{"id":12922,"date":"2025-09-04T14:26:06","date_gmt":"2025-09-04T12:26:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12922"},"modified":"2025-12-10T20:07:33","modified_gmt":"2025-12-10T18:07:33","slug":"leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/","title":{"rendered":"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Leptospiroos <\/strong>on zoonootiline haigus, mille p\u00f5hjustajaks on <em>Leptospira<\/em> perekonda kuuluvad spiroheedid. <em>Leptospira<\/em> looduslikuks reservuaariks on imetajad (pisin\u00e4rilised, sead, veised ja koerad). Inimene nakatub otsekontaktil haigestunud looma v\u00f5i tema v\u00e4ljaheidetega saastunud veega (n\u00e4iteks looduslikes veekogudes) v\u00f5i fekaal-oraalsel teel (saastunud joogivett v\u00f5i toiduaineid tarvitades). <em>Leptospira<\/em>d p\u00fcsivad saastunud pinnases v\u00f5i vees nakatumisv\u00f5imelistena mitmete kuude jooksul.<\/p>\n\n\n\n<p>Inkubatsiooni periood 5\u201314 p\u00e4eva. Kliiniline pilt on mitmekesine, enamus juhtudel kulgeb kergelt, iselimiteeruvalt gripisarnase s\u00fcmptomaatikaga. Leptospiroos v\u00f5ib kulgeda ka kiirelt progresseeruva multiorgankahjustusega ja l\u00f5ppeda surmaga.<\/p>\n\n\n\n<p>IgM t\u00fc\u00fcpi antikehad v\u00f5ivad olla m\u00e4\u00e4ratavad n\u00e4dal p\u00e4rast s\u00fcmptomite teket, IgG t\u00fc\u00fcpi antikehad on m\u00e4\u00e4ratavad m\u00f5ned p\u00e4evad hiljem.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum +4 \u00b0C seitse p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> vajadusel<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fc\u00fcm-immuunsorbtsioonmeetod (ELISA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Positiivne\/negatiivne\/piiripealne<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kahtlus leptospiroosile.<\/p>\n\n\n\n<p>Positiivne IgM ja IgG tulemus viitab hiljutisele nakatumisele. Ainult IgG t\u00fc\u00fcpi antikeha leid on iseloomulik l\u00e4bip\u00f5etud infektsioonile. Negatiivse ja piiripealse tulemuse korral ja haiguse kahtluse p\u00fcsimisel korrata antikehade m\u00e4\u00e4ramist kahe n\u00e4dala p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n<p>IgM t\u00fc\u00fcpi antikehad v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da haigestumise j\u00e4rgselt m\u00e4\u00e4ratavateks kuudeks.<\/p>\n\n\n\n<p>Ristreaktsioone v\u00f5ivad anda <em>Treponema pallidum<\/em>, <em>Borrelia burgdorferi<\/em> ja autoantikehad.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Raili Randoja<br>Muudetud 02.07.2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Leptospiroos on zoonootiline haigus, mille p\u00f5hjustajaks on Leptospira perekonda kuuluvad spiroheedid. Leptospira looduslikuks reservuaariks on imetajad (pisin\u00e4rilised, sead, veised ja koerad). Inimene nakatub otsekontaktil haigestunud looma v\u00f5i tema v\u00e4ljaheidetega saastunud veega (n\u00e4iteks looduslikes veekogudes) v\u00f5i fekaal-oraalsel teel (saastunud joogivett v\u00f5i toiduaineid tarvitades). Leptospirad p\u00fcsivad saastunud pinnases v\u00f5i vees nakatumisv\u00f5imelistena mitmete kuude jooksul. Inkubatsiooni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7295,"menu_order":28,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12922","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Leptospiroos on zoonootiline haigus, mille p\u00f5hjustajaks on Leptospira perekonda kuuluvad spiroheedid. Leptospira looduslikuks reservuaariks on imetajad (pisin\u00e4rilised, sead, veised ja koerad). Inimene nakatub otsekontaktil haigestunud looma v\u00f5i tema v\u00e4ljaheidetega saastunud veega (n\u00e4iteks looduslikes veekogudes) v\u00f5i fekaal-oraalsel teel (saastunud joogivett v\u00f5i toiduaineid tarvitades). Leptospirad p\u00fcsivad saastunud pinnases v\u00f5i vees nakatumisv\u00f5imelistena mitmete kuude jooksul. Inkubatsiooni [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-10T18:07:33+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\\\/\",\"name\":\"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-04T12:26:06+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-10T18:07:33+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Nakkustekitajate uuringud (DNA\\\/RNA, antikehad, antigeenid)\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG) - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Leptospiroos on zoonootiline haigus, mille p\u00f5hjustajaks on Leptospira perekonda kuuluvad spiroheedid. Leptospira looduslikuks reservuaariks on imetajad (pisin\u00e4rilised, sead, veised ja koerad). Inimene nakatub otsekontaktil haigestunud looma v\u00f5i tema v\u00e4ljaheidetega saastunud veega (n\u00e4iteks looduslikes veekogudes) v\u00f5i fekaal-oraalsel teel (saastunud joogivett v\u00f5i toiduaineid tarvitades). Leptospirad p\u00fcsivad saastunud pinnases v\u00f5i vees nakatumisv\u00f5imelistena mitmete kuude jooksul. Inkubatsiooni [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-10T18:07:33+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/","name":"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-04T12:26:06+00:00","dateModified":"2025-12-10T18:07:33+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/leptospira-vastased-igm-ja-igg-s-leptospira-igm-s-leptospira-igg\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Nakkustekitajate uuringud (DNA\/RNA, antikehad, antigeenid)","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Leptospira-vastased IgM ja IgG (S-Leptospira IgM, S-Leptospira IgG)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Leptospiroos on zoonootiline haigus, mille p\u00f5hjustajaks on Leptospira perekonda kuuluvad spiroheedid. Leptospira looduslikuks reservuaariks on imetajad (pisin\u00e4rilised, sead, veised ja koerad). Inimene nakatub otsekontaktil haigestunud looma v\u00f5i tema v\u00e4ljaheidetega saastunud veega (n\u00e4iteks looduslikes veekogudes) v\u00f5i fekaal-oraalsel teel (saastunud joogivett v\u00f5i toiduaineid tarvitades). Leptospirad p\u00fcsivad saastunud pinnases v\u00f5i vees nakatumisv\u00f5imelistena mitmete kuude jooksul. Inkubatsiooni&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12922","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12922"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12922\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12922"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}