{"id":12369,"date":"2025-07-23T20:25:08","date_gmt":"2025-07-23T18:25:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12369"},"modified":"2025-12-11T18:22:42","modified_gmt":"2025-12-11T16:22:42","slug":"bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/","title":{"rendered":"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Bensodiasepiinid <\/strong>on struktuurilt sarnaste ravimite r\u00fchm, mida kasutatakse trankvilisaatoritena, anksiol\u00fc\u00fctikumidena, unerohtudena, epilepsiavastaste ravimitena ja tsentraalsete lihasrelaksantidena. Nende tarvitamisel esineb suhteliselt sageli tahtmatut v\u00f5i tahtlikku \u00fcleannustamist.<\/p>\n\n\n\n<p>Bensodiasepiinide kasutamisega v\u00f5ib kaasneda ps\u00fc\u00fchiline ja f\u00fc\u00fcsiline s\u00f5ltuvus. S\u00f5ltuvuse teke on seda t\u00f5en\u00e4olisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravi. S\u00f5ltuvuse riski suurendab samaaegne s\u00f5ltuvus alkoholist v\u00f5i narkootilistest ainetest. F\u00fc\u00fcsilise s\u00f5ltuvuse korral kaasnevad ravi l\u00f5petamisega \u00e4raj\u00e4tun\u00e4hud. Ajutised v\u00f5\u00f5rutusn\u00e4hud v\u00f5ivad tekkida ka l\u00fchiajalise ravi j\u00e4rsul katkestamisel (tagasil\u00f6\u00f6gi-fenomen), mille tulemusena v\u00f5ivad tugevneda bensodiasepiinravi n\u00e4idustuseks olnud s\u00fcmptomid.<\/p>\n\n\n\n<p>Bensodiasepiinide \u00fcledoseeringule on iseloomulikud somnolentsus, segasus, ataksia, d\u00fcsartria ja lihasn\u00f5rkus, v\u00e4ga suurte dooside puhul verer\u00f5hu langus, hingamise p\u00e4rssimine ja kooma. Alkohol tugevdab bensodiasepiinide toimet.<\/p>\n\n\n\n<p>Erinevad bensodiasepiinid p\u00fcsivad uriinis m\u00e4\u00e4ratavas kontsentratsioonis v\u00e4ga erineva ajaperioodi v\u00e4ltel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Proovitops, 50mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Uriin +4 \u00b0C kaks p\u00e4eva, -20 \u00b0C pikemat aega<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> immuunkromatograafiline meetod (s\u00f5eltest)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalleid on negatiivne.<\/p>\n\n\n\n<p>Erinevate bensodiasepiinide puhul on testi tundlikkus erinev. Test muutub positiivseks j\u00e4rgnevatel ravimite kontsentratsioonidel uriinis:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"29%\"><strong>Alprasolaam<\/strong><\/td><td width=\"20%\">196 ng\/mL<\/td><td width=\"30%\"><strong>Estasolaam<\/strong><\/td><td width=\"20%\">2500 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u03b1-h\u00fcdroks\u00fcalprasolaam<\/strong><\/td><td>1262 ng\/mL<\/td><td><strong>Flunitrasepaam<\/strong><\/td><td>390 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Bromasepaam<\/strong><\/td><td>1562 ng\/mL<\/td><td><strong>Lorasepaam<\/strong><\/td><td>1562 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Kloordiasepoksiid<\/strong><\/td><td>1562 ng\/mL<\/td><td><strong>Midasolaam<\/strong><\/td><td>12500 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Klobasaam<\/strong><\/td><td>98 ng\/mL<\/td><td><strong>Nitrasepaam<\/strong><\/td><td>98 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Klonasepaam<\/strong><\/td><td>781 ng\/mL<\/td><td><strong>Norkloordiasepoksiid<\/strong><\/td><td>195 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Klorasepaat<\/strong><\/td><td>195 ng\/mL<\/td><td><strong>Nordiasepaam<\/strong><\/td><td>390 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Delorasepaam<\/strong><\/td><td>1562 ng\/mL<\/td><td><strong>Oksasepaam<\/strong><\/td><td>300 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Desalk\u00fc\u00fclflurasepaam<\/strong><\/td><td>390 ng\/mL<\/td><td><strong>Temasepaam<\/strong><\/td><td>98 ng\/mL<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Diasepaam<\/strong><\/td><td>195 ng\/mL<\/td><td><strong>Triasolaam<\/strong><\/td><td>2500 ng\/mL<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kahtlus bensodiasepiinide (kuri)tarvitamisele.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5eltesti tulemuse t\u00f5lgendamisel tuleb kindlasti arvestada kliinilist pilti ja v\u00f5imalikke ristreaktsioone patsiendile manustatavate ravimitega.<\/p>\n\n\n\n<p>SA T\u00dcK \u00dchendlaboris teostatakse narkootiliste ja ps\u00fchhotroopsete ainete anal\u00fc\u00fcse ainult meditsiinilistel n\u00e4idustustel. S\u00f5ltuvusaine kuritarvitamise sedastamine juriidilistel n\u00e4idustustel teostatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Katrin Reimand<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Bensodiasepiinid on struktuurilt sarnaste ravimite r\u00fchm, mida kasutatakse trankvilisaatoritena, anksiol\u00fc\u00fctikumidena, unerohtudena, epilepsiavastaste ravimitena ja tsentraalsete lihasrelaksantidena. Nende tarvitamisel esineb suhteliselt sageli tahtmatut v\u00f5i tahtlikku \u00fcleannustamist. Bensodiasepiinide kasutamisega v\u00f5ib kaasneda ps\u00fc\u00fchiline ja f\u00fc\u00fcsiline s\u00f5ltuvus. S\u00f5ltuvuse teke on seda t\u00f5en\u00e4olisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravi. S\u00f5ltuvuse riski [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7314,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12369","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Bensodiasepiinid on struktuurilt sarnaste ravimite r\u00fchm, mida kasutatakse trankvilisaatoritena, anksiol\u00fc\u00fctikumidena, unerohtudena, epilepsiavastaste ravimitena ja tsentraalsete lihasrelaksantidena. Nende tarvitamisel esineb suhteliselt sageli tahtmatut v\u00f5i tahtlikku \u00fcleannustamist. Bensodiasepiinide kasutamisega v\u00f5ib kaasneda ps\u00fc\u00fchiline ja f\u00fc\u00fcsiline s\u00f5ltuvus. S\u00f5ltuvuse teke on seda t\u00f5en\u00e4olisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravi. S\u00f5ltuvuse riski [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-11T16:22:42+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\\\/\",\"name\":\"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-23T18:25:08+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-11T16:22:42+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Toksikoloogilised ja metallide uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Bensodiasepiinid on struktuurilt sarnaste ravimite r\u00fchm, mida kasutatakse trankvilisaatoritena, anksiol\u00fc\u00fctikumidena, unerohtudena, epilepsiavastaste ravimitena ja tsentraalsete lihasrelaksantidena. Nende tarvitamisel esineb suhteliselt sageli tahtmatut v\u00f5i tahtlikku \u00fcleannustamist. Bensodiasepiinide kasutamisega v\u00f5ib kaasneda ps\u00fc\u00fchiline ja f\u00fc\u00fcsiline s\u00f5ltuvus. S\u00f5ltuvuse teke on seda t\u00f5en\u00e4olisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravi. S\u00f5ltuvuse riski [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-11T16:22:42+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/","name":"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-23T18:25:08+00:00","dateModified":"2025-12-11T16:22:42+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/bensodiasepiinid-uriinis-u-bzd\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Toksikoloogilised ja metallide uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Bensodiasepiinid uriinis (U-Bzd)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Bensodiasepiinid on struktuurilt sarnaste ravimite r\u00fchm, mida kasutatakse trankvilisaatoritena, anksiol\u00fc\u00fctikumidena, unerohtudena, epilepsiavastaste ravimitena ja tsentraalsete lihasrelaksantidena. Nende tarvitamisel esineb suhteliselt sageli tahtmatut v\u00f5i tahtlikku \u00fcleannustamist. Bensodiasepiinide kasutamisega v\u00f5ib kaasneda ps\u00fc\u00fchiline ja f\u00fc\u00fcsiline s\u00f5ltuvus. S\u00f5ltuvuse teke on seda t\u00f5en\u00e4olisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravi. S\u00f5ltuvuse riski&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12369"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12369\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}