{"id":12426,"date":"2025-07-30T16:54:47","date_gmt":"2025-07-30T14:54:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12426"},"modified":"2025-12-11T00:11:13","modified_gmt":"2025-12-10T22:11:13","slug":"kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/","title":{"rendered":"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Rakkude ts\u00fctosoolis paiknev <strong>kreatiini kinaas<\/strong> on dimeerne ens\u00fc\u00fcm, mille kolm isoens\u00fc\u00fcmi koosnevad kahest monomeerist: B (<em>brain<\/em>, aju) ja M (<em>muscle<\/em>, lihas). CK-BB isoens\u00fc\u00fcm paikneb valdavalt ajus, eesn\u00e4\u00e4rmes, soolestikus, kopsudes, p\u00f5ies, neerudes, pankreases, emakas, platsentas, kilpn\u00e4\u00e4rmes. CK-MM isoens\u00fc\u00fcmi leidub skeleti- ja s\u00fcdamelihases. CK-MB isoens\u00fc\u00fcmi leidub rohkesti s\u00fcdamelihases ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral skeletilihases (1\u20133% CK-st skeletilihastes), lisaks sooles, diafragmas, emakas, eesn\u00e4\u00e4rmes.<\/p>\n\n\n\n<p>Peale m\u00fcokardiinfarkti hakkab CK-MBm suurenema 3\u20134 tundi p\u00e4rast MI-d, saavutab maksimumi 12\u201324 tunniga ja p\u00fcsib suurenenuna 2\u20133 p\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril viis tundi, +4 \u00b0C kaksteist tundi, -20 \u00b0C kolm kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"33%\"><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td width=\"33%\">Mehed<\/td><td width=\"33%\">&lt; 6,22 \u00b5g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>Naised<\/td><td>&lt; 4,88 \u00b5g\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Euroopa Kardioloogide Seltsi, Ameerika Kardioloogide Kolled\u017ei, Ameerika S\u00fcdameassotsiatsiooni ja Maailma S\u00fcdamef\u00f6deratsiooni neljanda universaalse MI definitsiooni kohaselt on eelistatuimaks biomarkeriks MI diagnoosimisel k\u00f5rgtundlik troponiin T v\u00f5i troponiin I. Eelnimetatud juhise on heaks kiitnud ka Eesti Kardioloogide Selts ja Eesti Laborimeditsiini \u00dching.<\/p>\n\n\n\n<p>CK-MBm paralleelne m\u00e4\u00e4ramine troponiiniga ei ole \u00fcldjuhul n\u00e4idustatud. CK-MBm m\u00e4\u00e4ramisest v\u00f5ib abi olla keerulistes diferentsiaaldiagnostilistes situatsioonides.<\/p>\n\n\n\n<p>CK-MB sisalduse t\u00f5usu v\u00f5ivad lisaks s\u00fcdamelihase kahjustusele p\u00f5hjustada ka tugev treening, ulatuslik lihastrauma (s.h kirurgilised operatsioonid), rabdom\u00fcol\u00fc\u00fcs, pol\u00fcm\u00fcosiit, lihasd\u00fcstroofia, h\u00fcpot\u00fcreoos, pulmonaalne emboolia, h\u00fcpo- ja h\u00fcpernatreemia, m\u00fcrgistused (s.h etanoolim\u00fcrgistus, vingugaasim\u00fcrgistus), krooniline neerupuudulikkus (~5%-l).<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/troponiin-t-korgtundlik-sp-ctnt-hs\/\">Troponiin T (k\u00f5rgtundlik)<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 05.09.2022<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Rakkude ts\u00fctosoolis paiknev kreatiini kinaas on dimeerne ens\u00fc\u00fcm, mille kolm isoens\u00fc\u00fcmi koosnevad kahest monomeerist: B (brain, aju) ja M (muscle, lihas). CK-BB isoens\u00fc\u00fcm paikneb valdavalt ajus, eesn\u00e4\u00e4rmes, soolestikus, kopsudes, p\u00f5ies, neerudes, pankreases, emakas, platsentas, kilpn\u00e4\u00e4rmes. CK-MM isoens\u00fc\u00fcmi leidub skeleti- ja s\u00fcdamelihases. CK-MB isoens\u00fc\u00fcmi leidub rohkesti s\u00fcdamelihases ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7308,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12426","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Rakkude ts\u00fctosoolis paiknev kreatiini kinaas on dimeerne ens\u00fc\u00fcm, mille kolm isoens\u00fc\u00fcmi koosnevad kahest monomeerist: B (brain, aju) ja M (muscle, lihas). CK-BB isoens\u00fc\u00fcm paikneb valdavalt ajus, eesn\u00e4\u00e4rmes, soolestikus, kopsudes, p\u00f5ies, neerudes, pankreases, emakas, platsentas, kilpn\u00e4\u00e4rmes. CK-MM isoens\u00fc\u00fcmi leidub skeleti- ja s\u00fcdamelihases. CK-MB isoens\u00fc\u00fcmi leidub rohkesti s\u00fcdamelihases ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-10T22:11:13+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/sudamemarkerite-uuringud\\\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/sudamemarkerite-uuringud\\\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\\\/\",\"name\":\"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-30T14:54:47+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-10T22:11:13+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/sudamemarkerite-uuringud\\\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/sudamemarkerite-uuringud\\\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/sudamemarkerite-uuringud\\\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"S\u00fcdamemarkerite uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/sudamemarkerite-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Rakkude ts\u00fctosoolis paiknev kreatiini kinaas on dimeerne ens\u00fc\u00fcm, mille kolm isoens\u00fc\u00fcmi koosnevad kahest monomeerist: B (brain, aju) ja M (muscle, lihas). CK-BB isoens\u00fc\u00fcm paikneb valdavalt ajus, eesn\u00e4\u00e4rmes, soolestikus, kopsudes, p\u00f5ies, neerudes, pankreases, emakas, platsentas, kilpn\u00e4\u00e4rmes. CK-MM isoens\u00fc\u00fcmi leidub skeleti- ja s\u00fcdamelihases. CK-MB isoens\u00fc\u00fcmi leidub rohkesti s\u00fcdamelihases ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-10T22:11:13+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/","name":"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-30T14:54:47+00:00","dateModified":"2025-12-10T22:11:13+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-sp-ck-mbm\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"S\u00fcdamemarkerite uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/sudamemarkerite-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kreatiini kinaasi MB isoens\u00fc\u00fcmi mass (S,P-CK-MBm)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Rakkude ts\u00fctosoolis paiknev kreatiini kinaas on dimeerne ens\u00fc\u00fcm, mille kolm isoens\u00fc\u00fcmi koosnevad kahest monomeerist: B (brain, aju) ja M (muscle, lihas). CK-BB isoens\u00fc\u00fcm paikneb valdavalt ajus, eesn\u00e4\u00e4rmes, soolestikus, kopsudes, p\u00f5ies, neerudes, pankreases, emakas, platsentas, kilpn\u00e4\u00e4rmes. CK-MM isoens\u00fc\u00fcmi leidub skeleti- ja s\u00fcdamelihases. CK-MB isoens\u00fc\u00fcmi leidub rohkesti s\u00fcdamelihases ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12426"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12426\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7308"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}