{"id":13126,"date":"2025-09-12T20:07:26","date_gmt":"2025-09-12T18:07:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13126"},"modified":"2025-12-10T00:09:13","modified_gmt":"2025-12-09T22:09:13","slug":"mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/","title":{"rendered":"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud"},"content":{"rendered":"\n

M\u00fckobakterioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Perekonda Mycobacterium<\/em> <\/strong>kuulub nii kindlaid patogeene, nagu tuberkuloositekitajad (M. tuberculosis, M. bovis <\/em>ja M. africanum)<\/em> ning pidalit\u00f5ve tekitaja (M. leprae<\/em>), kui ka potentsiaalselt patogeenseid m\u00fckobaktereid, nagu M. avium <\/em>kompleks, M. xenopi, M. kansasii, M. malmoense <\/em>ja v\u00e4ga paljud teised.<\/em> Potentsiaalselt patogeensed m\u00fckobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, j\u00f5gede ja j\u00e4rvede vees, kanalisatsioonis\u00fcsteemis, basseinides, akvaariumides jne), kuid infektsiooni p\u00f5hjustavad nad vaid immuunpuudulikkusega isikutel.<\/p>\n\n\n\n

Selleks, et neid infektsioone korrektselt diagnoosida, tuleb k\u00f5ik haigustekitajad isoleerida ja samastada.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00fckobakterite suhtes on v\u00f5imalik uurida k\u00f5iki kehavedelikke, eritisi ning kudesid.<\/p>\n\n\n\n

R\u00d6GA<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: kopsutuberkuloosi, kopsude m\u00fckobakterioosi kahtlus, ravi efektiivsuse hindamine.<\/p>\n\n\n\n

Proov v\u00f5etakse hommikul. Enne prooviv\u00f5ttu peab patsient m\u00f5ned korrad loputama suud keedetud v\u00f5i steriliseeritud veega ja seej\u00e4rel j\u00f5uliselt k\u00f6hima, et saada r\u00f6ga s\u00fcgavalt hingamisteedest. S\u00fclg uuritavaks materjaliks ei k\u00f5lba!<\/p>\n\n\n\n

Kuna tuberkuloositekitajad erituvad haiguskoldest ebaregulaarselt, tuleb proove v\u00f5tta v\u00e4hemalt kahel j\u00e4rjestikusel p\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Proovitops v\u00f5i steriilne koonusp\u00f5hjaga katsuti, 50 mL<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali kogus<\/strong><\/td>3\u20138 mL<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

BRONHIASPIRAAT<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: kopsutuberkuloosi v\u00f5i kopsude m\u00fckobakterioosi kahtlus, kuid r\u00f6gaeritus puudub.<\/p>\n\n\n\n

Fiiberbronhoskoobi abil tehakse BAL (bronhoalveolaar-lavaa\u017e) v\u00f5i olulise kopsuosa selektiivne loputamine 5\u201310 mL f\u00fcsioloogilise keedusoolalahusega.<\/p>\n\n\n\n

NB! Peale bronhoskoopiat v\u00f5ib patsiendil r\u00f6gaeritus oluliselt suureneda ning ka r\u00f6ga mikroskoopiline uurimine anda positiivse tulemuse. Seega on soovitav peale bronhoskoopiat kindlasti saata uuringuks ka r\u00f6gaproov.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne koonusp\u00f5hjaga katsuti, 50 mL<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali kogus<\/strong><\/td>10\u201325 mL<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

MAOLOPUTUSVEDELIK<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: kopsutuberkuloosi kahtlus, kuid patsiendil r\u00f6gaeritus puudub ning bronhoskoopiat pole v\u00f5imalik teha meditsiinilistel vastun\u00e4idustustel v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel.<\/p>\n\n\n\n

Maoloputus viiakse l\u00e4bi statsionaaris. Patsiendile antakse proovi v\u00f5tmise hommikul juua 200\u2013300 mL keedetud v\u00f5i steriliseeritud vett. Maosondi v\u00e4limine ots pannakse steriilsesse pudelisse, samal ajal viiakse sond makku, lastes patsiendil korduvalt neelatada. Vedelik peab maost minema pudelisse t\u00e4nu k\u00f5hulihaste pingutamisele. Kui vedelikku spontaanselt ei tule, v\u00f5ib seda ka s\u00fcstlaga aspireerida.<\/p>\n\n\n\n

Maoloputust tuleb teha 2\u20133 erineval p\u00e4eval, see tagab suurema t\u00f5en\u00e4osuse olemasolevate m\u00fckobakterite leiuks.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne koonusp\u00f5hjaga katsuti, 50 mL; vajadusel mitu<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali kogus<\/strong><\/td>Kogu k\u00e4ttesaadav vedeliku hulk, tavaliselt on seda 1\/3\u20132\/3 allaneelatud veest. NB! Kuna maoloputusvedeliku happeline keskkond m\u00f5jutab m\u00fckobakterite eluiga, on eriti oluline, et materjali s\u00e4ilitamise ning transportimise aeg oleks v\u00f5imalikult l\u00fchike.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

PLEURA-, LIIGESE- jt PUNKTAADID<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: tuberkuloosse pleuriidi, -s\u00fcnoviidi jms kahtlus.<\/p>\n\n\n\n

Punktaatide bakterioloogiline uurimine suurendab tunduvalt \u00f5ige diagnoosi t\u00f5en\u00e4osust.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne koonusp\u00f5hjaga katsuti, 50mL; suuremate materjalikoguste korral mitu katsutit. Materjali h\u00fc\u00fcbimise v\u00e4ltimiseks v\u00f5ib lisada hepariini.<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali kogus<\/strong><\/td>Pleuravedelik: soovitavalt 50\u2013200 mL.\u00a0
Liigesevedelik jt punktaadid: kogu k\u00e4ttesaadav vedelikuhulk.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

SEKREEDID<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: tuberkuloosi, m\u00fckobakterioosi kahtlus.<\/p>\n\n\n\n

Sekreetide kogumisel tuleb eelistada s\u00fcstlaga aspireerimist. Juhul, kui sekreeti on v\u00e4hesuse t\u00f5ttu v\u00f5imalik koguda vaid vatitampooni abil, saadetakse uuringuks sekreediga immutatud tampoon, asetatuna f\u00fcsioloogilisse lahusesse steriilses katsutis.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne lisandita katsuti, s\u00fcstal<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali kogus<\/strong><\/td>Kogu k\u00e4ttesaadav materjal<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

LIIKVOR<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: tuberkuloosse meningiidi v\u00f5i generaliseerunud tuberkuloosi (m\u00fckobakterioosi) kahtlus.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne lisandita katsuti<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali hulk<\/strong><\/td>3\u20138 mL, v\u00e4iksemad kogused halvendavad diagnostilisi v\u00f5imalusi<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

VEENIVERI, LUU\u00dcDI<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: generaliseerunud m\u00fckobakterioosi, miliaarse tuberkuloosi kahtlus.<\/p>\n\n\n\n

Veenivere v\u00f5tmine n\u00e4idustatud AIDSi kahtlusega v\u00f5i AIDSi haigetel patsientidel.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Materjal v\u00f5etakse s\u00fcstlasse ja s\u00fcstitakse kohe Myco\/F-Lytici pudelisse. Pudel tellida m\u00fckobakterioloogia laborist.<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali kogus<\/strong><\/td>Soovitavalt 1\u20135 mL<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

KOET\u00dcKID (BIOPSIA-, LAHANGUMATERJAL)<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: generaliseerunud tuberkuloosi kahtlusel tehakse maksabiopsia, tuberkuloosse pleuriidi kahtlusel pleurabiopsia, l\u00fcmfadeniidi kahtlusel l\u00fcmfis\u00f5lme biopsia (v\u00f5i punktsioon), naistel urogenitaaltuberkuloosi kahtlusel biopsia endomeetriumist.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne lisandita katsuti, kuivamise v\u00e4ltimiseks soovitav lisada f\u00fcsioloogilist lahust<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

URIIN<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: urogenitaaltuberkuloosi, generaliseerunud tuberkuloosi kahtlus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Proove tuleb v\u00f5tta kolmel erineval p\u00e4eval, sest tuberkuloositekitajate eritumine koldest ei ole pidev. Prooviks v\u00f5etakse esmast hommikust keskjoauriini.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne koonusp\u00f5hjaga katsuti 50 mL, vajadusel mitu<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali hulk<\/strong><\/td>50\u2013200 mL<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

ROE<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustused<\/em>: kahtlus sooletuberkuloosile, m\u00fckobakteriaalsele enteriidile AIDSi korral.<\/p>\n\n\n\n

Arvestada, et materjali reostumise v\u00f5imalus teiste materjalidega v\u00f5rreldes oluliselt suurem.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Proovitops<\/td><\/tr>
<\/td>Materjali hulk<\/strong><\/td>Herneterasuurune t\u00fckk<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

NAHAL\u00d5IKE KAABE<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustus<\/em>: leepra v\u00f5i nahatuberkuloosi kahtlus<\/p>\n\n\n\n

Proov v\u00f5etakse (ilma tuimestuseta) nahamuutuste perifeersetest osadest, laugudelt ning veel 4\u20136 kohast, n\u00e4iteks k\u00e4te distaalsete osade v\u00e4lisk\u00fclgedelt, reie distaalse osa esik\u00fcljelt, p\u00f5lve\u00f5ndlast jne. Peale uuritava piirkonna puhastamist 70% etanooliga pigistatakse nahk p\u00f6idla ja nimetiss\u00f5rme vahele nii tugevasti, et nahk oleks kohas, kust proovi v\u00f5etakse, veretu. Tehakse skalpelliga ca<\/em> 8 mm pikkune ja 2 mm s\u00fcgavune nahal\u00f5ige (veritsust ei tohi olla). Seej\u00e4rel kaabitakse skalpelli servaga l\u00f5iget risti, et saada skalpelli servale vedelikku ja rakke. Materjal pannakse steriilsesse r\u00f6gatopsi, kaetakse f\u00fcsioloogilise lahusega, et v\u00e4ltida materjali kuivamist.<\/p>\n\n\n\n

S\u00e4ilivus, materjali transport laborisse<\/strong><\/p>\n\n\n\n

NB! Kontrollida, et prooviks v\u00f5etud materjal ei saastaks proovianumat v\u00e4ljastpoolt. Proovin\u00f5u ja transpordikonteineri kaaned peavad olema suletud.<\/p>\n\n\n\n

Proov saata laborisse kohe peale selle v\u00f5tmist, kuid arvestusega, et see ei j\u00e4\u00e4ks n\u00e4dalavahetuseks laborisse seisma. Materjali, mida ei saa samal p\u00e4eval laborisse saata, peab saatmiseni hoidma k\u00fclmkapis. Materjali Myco\/F-Lytici pudelites v\u00f5ib hoida ka toatemperatuuril. Kui transport kestab \u00fcle kahe tunni, lisada transpordikonteinerisse k\u00fclmakandjad.<\/p>\n\n\n\n

Kui pole v\u00f5imalik teha e-tellimust, tuleb proovile lisada eraldi pakendis spetsiaalne m\u00fckobakterite uuringu tellimisleht.<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00fckobakterite klassikaline uurimine toimub etapiviisiliselt:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • bakterioskoopia<\/li>\n\n\n\n
  • k\u00fclv ja samastamine<\/li>\n\n\n\n
  • ravimiresistentsuse m\u00e4\u00e4ramine.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Tuberkuloosi mikrobioloogiline diagnostika<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Bakterioskoopiline algmaterjali hindamine ei anna vastust k\u00fcsimusele, kas uuritavas materjalis on Mycobacterium tuberculosis<\/em> kompleks v\u00f5i m\u00f5ni at\u00fc\u00fcpilistest m\u00fckobakteritest, mis on keskkonnas (kraanivees jne) laialt levinud. Seet\u00f5ttu ei t\u00e4henda bakterioskoopial happekindlate pulkbakterite leidmine sugugi mitte alati tuberkuloosi diagnoosi. Diagnoos saab korrektse mikrobioloogilise kinnituse, kui v\u00e4lja kasvanud mikroobikultuur ka samastatakse.<\/p>\n\n\n\n

    \u00dchekordnegi M. tuberculosis\u2019<\/em>e, M. bovis\u2019<\/em>e ja M. africanum\u2019<\/em>i isoleerimine haige materjalist omab alati kliinilist t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n

    M\u00fckobakteriooside mikrobioloogiline diagnostika<\/em><\/p>\n\n\n\n

    At\u00fc\u00fcpiliste m\u00fckobakterite \u00fchekordne isoleerimine ei pruugi omada kliinilist t\u00e4hendust, vaid v\u00f5ib olla juhuleid: as\u00fcmptomaatiline kolonisatsioon, instrumendi (bronhoskoobi) kontaminatsioon jne. M\u00fckobakterioosi diagnoosimisel on vajalik l\u00e4htuda j\u00e4rgmistest kriteeriumidest:<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. R\u00f6gast ja uriinist peab sama (mittetuberkuloosne) m\u00fckobakter olema isoleeritud v\u00e4hemalt kahel erineval ajal v\u00f5etud materjalist (kolonisatsiooni ja\/v\u00f5i juhuleiu v\u00e4listamiseks). Isoleeritud ja samastatud m\u00fckobakter peab sealjuures olema ka kliiniliselt relevantne.<\/li>\n\n\n\n
    2. Verest, koebiopsiast ja suletud \u00f5\u00f5nte punktaatidest loetakse diagnoosi kinnituseks ka m\u00fckobakteri \u00fchekordne isoleerimine.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterite mikroskoopia<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> fluorestsentsmikroskoopia, v\u00e4rving akridiinoran\u017eiga<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Positiivne\/negatiivne m\u00fckobakterite esinemise suhtes. Positiivset r\u00f6gapreparaati hinnatakse kvantitatiivselt (\u00fcksikud, 1+, 2+, 3+).<\/p>\n\n\n\n

      Kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Esmane diagnostiline test m\u00fckobakterite avastamiseks algmaterjalist.<\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterite k\u00fclv ja isoleerimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>k\u00fclv BACTEC-MGIT vedels\u00f6\u00f6tmesse ja gl\u00fctserooli lisandiga L\u00f6wenstein-Jenseni (L-J) munas\u00f6\u00f6tmesse v\u00f5i ka ainult MGIT vedels\u00f6\u00f6tmesse raviloleva tuberkuloosihaige bakterierituse j\u00e4lgimiseks. Tahke s\u00f6\u00f6tme k\u00fclve kasvatatakse kaheksa n\u00e4dalat ning kasvu olemasolu kontrollitakse kord n\u00e4dalas. Vedels\u00f6\u00f6tmes on m\u00fckobakterite kasvukiirus suurem, negatiivseks loetakse tulemus kuue n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dumisel, positiivne tulemus on \u00fcldjuhul hinnatav 1\u20133 n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Positiivne\/negatiivne m\u00fckobakterite esinemise suhtes<\/p>\n\n\n\n

      Kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Algmaterjali k\u00fclv teostatakse samaaegselt algmaterjali fluorestsentsmikroskoopiaga.<\/p>\n\n\n\n

      Positiivsest k\u00fclvist teostatakse mikroskoopia Ziehl-Neelseni meetodil, mille alusel saab viite, kas tegemist v\u00f5iks olla M. tuberculosis<\/em> kompleksi kuuluvate m\u00fckobakteritega (cord-faktori olemasolu). Mikroskoopia tulemuse alusel valitakse m\u00fckobakterite samastamise meetod.<\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterite geneetiline samastamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> HAIN Lifescience GenoType<\/em> meetod, mis seisneb DNA fragmentide mitmekordses amplifitseerimises. See v\u00f5imaldab p\u00f6\u00f6rdh\u00fcbridisatsioonil erineva v\u00f6\u00f6tide kombinatsiooni alusel nii Mycobacterium tuberculosis<\/em> kompleksi kuuluvate kui ka paljude oportunistlike m\u00fckobakterite diferentseerimist liigi tasemini.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakteri liigi nimetus<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakteri liigi tuvastamine k\u00fclvil saadud puhaskultuurist. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.<\/p>\n\n\n\n

      Mycobacterium tuberculosis<\/em>\u2019e kompleksi DNA ja p\u00f5hirea ravimtundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>HAIN LifescienceGenoType<\/em> meetod, kus amplifitseeritakse neid tuberkuloosibakterigeeni piirkondi, mis vastutavad kahe p\u00f5hilise tuberkuloosiravimi, s.o isoniasiidi ja rifampitsiini<\/em>, ravimtundlikkuse eest. Mutatsioonid kindlates geenides viitavad resistentsusele nimetatud ravimite suhtes. Samas annab test samastamise tulemuse M. tuberculosis <\/em>kompleksi tasemel.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      T \u2013 tundlik\/R \u2013 resistentne M. tuberculosis<\/em> kompleks<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterite samastamine M. tuberculosis<\/em> kompleksi tasemel kas positiivse mikroskoopia tulemusega algmaterjalist v\u00f5i puhaskultuurist. Meetodit kasutatakse esmastel patsientidel ravimtundlikkuse m\u00e4\u00e4ramiseks isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.<\/p>\n\n\n\n

      Mycobacterium tuberculosis<\/em>\u2019e kompleksi DNA ja reservrea ravimtundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>HAIN LifescienceGenoType<\/em> meetod, kus amplifitseeritakse neid tuberkuloosibakterigeeni piirkondi, mis vastutavad ravimtundlikkuse eest fluorokinoloonide ja aminogl\u00fckosiidide suhtes. Mutatsioonid kindlates geenides viitavad resistentsusele nimetatud ravimite suhtes. Samas annab test samastamise tulemuse M. tuberculosis <\/em>kompleksi tasemel.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      T \u2013 tundlik\/R \u2013 resistentne M. tuberculosis<\/em> kompleks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterite samastamine M. tuberculosis<\/em> kompleksi tasemel kas positiivse mikroskoopia tulemusega algmaterjalist v\u00f5i puhaskultuurist. Meetod on kasutusel esmastel patsientidel, kellel on tuvastatud ravimresistentsus isoniasiidi ja\/v\u00f5i rifampitsiini suhtes (MTBDRplus v\u00f5i GeneXpert meetodil). Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.<\/p>\n\n\n\n

      Mittetuberkuloossete m\u00fckobakterite DNA ja ravimtundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>HAIN LifescienceGenoType<\/em> meetod, kus amplifitseeritakse neid m\u00fckobakteritegeeni piirkondi, mis annavad vastavale liigile iseloomuliku v\u00f6\u00f6tide mustri ning lisaks neid DNA piirkondi, milles tekkinud mutatsioonid viitavad resistentsusele makroliidide ja aminogl\u00fckosiidide suhtes.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      T \u2013 tundlik\/R \u2013 resistentne M. avium <\/em>kompleks, M. abscessus<\/em> kompleks, M. chelonae<\/em><\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Eelpool nimetatud m\u00fckobakteri liikide samastamine positiivsest puhaskultuurist. Meetod on kasutusel esmastel patsientidel ravimtundlikkuse m\u00e4\u00e4ramiseks makroliidide ja aminogl\u00fckosiidide suhtes. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.<\/p>\n\n\n\n

      Mycobacterium tuberculosis<\/em>\u2019e kompleksi DNA ja rifampitsiin-tundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel (MTBC DNA ja Rif-tundlikkuse paneel)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> poolkvantitatiivne astmeline reaalaja pol\u00fcmeraasi ahelreaktsioon (PCR) (GeneXpert MTB\/RIF Ultra<\/em>), mis v\u00f5imaldab tuvastada algmaterjalist M. tuberculosis<\/em> kompleksi DNA ning selle olemasolul leida ka rpoB<\/em> geenis rifampitsiini resistentsust p\u00f5hjustavad mutatsioonid.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

      Mycobacterium tuberculosis<\/em> kompleksi DNA positiivne\/negatiivne<\/p>\n\n\n\n

      DNA hulk palju\/keskmiselt\/v\u00e4he\/v\u00e4ga v\u00e4he\/j\u00e4lgedena<\/p>\n\n\n\n

      Rifampitsiin (gen) \u2013 tundlik\/resistentne<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Meetod on kasutusel tuberkuloosi kahtlusega esmastel patsientidel M.tuberculosis<\/em> kompleksi samastamiseks ja ravimtundlikkuse m\u00e4\u00e4ramiseks rifampitsiini suhtes v\u00f5i ka M. tuberculosis<\/em> kompleksi v\u00e4listamiseks. Testi saab teostada ainult algmaterjalist.<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Mycobacterium tuberculosis\u2019<\/em><\/strong>e kompleksi DNA ning rifampitsiin- ja isoniasiid-tundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel (MTBC DNA ja Rif-, Inh-tundlikkuse paneel)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>poolkvantitatiivne astmeline reaalaja pol\u00fcmeraasi ahelreaktsioon (PCR) (BD MAX), mis v\u00f5imaldab tuvastada algmaterjalist Mycobacterium tuberculosis <\/em>kompleksi DNA ning selle olemasolul leida rpoB <\/em>geenis rifampitsiini <\/em>ning katG <\/em>ja inhA<\/em> geenis isoniasiidi suhtes resistentsust p\u00f5hjustavad mutatsioonid.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Mycobacterium tuberculosis <\/em>kompleksi DNA positiivne\/negatiivne<\/p>\n\n\n\n

      Rifampitsiin (gen) \u2013 tundlik\/resistentne<\/p>\n\n\n\n

      Isoniasiid (gen) \u2013 tundlik\/resistentne<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Meetod on kasutusel tuberkuloosi kahtlusega esmastel patsientidel M.tuberculosis <\/em>kompleksi samastamiseks ja ravimtundlikkuse m\u00e4\u00e4ramiseks rifampitsiini ja isoniasiidi suhtes v\u00f5i ka M. tuberculosis <\/em>kompleksi v\u00e4listamiseks. Testi saab teostada nii algmaterjalist kui positiivsest puhaskultuurist.<\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterite samastamine (kromatograafia)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>kromatograafiline immunoloogiline meetod Mycobacterium tuberculosis <\/em>kompleksi kuuluvate m\u00fckobakterite antigeeni kvalitatiivseks m\u00e4\u00e4ramiseks positiivse kasvuga MGIT vedels\u00f6\u00f6tmest.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

      M. tuberculosis<\/em> kompleks \/ei ole M. tuberculosis <\/em>kompleks<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterite samastamine positiivsest k\u00fclvist M. tuberculosis<\/em> kompleksi tasemel. Testi kasutatakse juhul, kui esmasel patsiendil pole muid samastamismeetodeid kasutatud v\u00f5i kui tuberkuloosi diagnoosiga patsiendil korratakse fenot\u00fc\u00fcbilise ravimtundlikkuse anal\u00fc\u00fcse. Nimelt peavad olema samastatud k\u00f5ik isolaadid, millele teostatakse ravimtundlikkuse anal\u00fc\u00fcs. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.<\/p>\n\n\n\n

      Mycobacterium tuberculosis<\/em>\u2019e ravimtundlikkuse m\u00e4\u00e4ramine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>BACTEC-MGIT vedels\u00f6\u00f6tme s\u00fcsteemi viidud proportsioonimeetodi variant, kus m\u00fckobakterite kasvu hinnatakse fluoromeetriliselt.<\/p>\n\n\n\n

      Tulemused hinnatakse 5.\u201314. p\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      T - tundlik\/R \u2013 resistentne.<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Ravimtundlikkusem\u00e4\u00e4ramisele p\u00f5hirea ravimite suhtes kuuluvadk\u00f5ik esmashaigetelt puhaskultuurina isoleeritud ja samastatud M. tuberculosis\u2019<\/em>e t\u00fcved; samuti juba ravi saanud patsientidelt puhaskultuurina isoleeritud t\u00fcved, kui eelmisest m\u00e4\u00e4ramisest on m\u00f6\u00f6das v\u00e4hemalt kolm kuud. Esmashaigete puhul on oluline leida ravimid, mille suhtes uuritav t\u00fcvi on tundlik; ravil olevate patsientide puhul on eesm\u00e4rk selgitada v\u00e4lja v\u00f5imalik ravimresistentsuse teke raviks kasutatavate ravimite suhtes.<\/p>\n\n\n\n

      Ravimtundlikkust reservrea antibiootikumide suhtes m\u00e4\u00e4ratakse neil isolaatidel, millel on tuvastatud resistentsus isoniasiidile ja rifampitsiinile.<\/p>\n\n\n\n

      P\u00f5hirea antibiootikumidest m\u00e4\u00e4ratakse resistentsus streptom\u00fctsiini, isoniasiidi, rifampitsiini, etambutooli ja p\u00fcrasiinamiidi suhtes.Reservrea ravimitestm\u00e4\u00e4ratakse tundlikkus kapreom\u00fctsiini, amikatsiini, kanam\u00fctsiini, protioonamiidi, levofloksatsiini, moksifloksatsiini ja linesoliidi suhtes.<\/p>\n\n\n\n

      Mittetuberkuloossete m\u00fckobakterite ravimtundlikkuse m\u00e4\u00e4ramine SLOMYCO2 ja RAPMYCO2 mikrotiiterplaadil<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> SLOMYCO2 ja RAPMYCO2 mikrotiiterplaadid sisaldavad erinevate kontsentratsioonidega ravimeid, kuhu lisatakse uuritava m\u00fckobakteri suspensioon. Uuring baseerub minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) leidmisel. Kasvu hinnatakse visuaalselt kasutades p\u00f6\u00f6ratud peeglit. Erinevate m\u00fckobakterite ravimtundlikkuse interpreteerimine toimub MIC v\u00e4\u00e4rtuste alusel vastavalt CLSI* M62 standardis olevatele tabelitele.<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      T \u2013 tundlik\/ R \u2013 resistentne\/ MT \u2013 m\u00f5\u00f5dukalt tundlik (ehk tundlik k\u00f5rgemas kontsentratsioonis)<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Ravimtundlikkusele m\u00e4\u00e4ramisele kuuluvad puhaskultuurina tahkelt s\u00f6\u00f6tmelt isoleeritud patogeensed m\u00fckobakterid, mis on samastatud liigi tasemeni. Uuritavad ravimid on olenevalt m\u00fckobakteri liigist erinevad.<\/p>\n\n\n\n

      Gammainterferoon-test (tuberkuloosi s\u00f5eluuring) (P-IGRA)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      M\u00fckobakterioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Immuunvastusena toodetud gammainterferooni hulk on suurem (positiivne) patsiendi varasema kokkupuute korral M. tuberculosis\u2019<\/em>e peptiidsete antigeenidega ning v\u00e4iksem (negatiivne), kui tuberkuloosibakteritega varasem kokkupuude puudub.<\/p>\n\n\n\n

      Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      <\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Quantiferoni komplekt \u2013 4 katsutit mini-grip kotis<\/td><\/tr>
      <\/td>Anal\u00fc\u00fcsitav kogus<\/strong><\/td>1 mL verd igasse katsutisse<\/td><\/tr>
      <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5imalikult kiiresti. T\u00e4isveri s\u00e4ilib toatemperatuuril kuni 16 tundi. Ei tohi s\u00e4ilitada k\u00fclmkapis!<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      K\u00f5iki katsuteid tuleb k\u00fcmme korda \u00fcles-alla loksutada, et kogu katsuti sisepind oleks verega kokkupuutes.<\/p>\n\n\n\n

      Katsutid tuleb m\u00e4rgistada patsiendi nime ja verev\u00f5tu kellaajaga.<\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti (mitte saata katsuteid laborisse p\u00e4ev enne p\u00fchi ja p\u00fchade ajal)<\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>ens\u00fc\u00fcm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)<\/p>\n\n\n\n

      Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      M tuberculosis<\/em> nakkus t\u00f5en\u00e4oline<\/p>\n\n\n\n

      M tuberculosis<\/em> nakkus ebat\u00f5en\u00e4oline<\/p>\n\n\n\n

      M tuberculosis<\/em> nakkus m\u00e4\u00e4ramatu<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Tuberkuloosi s\u00f5eluuring tuberkuloosi kahtlusega patsientidel, tuberkuloosi riskiga isikutel, tervishoiut\u00f6\u00f6tajatel. Positiivse tuberkuliinitesti korral BCG-st tingitud valepositiivse tulemuse v\u00e4listamiseks.<\/p>\n\n\n\n

      IGRA test ei anna positiivset tulemust BCG-vaktsiinit\u00fcve proteiinidele.<\/p>\n\n\n\n

      Koostaja: Tiina Kummik
      Muudetud 12.01.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      M\u00fckobakterioloogia osakond Perekonda Mycobacterium kuulub nii kindlaid patogeene, nagu tuberkuloositekitajad (M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum) ning pidalit\u00f5ve tekitaja (M. leprae), kui ka potentsiaalselt patogeenseid m\u00fckobaktereid, nagu M. avium kompleks, M. xenopi, M. kansasii, M. malmoense ja v\u00e4ga paljud teised. Potentsiaalselt patogeensed m\u00fckobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, j\u00f5gede ja j\u00e4rvede vees, kanalisatsioonis\u00fcsteemis, […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7292,"menu_order":17,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13126","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nM\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"M\u00fckobakterioloogia osakond Perekonda Mycobacterium kuulub nii kindlaid patogeene, nagu tuberkuloositekitajad (M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum) ning pidalit\u00f5ve tekitaja (M. leprae), kui ka potentsiaalselt patogeenseid m\u00fckobaktereid, nagu M. avium kompleks, M. xenopi, M. kansasii, M. malmoense ja v\u00e4ga paljud teised. Potentsiaalselt patogeensed m\u00fckobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, j\u00f5gede ja j\u00e4rvede vees, kanalisatsioonis\u00fcsteemis, […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T22:09:13+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\\\/\",\"name\":\"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-12T18:07:26+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T22:09:13+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Mikrobioloogilised uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud - \u00dchendlabor","og_description":"M\u00fckobakterioloogia osakond Perekonda Mycobacterium kuulub nii kindlaid patogeene, nagu tuberkuloositekitajad (M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum) ning pidalit\u00f5ve tekitaja (M. leprae), kui ka potentsiaalselt patogeenseid m\u00fckobaktereid, nagu M. avium kompleks, M. xenopi, M. kansasii, M. malmoense ja v\u00e4ga paljud teised. Potentsiaalselt patogeensed m\u00fckobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, j\u00f5gede ja j\u00e4rvede vees, kanalisatsioonis\u00fcsteemis, […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T22:09:13+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/","name":"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-12T18:07:26+00:00","dateModified":"2025-12-09T22:09:13+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Mikrobioloogilised uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"M\u00fckobakterioloogia osakond Perekonda Mycobacterium kuulub nii kindlaid patogeene, nagu tuberkuloositekitajad (M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum) ning pidalit\u00f5ve tekitaja (M. leprae), kui ka potentsiaalselt patogeenseid m\u00fckobaktereid, nagu M. avium kompleks, M. xenopi, M. kansasii, M. malmoense ja v\u00e4ga paljud teised. Potentsiaalselt patogeensed m\u00fckobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, j\u00f5gede ja j\u00e4rvede vees, kanalisatsioonis\u00fcsteemis,…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13126"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13126\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}