{"id":12409,"date":"2025-07-23T21:18:36","date_gmt":"2025-07-23T19:18:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12409"},"modified":"2025-12-11T18:49:51","modified_gmt":"2025-12-11T16:49:51","slug":"tsink-s-zn-du-zn-semp-zn","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/","title":{"rendered":"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tsink <\/strong>on inimorganismis raua j\u00e4rel hulgalt teine mikroelement. Tsingi depood organismis\u00a0 asuvad peamiselt lihastes ja luudes, kus on tsinki hulgaliselt enim. Suur on tsingi kontsentratsioon eesn\u00e4\u00e4rmes, spermatosoidides ja silma v\u00f5rkkestas, samuti nahas. Tsingi sisaldus er\u00fctrots\u00fc\u00fctides on ~10 korda suurem kui plasmas. Plasma sisaldab &lt; 1% kogu organismi tsingihulgast.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsingi \u00f6\u00f6p\u00e4evaseks vajaduseks loetakse 7\u201315 mg, raseduse ja laktatsiooni ajal on vajadus suurem. Toiduga saadavast tsingist (peamised allikad on punane liha, kala ja mereloomad, eriti austrid jt karplased) imendub seedetraktis ~30%.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsingi absorptsioon sooles on aktiivne protsess, jagades raua ja vasega \u00fchiseid transpordimehhanisme, mist\u00f5ttu v\u00f5ib rauapreparaatide tarvitamisel v\u00e4heneda tsingi absorptsioon. Tsingi \u00fclehulk aga v\u00f5ib takistada vase absorptsiooni ja seega soodustada vase eritumist (tsingi preparaate kasutatakse Wilsoni t\u00f5ve ravis).<\/p>\n\n\n\n<p>Maksas toimub tsingi l\u00fclitumine metalloens\u00fc\u00fcmide ja plasma valkude koosseisu. Plasmas on ~80% tsingist seotud albumiiniga ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa \u03b1<sub>2<\/sub>-makroglobuliiniga. Eritumine toimub valdavalt seedetrakti kaudu, v\u00e4ike osa uriiniga.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsink on kofaktorina \u00fcle 300 v\u00e4ga erineva funktsiooniga metalloens\u00fc\u00fcmi koostises (nt karboanh\u00fcdraas, alkoholi deh\u00fcdrogenaas, fosfataasid, DNA ja RNA pol\u00fcmeraasid). Tsingil on oluline roll valkude ja nukleiinhapete s\u00fcnteesil, s\u00fcsivesikute ainevahetuses, paljude hormoonide (t\u00fcroksiin, insuliinisarnane kasvufaktor 1, t\u00fcmuliin, testosteroon jt steroidhormoonid) s\u00fcnteesis ja talitluses. Ta on vajalik organismi normaalseks kasvuks, paljunemiseks (nt eesn\u00e4\u00e4rme sekretoorne funktsioon, spermatogenees), rakulise immuuns\u00fcsteemi toimimiseks infektsioonide t\u00f5rjes (funktsionaalselt k\u00fcpsete T-rakkude produktsioon ja aktiveerimine), naha terviklikkuse s\u00e4ilitamisel, juuksekasvus, haavade paranemisel, normaalses n\u00e4gemises, maitsetundlikkuses, kognitiivses funktsioonis jm.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsingi hulk on erinev paastuveres ja s\u00f6\u00f6mise j\u00e4rel, samuti varieerub see olulisel m\u00e4\u00e4ral \u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00e4ltel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Proov v\u00f5etakse hommikul. Patsient peab enne proovi v\u00f5tmist olema paastunud alates eelmisest \u00f5htust. D\u00fcnaamika j\u00e4lgimiseks tuleb v\u00f5tta paastuproov iga kord samal kellaajal.<\/p>\n\n\n\n<p>Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline!<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Veri: mikroelementide katsuti (s\u00fcgavsinine kork). Kui proovi ei ole v\u00f5imalik kohe laborisse saata, tuleb seerum \u00fche tunni jooksul eraldada \u00fchekordse kasutusega plastikkatsutisse. <br>Uriin: kogumiseks 5%-lise l\u00e4mmastikhappega pestud uriinikogumisn\u00f5u, laborisse saatmiseks 5%-lise l\u00e4mmastikhappega pestud uriinikatsuti (k\u00fcsida laborist). <br>Sperma: proovitops<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum, uriin, seminaalplasma +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Enne<em> \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini<\/em> kogumise alustamist t\u00fchjendab patsient p\u00f5ie. Seda uriiniportsjonit ei koguta, kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seej\u00e4rel urineerib patsient \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul (v\u00f5i kogutakse uriin) kogumisn\u00f5usse, viimast korda <em>t\u00e4pselt <\/em>24 tunni m\u00f6\u00f6dudes peale kogumise algust. Kogumisn\u00f5u hoitakse urineerimise vaheaegadel k\u00fclmkapis. Enne laborisse saadetava proovi (<em>ca<\/em> 10 mL) eraldamist segatakse ja m\u00f5\u00f5detakse kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evane uriin. Saatekirjale m\u00e4rgitakse kogumise alguse ja l\u00f5pu kellaaeg ning eritunud uriini hulk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>fotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"39%\"><strong>fS-Zn<\/strong><\/td><td width=\"15%\">\u2265 18 a<\/td><td width=\"15%\">M<\/td><td width=\"30%\">11,1\u201319,5 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td><\/td><td>N<\/td><td>10,7\u201317,5 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>dU-Zn<\/strong><\/td><td>\u2265 18 a<\/td><td><\/td><td>4,65\u201312,30 \u03bcmol\/d<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>SemP-Zn<\/strong><\/td><td>\u2265 18 a<\/td><td><\/td><td>0,31\u20131,53 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tsingipuuduse kahtlus. Tsingim\u00fcrgistuse kahtlus. Eesn\u00e4\u00e4rme sekretoorse funktsiooni hindamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsingi kontsentratsioon seerumis korduvalt &lt; 5 \u03bcmol\/L viitab tsingipuudusele organismis.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsingipuudus v\u00f5ib olla tingitud defitsiidist toidus (taimetoitlased), parenteraalsest toitmisest, suurenenud vajadusest (rasedus ja laktatsioon), suurenenud kadudest (suurenenud katabolism p\u00e4rast traumat ja suuri kirurgilisi operatsioone), kroonilisest kaadmiumim\u00fcrgistusest, kaasas\u00fcndinud autosomaalsest retsessiivsest absorptsioonidefektist (<em>acrodermatitis enteropathica<\/em>). Tsingi madalamaid v\u00e4\u00e4rtusi seerumis p\u00f5hjustab ka h\u00fcpoalbumineemia.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsingipuuduse n\u00e4htudeks on dermatiit, juuste v\u00e4ljalangemine, haavade halb paranemine, suurenenud vastuv\u00f5tlikkus infektsioonidele, k\u00f5hulahtisus, n\u00e4gemish\u00e4ired. Lastel ja noorukitel v\u00f5ib tsingi puudus p\u00f5hjustada kasvupeetust ja sugulise k\u00fcpsemise h\u00e4ireid.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6\u00f6p\u00e4evane tsingi tarbimine ei tohiks \u00fcletada 40 mg. Tsingim\u00fcrgistus on harv. Toksiline efekt v\u00f5ib tekkida sissehingamisel (nt keevitajad), suukaudsel ja parenteraalsel \u00fcledoseerimisel. \u00c4geda m\u00fcrgistuse korral esineb k\u00f5huvalu, k\u00f5hulahtisus, iiveldus ja oksendamine. Krooniline m\u00fcrgistus v\u00f5ib p\u00f5hjustada vasedefitsiiti.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsingi m\u00e4\u00e4ramist seemnevedelikus kasutatakse eesn\u00e4\u00e4rme sekretoorse funktsiooni hindamiseks. Eesn\u00e4\u00e4rme haiguste korral on tsingi hulk seemnevedelikus v\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Katrin Reimand<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Tsink on inimorganismis raua j\u00e4rel hulgalt teine mikroelement. Tsingi depood organismis\u00a0 asuvad peamiselt lihastes ja luudes, kus on tsinki hulgaliselt enim. Suur on tsingi kontsentratsioon eesn\u00e4\u00e4rmes, spermatosoidides ja silma v\u00f5rkkestas, samuti nahas. Tsingi sisaldus er\u00fctrots\u00fc\u00fctides on ~10 korda suurem kui plasmas. Plasma sisaldab &lt; 1% kogu organismi tsingihulgast. Tsingi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7314,"menu_order":17,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12409","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Tsink on inimorganismis raua j\u00e4rel hulgalt teine mikroelement. Tsingi depood organismis\u00a0 asuvad peamiselt lihastes ja luudes, kus on tsinki hulgaliselt enim. Suur on tsingi kontsentratsioon eesn\u00e4\u00e4rmes, spermatosoidides ja silma v\u00f5rkkestas, samuti nahas. Tsingi sisaldus er\u00fctrots\u00fc\u00fctides on ~10 korda suurem kui plasmas. Plasma sisaldab &lt; 1% kogu organismi tsingihulgast. Tsingi [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-11T16:49:51+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\\\/\",\"name\":\"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-23T19:18:36+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-11T16:49:51+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Toksikoloogilised ja metallide uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Tsink on inimorganismis raua j\u00e4rel hulgalt teine mikroelement. Tsingi depood organismis\u00a0 asuvad peamiselt lihastes ja luudes, kus on tsinki hulgaliselt enim. Suur on tsingi kontsentratsioon eesn\u00e4\u00e4rmes, spermatosoidides ja silma v\u00f5rkkestas, samuti nahas. Tsingi sisaldus er\u00fctrots\u00fc\u00fctides on ~10 korda suurem kui plasmas. Plasma sisaldab &lt; 1% kogu organismi tsingihulgast. Tsingi [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-11T16:49:51+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/","name":"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-23T19:18:36+00:00","dateModified":"2025-12-11T16:49:51+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/tsink-s-zn-du-zn-semp-zn\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Toksikoloogilised ja metallide uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/toksikoloogilised-ja-metallide-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Tsink (S-Zn, dU-Zn, SemP-Zn)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Tsink on inimorganismis raua j\u00e4rel hulgalt teine mikroelement. Tsingi depood organismis\u00a0 asuvad peamiselt lihastes ja luudes, kus on tsinki hulgaliselt enim. Suur on tsingi kontsentratsioon eesn\u00e4\u00e4rmes, spermatosoidides ja silma v\u00f5rkkestas, samuti nahas. Tsingi sisaldus er\u00fctrots\u00fc\u00fctides on ~10 korda suurem kui plasmas. Plasma sisaldab &lt; 1% kogu organismi tsingihulgast. Tsingi&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12409","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12409"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12409\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12409"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}