{"id":12982,"date":"2025-09-09T15:53:49","date_gmt":"2025-09-09T13:53:49","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=12982"},"modified":"2025-12-21T23:54:16","modified_gmt":"2025-12-21T21:54:16","slug":"soolebakterite-dna-paneelid-roojas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/","title":{"rendered":"Soolebakterite DNA paneelid roojas"},"content":{"rendered":"\n

Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00c4gedat sooleinfektsiooni v\u00f5ivad p\u00f5hjustada viirused, bakterid ja algloomad.<\/p>\n\n\n\n

Haigust peaks kahtlustama, kui patsiendil tekib \u00e4ge k\u00f5hulahtisus (rooja konsistentsi muutumine ja roojamise sagenemine \u00fcle kolme korra p\u00e4evas) ja iiveldus\/oksendamine.<\/p>\n\n\n\n

Soolebakterite DNA paneel roojas (St-EntericBac DNA panel):<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Salmonella spp. DNA<\/td>St-Salmonella spp. DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Shigella spp., enteroinvasiivse E. coli DNA<\/td>St-Shigella spp., EIEC DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Enterohemorraagilise E. coli DNA<\/td>St-EHEC DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Campylobacter spp. DNA<\/td>St-Campylobacter spp. DNA<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Soolebakterite DNA laiendatud paneel roojas (St-EntericBac DNA panel broad):<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Salmonella spp. DNA<\/td>St-Salmonella spp. DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Shigella spp., enteroinvasiivse E.coli DNA<\/td>St-Shigella spp., EIEC DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Enterohemorragilise E. coli DNA<\/td>St-EHEC DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Campylobacter spp. DNA<\/td>St-Campylobacter spp. DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Enterotoksilise E. coli DNA<\/td>St-ETEC DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Yersinia enterocolitica DNA<\/td>St-Y enterocolitica DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Plesiomonas shigelloides DNA<\/td>St-P shigelloides DNA<\/td><\/tr>
<\/td>Vibrio cholerae, Vibrio parahaemolyticus, Vibrio vulnificus DNA<\/td>St-V cholerae, V parahaemolyticus,      V vulnificus DNA<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5ikide paneelides loetletud patogeenide DNA-d m\u00e4\u00e4ratakse \u00fcheaegselt samast proovimaterjalist ning eraldi anal\u00fc\u00fcse tellida ei ole v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne roojatops<\/td><\/tr>
<\/td>Anal\u00fc\u00fcsitav kogus<\/strong><\/td>2\u20135 mL pehmet v\u00f5i vedelat v\u00e4ljaheidet<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Roe toatemperatuuril kuni 24 tundi; +4 \u00b0C viis p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>reaalaja pol\u00fcmeraasi ahelreaktsioon (PCR)<\/p>\n\n\n\n

Vastuse vorm: <\/strong>positiivne\/negatiivne<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5hulahtisuse p\u00f5hjuse selgitamine.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalikud vead: valesti v\u00f5etud v\u00f5i saadetud proov, proovi v\u00f5tmine antibakteriaalse ravi foonil, vead proovimaterjali s\u00e4ilitamisel ja transpordil.<\/p>\n\n\n\n

Shigella spp.<\/em><\/strong> <\/strong>(bakteriaalse d\u00fcsenteeria tekitaja) ja Salmonella spp.<\/em><\/strong> ei kuulu inimese normaalsesse soolefloorasse. Nende leid v\u00e4ljaheites koos kliinilise pildiga t\u00e4hendab infektsiooni, kuid kliinilise pildita Salmonella spp.<\/em> leid viitab kandlusele.<\/p>\n\n\n\n

Positiivse PCR vastuse korral m\u00e4\u00e4ratakse laboris koheselt ravimitundlikkus (vt Enteropatogeenide (Salmonella spp., Shigella spp.) k\u00fclv roojast<\/a>).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Salmonelloosi t\u00fcsistuste kahtlusel (nt reaktiivne artriit, s\u00f5lmeline er\u00fcteem) tuleks kasutada seroloogilist diagnostikat (vt Salmonella-vastased antikehad<\/a>).<\/em><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igil leiuga juhtudel tuleb teavitada Terviseametit.<\/p>\n\n\n\n

EHEC<\/strong> (enterohemorraagiline Escherichia coli<\/em>) infektsioon varieerub s\u00fcmptomiteta seisundist raske verise k\u00f5hulahtisuseni. Infektsiooni raskeimaks t\u00fcsistuseks on hemorraagilis-ureemiline s\u00fcndroom (HUS), mis avaldub mikroangiopaatilise hemol\u00fc\u00fctilise aneemia, trombots\u00fctopeenia ja akuutse neerukahjustusena. HUS tekib tavaliselt n\u00e4dala jooksul peale k\u00f5hulahtisuse algust umbes 5\u201310% EHEC-infektsiooniga patsientidest. EHEC t\u00fcvede tekitatud k\u00f5hulahtisus on p\u00f5hjustatud ts\u00fctotoksiinidest (shiga-toksiinid ehk ST1 ja ST2), millest ka s\u00fcnon\u00fc\u00fcm STEC ehk shiga-taolisi toksiine produtseeriv E. coli<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

EIEC <\/strong>(enteroinvasiivne Escherichia coli) <\/em>p\u00f5hjustatud haiguse korral esinevad palavik ja k\u00f5hukrambid. K\u00f5hulahtisus on vesine-limane ja v\u00e4ljaheites esineb rohkesti leukots\u00fc\u00fcte. <\/strong>Kliiniline pilt sarnaneb bakteriaalsele d\u00fcsenteeriale, samuti on antud liigid (EIEC ja Shigella spp<\/em>.) geneetiliselt l\u00e4hedased ning antud meetod ei erista neid liike, andes kompleksvastuse.<\/p>\n\n\n\n

ETEC <\/strong>(enterotoksiline Escherichia coli)<\/em> on peamine nn \u201ereisijate\u201c \u00e4geda k\u00f5hulahtisuse p\u00f5hjustaja, mis on eriti sage arengumaades ning seega esineb arengumaid k\u00fclastanud turistidel. Test m\u00e4\u00e4rab samaaegselt nii termolabiilset kui termostabiilset enterotoksiini. Haiguse kulg varieerub \u00e4gedast koolerataolisest haigusest kergekujulise vesise k\u00f5hulahtisuseni. <\/p>\n\n\n\n

Campylobacter spp.<\/em><\/strong> <\/strong>(kamp\u00fclobakterid) leidub paljude koduloomade ja lindude seedetraktis, kus nad on osa mikrofloorast ega p\u00f5hjusta haigestumist. Inimesel v\u00f5ivad kamp\u00fclobakterid p\u00f5hjustada mitmesuguseid infektsioone, sagedaseimaks avaldusvormiks on \u00e4ge k\u00f5hulahtisus ning selle peamiseks tekitajaks C jejuni <\/em>(harvemini C coli<\/em>). Nakatumine toimub enamasti saastunud ning termiliselt t\u00f6\u00f6tlemata v\u00f5i pooltoore liha (eesk\u00e4tt linnuliha) s\u00f6\u00f6misel v\u00f5i ka otsesel kontaktil loomadega.<\/p>\n\n\n\n

Kui domineerivad soolev\u00e4lised s\u00fcmptomid, tuleks kasutada seroloogilist diagnostikat (vt Campylobacter\u2019i-vastased antikehad<\/a>).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Yersinia enterocolitica<\/em><\/strong> reservuaariks on sead, veised ja n\u00e4rilised, nakatumine toimub saastunud toiduainete v\u00f5i joogiveega. Yersinia enterocolitica <\/em>(harvemini Yersinia pseudotuberculosis<\/em>) tekitab k\u00f5hulahtisust, reaktiivset artriiti, s\u00f5lmelist er\u00fcteemi, Reiteri s\u00fcndroomi, terminaalset ileiiti, apenditsiiti simuleerivat mesenteriaalset l\u00fcmfadeniiti.<\/p>\n\n\n\n

Sepsise kahtluse korral v\u00f5tta verek\u00fclv (vt Vere mikrobioloogiline uuring<\/a>) ning m\u00e4rkida oletatav diagnoos.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui domineerivad soolev\u00e4lised s\u00fcmptomid (nt reaktiivne artriit ja s\u00f5lmeline er\u00fcteem), tuleks kasutada seroloogilist diagnostikat (vt Yersinia spp. vastased IgA ja IgG<\/a>).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Plesiomonas shigelloides\u2019<\/em><\/strong>e<\/strong>t\u00fc\u00fcpilised nakkusallikad on vesi, mereannid ja linnuliha. Patogeeni poolt p\u00f5hjustatud k\u00f5hulahtisus on tavaliselt kerge, v\u00e4ljaheide v\u00f5ib olla limane ja isegi verine. Harvadel juhtudel v\u00f5ib lisaks tekitada gastroenteriiti, koliiti, septitseemiat ja meningiiti.<\/p>\n\n\n\n

Vibrio cholerae<\/em><\/strong> <\/strong>p\u00f5hjustab haigust ainult inimestel. Patogeensus on seotud toksiinide tootmisega, milledest t\u00e4htsaim on koolera enterotoksiin.Haigus algab iivelduse, oksendamise ja profuusse k\u00f5hulahtisusega. Vibrio parahaemolyticus <\/em><\/strong>levib mereandidega ja soolatud kalaga (tekitaja on resistentne k\u00f5rgele NaCl kontsentratsioonile). Inkubatsiooniperioodi (6\u201348 tundi) j\u00e4rel tekib \u00e4ge k\u00f5hulahtisus, vedelikukaotus ja k\u00f5huvalu on m\u00f5\u00f5dukad. Patsientidel esineb k\u00fclmav\u00e4rinaid ja palavikku. Vibrio vulnificus\u2019<\/em>ega<\/strong>nakatumine toimub tooreid v\u00f5i v\u00e4he t\u00f6\u00f6deldud mereande s\u00fc\u00fces. V\u00f5ib p\u00f5hjustada \u00e4gedat gastroenteriiti ja septitseemiat. Nakatunutel esineb oksendamine, k\u00f5hulahtisus ja k\u00f5huvalu.<\/p>\n\n\n\n

Antud metoodika ei erista neid Vibrio<\/em> liike, andes kompleksvastuse.<\/p>\n\n\n\n

Koostajad: Riin Tamm, Krista L\u00f5ivukene<\/p>\n\n\n\n

Vt ka: Sooleviiruste RNA\/DNA paneel roojas<\/a>
Sooleparasiitide DNA paneel roojas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond \u00c4gedat sooleinfektsiooni v\u00f5ivad p\u00f5hjustada viirused, bakterid ja algloomad. Haigust peaks kahtlustama, kui patsiendil tekib \u00e4ge k\u00f5hulahtisus (rooja konsistentsi muutumine ja roojamise sagenemine \u00fcle kolme korra p\u00e4evas) ja iiveldus\/oksendamine. Soolebakterite DNA paneel roojas (St-EntericBac DNA panel): Salmonella spp. DNA St-Salmonella spp. DNA Shigella spp., enteroinvasiivse E. coli DNA St-Shigella spp., EIEC DNA Enterohemorraagilise E. […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7295,"menu_order":41,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-12982","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nSoolebakterite DNA paneelid roojas - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Soolebakterite DNA paneelid roojas - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond \u00c4gedat sooleinfektsiooni v\u00f5ivad p\u00f5hjustada viirused, bakterid ja algloomad. Haigust peaks kahtlustama, kui patsiendil tekib \u00e4ge k\u00f5hulahtisus (rooja konsistentsi muutumine ja roojamise sagenemine \u00fcle kolme korra p\u00e4evas) ja iiveldus\/oksendamine. Soolebakterite DNA paneel roojas (St-EntericBac DNA panel): Salmonella spp. DNA St-Salmonella spp. DNA Shigella spp., enteroinvasiivse E. coli DNA St-Shigella spp., EIEC DNA Enterohemorraagilise E. […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T21:54:16+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\\\/\",\"name\":\"Soolebakterite DNA paneelid roojas - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-09T13:53:49+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T21:54:16+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Nakkustekitajate uuringud (DNA\\\/RNA, antikehad, antigeenid)\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Soolebakterite DNA paneelid roojas\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Soolebakterite DNA paneelid roojas - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Soolebakterite DNA paneelid roojas - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond \u00c4gedat sooleinfektsiooni v\u00f5ivad p\u00f5hjustada viirused, bakterid ja algloomad. Haigust peaks kahtlustama, kui patsiendil tekib \u00e4ge k\u00f5hulahtisus (rooja konsistentsi muutumine ja roojamise sagenemine \u00fcle kolme korra p\u00e4evas) ja iiveldus\/oksendamine. Soolebakterite DNA paneel roojas (St-EntericBac DNA panel): Salmonella spp. DNA St-Salmonella spp. DNA Shigella spp., enteroinvasiivse E. coli DNA St-Shigella spp., EIEC DNA Enterohemorraagilise E. […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T21:54:16+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/","name":"Soolebakterite DNA paneelid roojas - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-09T13:53:49+00:00","dateModified":"2025-12-21T21:54:16+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/soolebakterite-dna-paneelid-roojas\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Nakkustekitajate uuringud (DNA\/RNA, antikehad, antigeenid)","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Soolebakterite DNA paneelid roojas"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond \u00c4gedat sooleinfektsiooni v\u00f5ivad p\u00f5hjustada viirused, bakterid ja algloomad. Haigust peaks kahtlustama, kui patsiendil tekib \u00e4ge k\u00f5hulahtisus (rooja konsistentsi muutumine ja roojamise sagenemine \u00fcle kolme korra p\u00e4evas) ja iiveldus\/oksendamine. Soolebakterite DNA paneel roojas (St-EntericBac DNA panel): Salmonella spp. DNA St-Salmonella spp. DNA Shigella spp., enteroinvasiivse E. coli DNA St-Shigella spp., EIEC DNA Enterohemorraagilise E.…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12982","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12982"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12982\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12982"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}