{"id":12343,"date":"2025-07-23T19:10:15","date_gmt":"2025-07-23T17:10:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12343"},"modified":"2025-12-11T23:27:16","modified_gmt":"2025-12-11T21:27:16","slug":"valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/","title":{"rendered":"Valk uriinis (U-Prot\/U-Crea, dU-Prot)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<br>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Intaktset glomerulaarmembraani l\u00e4bib \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ike hulk <strong>madalamolekulaarseid valke<\/strong>, millest enamik reabsorbeeritakse normaalse tubulaarfunktsiooni korral proksimaalsetes tuubulustes ja edasi kataboliseeritakse proksimaalsete tubulaarrakkude poolt. Seega eritub uriiniga \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ga v\u00e4ike kogus valku \u2013 v\u00e4hem kui 150 mg (tavaliselt 40\u201380 mg), millest ainult umbes 10 mg on albumiin. Varem loeti patoloogiliseks proteinuuriaks v\u00e4\u00e4rtusi \u00fcle 150 mg \u00f6\u00f6p\u00e4evas. T\u00e4nap\u00e4eval on aga leitud, et ka 150 milligrammisest \u00f6\u00f6p\u00e4evasest eritusest v\u00e4iksemad v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5ivad olla algava neerukahjustuse signaaliks.<\/p>\n\n\n\n<p>Uriini ribaanal\u00fc\u00fcsi valgu meetod on tundlik vaid uriini albumiini suhtes. Kui ribaanal\u00fc\u00fcsil on valk positiivne ja v\u00e4listatud on juhusliku proteinuuria p\u00f5hjused (palavik, kuseteede infektsioon, r\u00e4nk f\u00fc\u00fcsiline koormus vm), on kindlasti vajalik m\u00e4\u00e4rata valgu sisaldus uriinis kvantitatiivselt.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval peetakse valikmeetodiks uriini albumiini ja kreatiniini suhte (U-Alb\/U-Crea) v\u00f5i uriini valgu ja kreatiniini suhte (U-Prot\/U-Crea) m\u00e4\u00e4ramist juhuslikust, eelistatavalt aga esmasest hommikusest uriinist. V\u00e4hem kasutatakse valgu m\u00e4\u00e4ramist \u00f6\u00f6p\u00e4evasest uriinist. Selles osas, milliste kliiniliste situatsioonide puhul eelistada U-Alb\/U-Crea ja milliste puhul U-Prot\/U-Crea m\u00e4\u00e4ramist, pole p\u00e4ris \u00fchtsele seisukohale j\u00f5utud. Kindlasti on albumiini ja kreatiniini suhte m\u00e4\u00e4ramine eelistatud uuringuks diabeetikutel.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti kroonilise neeruhaiguse ennetus- ja k\u00e4sitlusjuhend (2017) soovitab v\u00e4ljendunud albuminuuria korral (albumiini ja kreatiniini suhe uriinis &gt; 30 g\/mol) eelistada proteinuuria korduvaks hindamiseks valgu ja kreatiniini suhet uriinis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Proovitops ja uriinikatsuti; \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumiseks uriinikogumisn\u00f5u<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Uriin toatemperatuuril \u00fcks p\u00e4ev,+4 \u00b0C seitse p\u00e4eva, -20 \u00b0C \u00fcks kuu<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Enne <em>\u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini<\/em> kogumise alustamist t\u00fchjendab patsient p\u00f5ie. Seda uriiniportsjonit ei koguta, kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seej\u00e4rel urineerib patsient \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul (v\u00f5i kogutakse uriin) kogumisn\u00f5usse, viimast korda <em>t\u00e4pselt <\/em>24 tunni m\u00f6\u00f6dudes peale kogumise algust. Kogumisn\u00f5u hoitakse urineerimise vaheaegadel k\u00fclmkapis. Enne laborisse saadetava proovi (<em>ca<\/em> 10 mL) eraldamist segatakse ja m\u00f5\u00f5detakse kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evane uriin. Saatekirjale m\u00e4rgitakse kogumise alguse ja l\u00f5pu kellaaeg ning eritunud uriini hulk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> turbidimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"29%\">&nbsp;<\/td><td width=\"35%\"><strong>dU-Prot (valk \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis)<\/strong><\/td><td width=\"35%\"><strong>U-Prot\/U-Crea<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>K\u00f5ik vanusegrupid<\/strong><\/td><td>&lt; 150 mg\/d<\/td><td>&lt; 15 g\/mol<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Proteinuuria (albuminuuria) m\u00e4\u00e4ramine on vajalik paljude kliiniliste s\u00fcndroomide korral (diabeet, h\u00fcpertensioon ja teised s\u00fcdameveresoonkonna haigused, s\u00fcsteemsed sidekoehaigused, preeklampsia, nefrotoksiliste ravimite tarvitajad) glomerulaarfunktsiooni hindamiseks ja neerukahjustuse varaseks avastamiseks, samuti teadaoleva neerukahjustuse kulu j\u00e4lgimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Funktsionaalne proteinuuria v\u00f5ib esineda raske f\u00fc\u00fcsilise pingutuse, deh\u00fcdratatsiooni, palaviku, alajahtumise, r\u00e4nga emotsionaalse stressi korral; siia alla kuulub ka nn ortostaatiline proteinuuria.<\/p>\n\n\n\n<p>Prerenaalsetest p\u00f5hjustest v\u00f5ib proteinuuriat p\u00f5hjustada neeru h\u00fcpoksia (nt \u0161okk, raske atsidoos, \u00e4ge s\u00fcdamepuudulikkus, raskekujuline aneemia, preeklampsia).<\/p>\n\n\n\n<p>Renaalse proteinuuria p\u00f5hjused: glomerulonefriit, nefrootiline s\u00fcndroom, neerukahjustus diabeedi, am\u00fcloidoosi, s\u00fcsteemse er\u00fctematoosse luupuse korral, ravimitest ja toksiinidest p\u00f5hjustatud neerukahjustus, neeruparenh\u00fc\u00fcmi destruktsiooni p\u00f5hjustavad kasvajad v\u00f5i infarkt.<\/p>\n\n\n\n<p>Postrenaalse proteinuuria p\u00f5hjused: neeruvaagna v\u00f5i kusejuhade p\u00f5letik, ts\u00fcstiit, uretriit, prostatiit.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201c\u00dclevoolu\u201d proteinuuria: mingi valgu \u00fcleproduktsioon ja sellest tingitud eritumine uriiniga (nt immuunglobuliinide vabad kerged ahelad monoklonaalsete gammopaatiate korral).<\/p>\n\n\n\n<p>Proteinuuria kategooriad vastavalt &nbsp;KDIGO soovitustele (<em>(KDIGO 2012 Clinical<\/em> <em>Practice Guideline for the Evaluation and Management of Chronic Kidney Disease)<\/em>:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"59%\">Normaalne kuni kergelt suurenenud (A1)<\/td><td width=\"40%\">&lt; 15 g\/moL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>M\u00f5\u00f5dukalt suurenenud (A2)<\/td><td>15-50 g\/moL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Tugevalt suurenenud (A3)<\/td><td>&gt; 50 g\/moL<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/albumiin-uriinis-u-alb-u-crea-du-alb\/\">Albumiin uriinis<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 04.10.2021<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Intaktset glomerulaarmembraani l\u00e4bib \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ike hulk madalamolekulaarseid valke, millest enamik reabsorbeeritakse normaalse tubulaarfunktsiooni korral proksimaalsetes tuubulustes ja edasi kataboliseeritakse proksimaalsete tubulaarrakkude poolt. Seega eritub uriiniga \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ga v\u00e4ike kogus valku \u2013 v\u00e4hem kui 150 mg (tavaliselt 40\u201380 mg), millest ainult umbes 10 mg on albumiin. Varem loeti patoloogiliseks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7317,"menu_order":12,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12343","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Valk uriinis (U-Prot\/U-Crea, dU-Prot) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Valk uriinis (U-Prot\/U-Crea, dU-Prot) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Intaktset glomerulaarmembraani l\u00e4bib \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ike hulk madalamolekulaarseid valke, millest enamik reabsorbeeritakse normaalse tubulaarfunktsiooni korral proksimaalsetes tuubulustes ja edasi kataboliseeritakse proksimaalsete tubulaarrakkude poolt. Seega eritub uriiniga \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ga v\u00e4ike kogus valku \u2013 v\u00e4hem kui 150 mg (tavaliselt 40\u201380 mg), millest ainult umbes 10 mg on albumiin. Varem loeti patoloogiliseks [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-11T21:27:16+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\\\/\",\"name\":\"Valk uriinis (U-Prot\\\/U-Crea, dU-Prot) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-23T17:10:15+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-11T21:27:16+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Uriini uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/uriini-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Valk uriinis (U-Prot\\\/U-Crea, dU-Prot)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Valk uriinis (U-Prot\/U-Crea, dU-Prot) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Valk uriinis (U-Prot\/U-Crea, dU-Prot) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Intaktset glomerulaarmembraani l\u00e4bib \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ike hulk madalamolekulaarseid valke, millest enamik reabsorbeeritakse normaalse tubulaarfunktsiooni korral proksimaalsetes tuubulustes ja edasi kataboliseeritakse proksimaalsete tubulaarrakkude poolt. Seega eritub uriiniga \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ga v\u00e4ike kogus valku \u2013 v\u00e4hem kui 150 mg (tavaliselt 40\u201380 mg), millest ainult umbes 10 mg on albumiin. Varem loeti patoloogiliseks [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-11T21:27:16+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/","name":"Valk uriinis (U-Prot\/U-Crea, dU-Prot) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-23T17:10:15+00:00","dateModified":"2025-12-11T21:27:16+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/valk-uriinis-u-prot-u-crea-du-prot\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Uriini uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/uriini-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Valk uriinis (U-Prot\/U-Crea, dU-Prot)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Intaktset glomerulaarmembraani l\u00e4bib \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ike hulk madalamolekulaarseid valke, millest enamik reabsorbeeritakse normaalse tubulaarfunktsiooni korral proksimaalsetes tuubulustes ja edasi kataboliseeritakse proksimaalsete tubulaarrakkude poolt. Seega eritub uriiniga \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ga v\u00e4ike kogus valku \u2013 v\u00e4hem kui 150 mg (tavaliselt 40\u201380 mg), millest ainult umbes 10 mg on albumiin. Varem loeti patoloogiliseks&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12343","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12343"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12343\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12343"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}