{"id":13077,"date":"2025-09-12T15:17:47","date_gmt":"2025-09-12T13:17:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13077"},"modified":"2025-12-21T23:21:55","modified_gmt":"2025-12-21T21:21:55","slug":"emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/","title":{"rendered":"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emakakaela p\u00f5letikku<\/strong> p\u00f5hjustavad tavaliselt mikroobid v\u00f5i viirused. Tavalisemateks kaebusteks on suurenenud voolus ja alaseljavalu, harvem veritsus ja d\u00fcspareuunia. Tservitsiidi korral on oht p\u00f5letiku levimiseks \u00fclemistesse suguteedesse (PID), raseduse korral nakkuse \u00fclekandumiseks lapsele. K\u00f5ige sagedamini on emakakaelap\u00f5letiku p\u00f5hjuseks sugulisel teel levivad nakkused: klam\u00fcdioos, gonorr\u00f6a, trihhomonoos, m\u00fckoplasma- v\u00f5i herpesviirusnakkus. Neid tekitajaid tavalise mikrobioloogilise uuringu k\u00e4igus tuvastada ei saa. Teistest mikroobidest omab kliinilist t\u00e4htsust<em> Streptococcus agalactiae<\/em>, mis v\u00f5ib \u00fcle kanduda vasts\u00fcndinule ja p\u00f5hjustada B-grupi streptokokk-infektsioone. Kroonilise tservitsiidi patogeenideks v\u00f5ivad olla staf\u00fclokokid, streptokokid, <em>Escherichia coli<\/em>, anaeroobid jt bakterid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">eSwab vedela transpordis\u00f6\u00f6tmega katsuti<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Toatemperatuuril v\u00f5i +4 \u00b0C kaks p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Mitte t\u00f6\u00f6delda enne proovi v\u00f5tmist emakakaela desinfitseerivate vahenditega. Eemaldada steriilse tampooniga emakakaelakanali suudmelt limakork, seej\u00e4rel v\u00f5tta uue tampooniga 1\u20132 cm s\u00fcgavuselt kanalist tampooniga proov ja asetada eSwab vedela transpordis\u00f6\u00f6tmega katsutisse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti (esmask\u00fclvid ka n\u00e4dalavahetustel)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>poolkvantitatiivnek\u00fclv veriagarile. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse m\u00e4\u00e4ramine. L\u00f5plik vastus: negatiivne 3.\u20134. p\u00e4eval, positiivne 3.\u20135. p\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tservitsiit, endotservitsiit. NB! Gonokokilise-, klam\u00fc\u00fcdia- ja m\u00fckoplasmainfektsioonide kahtluse puhul on vajalikud eriuuringud.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige suuremas hulgas isoleeritud potentsiaalselt patogeenne mikroob on t\u00f5en\u00e4oliselt haigustekitaja.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5imalikud vead: proovi v\u00f5tmine antibakteriaalse ravi foonil, vead s\u00e4ilitamisel ja transpordil.<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanali-tupe-ja-ureetrakaape-mikroskoopia\/\">Emakakaelakanali-, tupe- ja ureetrakaape mikroskoopia<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/chlamydia-trachomatise-uuringud\/\"><em>Chlamydia trachomatis\u2019<\/em>e uuringud<br><\/a><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/neisseria-gonorrhoeae-dna-n-gonorrhoeae-dna\/\"><em>Neisseria gonorrhoeae\u2019<\/em>e DNA<br><\/a><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/trichomonas-vaginalise-dna-t-vaginalis-dna\/\"><em>Trichomonas vaginalis\u2019<\/em>e DNA<br><\/a><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/mycoplasma-genitalium-dna-m-genitalium-dna\/\"><em>Mycoplasma genitalium<\/em> DNA<br><\/a><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/mycoplasma-hominis-dna-m-hominis-dna\/\"><em>Mycoplasma hominis<\/em> DNA<br><\/a><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/ureaplasma-parvum-dna-ureaplasma-urealyticum-dna-u-parvum-dna-u-urealyticum-dna\/\"><em>Ureaplasma parvum<\/em> DNA, <em>Ureaplasma urealyticum<\/em> DNA<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Krista L\u00f5ivukene<br>Muudetud 28.09.2021<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mikrobioloogia osakond Emakakaela p\u00f5letikku p\u00f5hjustavad tavaliselt mikroobid v\u00f5i viirused. Tavalisemateks kaebusteks on suurenenud voolus ja alaseljavalu, harvem veritsus ja d\u00fcspareuunia. Tservitsiidi korral on oht p\u00f5letiku levimiseks \u00fclemistesse suguteedesse (PID), raseduse korral nakkuse \u00fclekandumiseks lapsele. K\u00f5ige sagedamini on emakakaelap\u00f5letiku p\u00f5hjuseks sugulisel teel levivad nakkused: klam\u00fcdioos, gonorr\u00f6a, trihhomonoos, m\u00fckoplasma- v\u00f5i herpesviirusnakkus. Neid tekitajaid tavalise mikrobioloogilise uuringu k\u00e4igus [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7292,"menu_order":7,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13077","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Mikrobioloogia osakond Emakakaela p\u00f5letikku p\u00f5hjustavad tavaliselt mikroobid v\u00f5i viirused. Tavalisemateks kaebusteks on suurenenud voolus ja alaseljavalu, harvem veritsus ja d\u00fcspareuunia. Tservitsiidi korral on oht p\u00f5letiku levimiseks \u00fclemistesse suguteedesse (PID), raseduse korral nakkuse \u00fclekandumiseks lapsele. K\u00f5ige sagedamini on emakakaelap\u00f5letiku p\u00f5hjuseks sugulisel teel levivad nakkused: klam\u00fcdioos, gonorr\u00f6a, trihhomonoos, m\u00fckoplasma- v\u00f5i herpesviirusnakkus. Neid tekitajaid tavalise mikrobioloogilise uuringu k\u00e4igus [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T21:21:55+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\\\/\",\"name\":\"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-12T13:17:47+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T21:21:55+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Mikrobioloogilised uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv - \u00dchendlabor","og_description":"Mikrobioloogia osakond Emakakaela p\u00f5letikku p\u00f5hjustavad tavaliselt mikroobid v\u00f5i viirused. Tavalisemateks kaebusteks on suurenenud voolus ja alaseljavalu, harvem veritsus ja d\u00fcspareuunia. Tservitsiidi korral on oht p\u00f5letiku levimiseks \u00fclemistesse suguteedesse (PID), raseduse korral nakkuse \u00fclekandumiseks lapsele. K\u00f5ige sagedamini on emakakaelap\u00f5letiku p\u00f5hjuseks sugulisel teel levivad nakkused: klam\u00fcdioos, gonorr\u00f6a, trihhomonoos, m\u00fckoplasma- v\u00f5i herpesviirusnakkus. Neid tekitajaid tavalise mikrobioloogilise uuringu k\u00e4igus [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T21:21:55+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/","name":"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-12T13:17:47+00:00","dateModified":"2025-12-21T21:21:55+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/emakakaelakanalikaape-aeroobne-kulv\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Mikrobioloogilised uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Emakakaelakanalikaape aeroobne k\u00fclv"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Mikrobioloogia osakond Emakakaela p\u00f5letikku p\u00f5hjustavad tavaliselt mikroobid v\u00f5i viirused. Tavalisemateks kaebusteks on suurenenud voolus ja alaseljavalu, harvem veritsus ja d\u00fcspareuunia. Tservitsiidi korral on oht p\u00f5letiku levimiseks \u00fclemistesse suguteedesse (PID), raseduse korral nakkuse \u00fclekandumiseks lapsele. K\u00f5ige sagedamini on emakakaelap\u00f5letiku p\u00f5hjuseks sugulisel teel levivad nakkused: klam\u00fcdioos, gonorr\u00f6a, trihhomonoos, m\u00fckoplasma- v\u00f5i herpesviirusnakkus. Neid tekitajaid tavalise mikrobioloogilise uuringu k\u00e4igus&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13077\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}