vastab mingi kindla metaboliidi kuhjumine organismis. Porf\u00fc\u00fcriad v\u00f5ivad olla p\u00e4rilikud (enamasti p\u00e4randuvad autosoom-dominantselt) v\u00f5i omandatud. Kliiniliselt domineerivad patsientidel kas neuroloogilised v\u00f5i naha [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7317,"menu_order":10,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12334","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Porf\u00fc\u00fcria uuringud - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Porf\u00fc\u00fcria uuringud - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Porf\u00fc\u00fcria on harva esinev metaboolne h\u00e4ire, mille erinevad vormid on tingitud heemi bios\u00fcnteesis osalevate ens\u00fc\u00fcmide defektidest. Neid ens\u00fc\u00fcme on kaheksa ja iga ens\u00fc\u00fcmi aktiivsuse v\u00e4henemisele v\u00f5i puudumisele vastab mingi kindla metaboliidi kuhjumine organismis. Porf\u00fc\u00fcriad v\u00f5ivad olla p\u00e4rilikud (enamasti p\u00e4randuvad autosoom-dominantselt) v\u00f5i omandatud. Kliiniliselt domineerivad patsientidel kas neuroloogilised v\u00f5i naha [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-11T21:21:46+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/porfuuria-uuringud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/porfuuria-uuringud\\\/\",\"name\":\"Porf\u00fc\u00fcria uuringud - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-23T16:50:24+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-11T21:21:46+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/porfuuria-uuringud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/porfuuria-uuringud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/porfuuria-uuringud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Uriini uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Porf\u00fc\u00fcria uuringud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Porf\u00fc\u00fcria uuringud - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Porf\u00fc\u00fcria uuringud - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Porf\u00fc\u00fcria on harva esinev metaboolne h\u00e4ire, mille erinevad vormid on tingitud heemi bios\u00fcnteesis osalevate ens\u00fc\u00fcmide defektidest. Neid ens\u00fc\u00fcme on kaheksa ja iga ens\u00fc\u00fcmi aktiivsuse v\u00e4henemisele v\u00f5i puudumisele vastab mingi kindla metaboliidi kuhjumine organismis. Porf\u00fc\u00fcriad v\u00f5ivad olla p\u00e4rilikud (enamasti p\u00e4randuvad autosoom-dominantselt) v\u00f5i omandatud. Kliiniliselt domineerivad patsientidel kas neuroloogilised v\u00f5i naha [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-11T21:21:46+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/","name":"Porf\u00fc\u00fcria uuringud - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-23T16:50:24+00:00","dateModified":"2025-12-11T21:21:46+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/porfuuria-uuringud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Uriini uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Porf\u00fc\u00fcria uuringud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Porf\u00fc\u00fcria on harva esinev metaboolne h\u00e4ire, mille erinevad vormid on tingitud heemi bios\u00fcnteesis osalevate ens\u00fc\u00fcmide defektidest. Neid ens\u00fc\u00fcme on kaheksa ja iga ens\u00fc\u00fcmi aktiivsuse v\u00e4henemisele v\u00f5i puudumisele vastab mingi kindla metaboliidi kuhjumine organismis. Porf\u00fc\u00fcriad v\u00f5ivad olla p\u00e4rilikud (enamasti p\u00e4randuvad autosoom-dominantselt) v\u00f5i omandatud. Kliiniliselt domineerivad patsientidel kas neuroloogilised v\u00f5i naha&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12334","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12334"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12334\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}