{"id":12962,"date":"2025-09-09T14:43:29","date_gmt":"2025-09-09T12:43:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12962"},"modified":"2025-12-10T20:27:19","modified_gmt":"2025-12-10T18:27:19","slug":"poluoomiviiruse-tuup-bk-dna","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/","title":{"rendered":"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"69%\">Pol\u00fcoomiviirus BK DNA hulk<\/td><td width=\"30%\">BKV DNA QN<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Pol\u00fcoomiviirus BK DNA<\/td><td>BKV DNA<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>BK-viirus kuulub pol\u00fcoomiviiruste perekonda ning sellega on kokku puutunud suurem osa inimestest \u00fcle maailma (\u00fcle 70% inimpopulatsioonist). Nakatutakse respiratoorsel v\u00f5i oraalsel teel. Esmane nakatumine BK-viirusega toimub tavaliselt lapseeas, mille j\u00e4rgselt j\u00e4\u00e4b viirus latentsena p\u00fcsima erinevatesse kudedesse (peamiselt urogenitaaltrakti). Immunokompetentsetel isikutel on primaarinfektsioon tavaliselt as\u00fcmptomaatiline.<\/p>\n\n\n\n<p>Viirus v\u00f5ib reaktiveeruda immunokomprimeeritud patsientidel (siirdatud elunditega, eesk\u00e4tt siirdatud neeruga ja luu\u00fcdiga isikud, HIV positiivsed), p\u00f5hjustades pol\u00fcoomiviirusseoselist nefropaatiat (<em>PVAN<\/em>), ureetra stenoosi ja hilise algusega hemorraagilist ts\u00fcstiiti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>BKV DNA QN:<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>Proovimaterjal<\/strong><\/td><td width=\"39%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"30%\"><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Veri<\/td><td>K2E\/K3E-katsuti (lilla kork)<\/td><td>+4 \u00b0C kolm p\u00e4eva<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Liikvor<\/td><td>Lisandita katsuti (v\u00e4rvitu v\u00f5i valge kork)<\/td><td>+4 \u00b0C 24 tundi<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><em>BKV DNA:<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>Proovimaterjal<\/strong><\/td><td width=\"39%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"30%\"><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Uriin<\/td><td>steriilne lisanditeta proovitops<\/td><td rowspan=\"2\">+4 \u00b0C kolm p\u00e4eva &nbsp;<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Koematerjal<\/td><td>steriilne lisanditeta proovitops<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> reaalaja pol\u00fcmeraasi ahelreaktsioon (PCR)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>BKV DNA QN: viiruse hulga arvulised v\u00e4\u00e4rtused<\/p>\n\n\n\n<p>BKV DNA: positiivne\/negatiivne<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>BK-viirus infektsiooni v\u00f5i reaktivatsiooni tuvastamine, eelk\u00f5ige immunosupresseeritud patsientidel. Siirdatud neeruga isikute skriining kahel esimesel aastal peale transplantatsiooni, siiriku d\u00fcsfunktsiooni esinemisel ning siiriku biopsia teostamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>BK-viiruse DNA negatiivne: aktiivselt paljunevat viirust ei ole v\u00f5i on selle hulk alla meetodi m\u00e4\u00e4ramispiiri. BK-viiruse DNA positiivne: tegemist on aktiivse viirusega antud proovimaterjalis. BK-viirus pole tavaliselt verest tuvastatav hemorraagilise ts\u00fcstiidi\/ureetra stenoosi korral, k\u00fcll aga nefropaatia korral. 3\u20135%-l tervetel inimestel on t\u00e4heldatud viiruse eritumist uriiniga (as\u00fcmptomaatiline viruuria).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Raili Randoja<br>Muudetud 05.08.2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: Pol\u00fcoomiviirus BK DNA hulk BKV DNA QN Pol\u00fcoomiviirus BK DNA BKV DNA BK-viirus kuulub pol\u00fcoomiviiruste perekonda ning sellega on kokku puutunud suurem osa inimestest \u00fcle maailma (\u00fcle 70% inimpopulatsioonist). Nakatutakse respiratoorsel v\u00f5i oraalsel teel. Esmane nakatumine BK-viirusega toimub tavaliselt lapseeas, mille j\u00e4rgselt j\u00e4\u00e4b viirus latentsena p\u00fcsima erinevatesse kudedesse (peamiselt urogenitaaltrakti). Immunokompetentsetel isikutel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7295,"menu_order":36,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12962","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: Pol\u00fcoomiviirus BK DNA hulk BKV DNA QN Pol\u00fcoomiviirus BK DNA BKV DNA BK-viirus kuulub pol\u00fcoomiviiruste perekonda ning sellega on kokku puutunud suurem osa inimestest \u00fcle maailma (\u00fcle 70% inimpopulatsioonist). Nakatutakse respiratoorsel v\u00f5i oraalsel teel. Esmane nakatumine BK-viirusega toimub tavaliselt lapseeas, mille j\u00e4rgselt j\u00e4\u00e4b viirus latentsena p\u00fcsima erinevatesse kudedesse (peamiselt urogenitaaltrakti). Immunokompetentsetel isikutel [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-10T18:27:19+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\\\/\",\"name\":\"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-09T12:43:29+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-10T18:27:19+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Nakkustekitajate uuringud (DNA\\\/RNA, antikehad, antigeenid)\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: Pol\u00fcoomiviirus BK DNA hulk BKV DNA QN Pol\u00fcoomiviirus BK DNA BKV DNA BK-viirus kuulub pol\u00fcoomiviiruste perekonda ning sellega on kokku puutunud suurem osa inimestest \u00fcle maailma (\u00fcle 70% inimpopulatsioonist). Nakatutakse respiratoorsel v\u00f5i oraalsel teel. Esmane nakatumine BK-viirusega toimub tavaliselt lapseeas, mille j\u00e4rgselt j\u00e4\u00e4b viirus latentsena p\u00fcsima erinevatesse kudedesse (peamiselt urogenitaaltrakti). Immunokompetentsetel isikutel [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-10T18:27:19+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/","name":"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-09T12:43:29+00:00","dateModified":"2025-12-10T18:27:19+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/poluoomiviiruse-tuup-bk-dna\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Nakkustekitajate uuringud (DNA\/RNA, antikehad, antigeenid)","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Pol\u00fcoomiviiruse t\u00fc\u00fcp BK DNA"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: Pol\u00fcoomiviirus BK DNA hulk BKV DNA QN Pol\u00fcoomiviirus BK DNA BKV DNA BK-viirus kuulub pol\u00fcoomiviiruste perekonda ning sellega on kokku puutunud suurem osa inimestest \u00fcle maailma (\u00fcle 70% inimpopulatsioonist). Nakatutakse respiratoorsel v\u00f5i oraalsel teel. Esmane nakatumine BK-viirusega toimub tavaliselt lapseeas, mille j\u00e4rgselt j\u00e4\u00e4b viirus latentsena p\u00fcsima erinevatesse kudedesse (peamiselt urogenitaaltrakti). Immunokompetentsetel isikutel&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12962\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}