{"id":12435,"date":"2025-07-30T17:09:23","date_gmt":"2025-07-30T15:09:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12435"},"modified":"2025-12-11T00:00:59","modified_gmt":"2025-12-10T22:00:59","slug":"kalprotektiin-roojas-st-calpro","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/","title":{"rendered":"Kalprotektiin roojas (St-Calpro)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kalprotektiin <\/strong>on Ca- ja Zn-ioone siduv valkude kompleks, mis p\u00e4rineb p\u00f5hiliselt neutrofiilsetest granulots\u00fc\u00fctidest (moodustab ca 60% ts\u00fctosooli valkudest), v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral monots\u00fc\u00fctidest ja aktiveeritud makrofaagidest. Seedetrakti p\u00f5letike korral migreeruvad neutrofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid l\u00e4bi suurenenud l\u00e4bilaskvusega limaskesta soolevalendikku. P\u00f5letikurakkude aktivatsiooni tulemusena vabanenud kalprotektiini kontsentratsiooni saab m\u00e4\u00e4rata roojas. Kalprotektiin on suhteliselt resistentne bakteriaalsele lagundamisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"20%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"79%\">Roojatops<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>Anal\u00fc\u00fcsitav kogus<\/strong><\/td><td>5 g rooja (~teelusika t\u00e4is)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Toatemperatuuril kolm p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> kolm korda n\u00e4dalas<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> fluorestsents-ens\u00fc\u00fcmimmuunmeetod (FEIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>6 k \u2013 &lt; 2 a<\/strong><\/td><td width=\"69%\">&lt; 250 \u00b5g\/g<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>2 a \u2013 &lt; 4 a<\/strong><\/td><td>&lt; 100 \u00b5g\/g<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 4 a<\/strong><\/td><td>\u2264 50 \u00b5g\/g<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4iendav uuring p\u00f5letikuliste soolehaiguste (haavandiline koliit, Crohni t\u00f5bi) eristamiseks seedetrakti funktsionaalsetest h\u00e4iretest (eelk\u00f5ige \u00e4rritatud soole s\u00fcndroomist); p\u00f5letikuliste soolehaiguste aktiivsuse j\u00e4lgimine, ravitulemuse hindamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Kalprotektiini kontsentratsioon roojas on suurenenud p\u00f5letikuliste soolehaiguste korral, seedetrakti funktsionaalsete h\u00e4irete puhul on selle tase normaalne.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadusuuringutes on n\u00e4idatud otsest seost suurenenud kalprotektiini kontsentratsiooni, soolehaiguse kliinilise ja endoskoopilise leiu ning histoloogilise aktiivsuse vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>Kalprotektiini taseme v\u00e4henemine v\u00f5i normaliseerumine ravi foonil viitab haiguse paranemisele. T\u00f5usnud kalprotektiini tase kliiniliselt as\u00fcmptomaatilisel patsiendil v\u00f5ib eelneda p\u00f5letikulise soolehaiguse \u00e4genemisele.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ikelastel on kalprotektiini v\u00e4\u00e4rtused f\u00fcsioloogiliselt suurenenud esimesel kolmel elukuul ja v\u00e4henevad tasapisi kuni neljanda eluaastani.<\/p>\n\n\n\n<p>Kolorektaalne kartsinoom ning seedetrakti bakteriaalsed v\u00f5i viiruslikud infektsioonid v\u00f5ivad samuti p\u00f5hjustada kalprotektiini sisalduse suurenemist.<\/p>\n\n\n\n<p>Mittesteroidsed p\u00f5letikuvastased ravimid (sealhulgas aspiriin) t\u00f5stavad kalprotektiini taset peamiselt ravimist indutseeritud enteropaatia t\u00f5ttu. M\u00f5ni n\u00e4dal enne roojaproovi andmist tuleks l\u00f5petada vastavate ravimite kasutamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Veritsus sooletraktist v\u00e4hemalt 100 mL p\u00e4evas, verejooks ninast ja menstruatsiooniveri v\u00f5ivad m\u00f5jutada kalprotektiini sisaldust roojas (kontaminatsioon verest p\u00e4rit neutrofiilidega).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Sirje Leedo<br>Muudetud 26.02.2016<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Kalprotektiin on Ca- ja Zn-ioone siduv valkude kompleks, mis p\u00e4rineb p\u00f5hiliselt neutrofiilsetest granulots\u00fc\u00fctidest (moodustab ca 60% ts\u00fctosooli valkudest), v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral monots\u00fc\u00fctidest ja aktiveeritud makrofaagidest. Seedetrakti p\u00f5letike korral migreeruvad neutrofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid l\u00e4bi suurenenud l\u00e4bilaskvusega limaskesta soolevalendikku. P\u00f5letikurakkude aktivatsiooni tulemusena vabanenud kalprotektiini kontsentratsiooni saab m\u00e4\u00e4rata roojas. Kalprotektiin on suhteliselt resistentne bakteriaalsele lagundamisele. Uuritav materjal, selle [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7304,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12435","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kalprotektiin roojas (St-Calpro) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kalprotektiin roojas (St-Calpro) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Kalprotektiin on Ca- ja Zn-ioone siduv valkude kompleks, mis p\u00e4rineb p\u00f5hiliselt neutrofiilsetest granulots\u00fc\u00fctidest (moodustab ca 60% ts\u00fctosooli valkudest), v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral monots\u00fc\u00fctidest ja aktiveeritud makrofaagidest. Seedetrakti p\u00f5letike korral migreeruvad neutrofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid l\u00e4bi suurenenud l\u00e4bilaskvusega limaskesta soolevalendikku. P\u00f5letikurakkude aktivatsiooni tulemusena vabanenud kalprotektiini kontsentratsiooni saab m\u00e4\u00e4rata roojas. Kalprotektiin on suhteliselt resistentne bakteriaalsele lagundamisele. Uuritav materjal, selle [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-10T22:00:59+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/rooja-uuringud\\\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/rooja-uuringud\\\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\\\/\",\"name\":\"Kalprotektiin roojas (St-Calpro) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-07-30T15:09:23+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-10T22:00:59+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/rooja-uuringud\\\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/rooja-uuringud\\\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/rooja-uuringud\\\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Rooja uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/rooja-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kalprotektiin roojas (St-Calpro)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kalprotektiin roojas (St-Calpro) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kalprotektiin roojas (St-Calpro) - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Kalprotektiin on Ca- ja Zn-ioone siduv valkude kompleks, mis p\u00e4rineb p\u00f5hiliselt neutrofiilsetest granulots\u00fc\u00fctidest (moodustab ca 60% ts\u00fctosooli valkudest), v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral monots\u00fc\u00fctidest ja aktiveeritud makrofaagidest. Seedetrakti p\u00f5letike korral migreeruvad neutrofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid l\u00e4bi suurenenud l\u00e4bilaskvusega limaskesta soolevalendikku. P\u00f5letikurakkude aktivatsiooni tulemusena vabanenud kalprotektiini kontsentratsiooni saab m\u00e4\u00e4rata roojas. Kalprotektiin on suhteliselt resistentne bakteriaalsele lagundamisele. Uuritav materjal, selle [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-10T22:00:59+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/","name":"Kalprotektiin roojas (St-Calpro) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-07-30T15:09:23+00:00","dateModified":"2025-12-10T22:00:59+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/kalprotektiin-roojas-st-calpro\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Rooja uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/rooja-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kalprotektiin roojas (St-Calpro)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Kalprotektiin on Ca- ja Zn-ioone siduv valkude kompleks, mis p\u00e4rineb p\u00f5hiliselt neutrofiilsetest granulots\u00fc\u00fctidest (moodustab ca 60% ts\u00fctosooli valkudest), v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral monots\u00fc\u00fctidest ja aktiveeritud makrofaagidest. Seedetrakti p\u00f5letike korral migreeruvad neutrofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid l\u00e4bi suurenenud l\u00e4bilaskvusega limaskesta soolevalendikku. P\u00f5letikurakkude aktivatsiooni tulemusena vabanenud kalprotektiini kontsentratsiooni saab m\u00e4\u00e4rata roojas. Kalprotektiin on suhteliselt resistentne bakteriaalsele lagundamisele. Uuritav materjal, selle&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12435"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12435\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7304"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}