{"id":13237,"date":"2025-09-28T11:38:36","date_gmt":"2025-09-28T09:38:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13237"},"modified":"2025-12-09T21:50:45","modified_gmt":"2025-12-09T19:50:45","slug":"alfa-1-antitrupsiin-sp-aat","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/","title":{"rendered":"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (AAT)<\/strong> on peamiselt maksas, aga ka monots\u00fc\u00fctides, alveolaarsetes makrofaagides jm s\u00fcnteesitav seriini proteaase inhibeeriv valk. AAT kuulub nn \u00e4geda faasi valkude hulka, moodustades peamise osa (80\u201390%) \u03b1<sub>1<\/sub>-globuliinide fraktsioonist seerumi elektroforegrammil. AAT f\u00fcsioloogiline roll on takistada mitmesuguste patoloogiliste protsesside puhul vabanevate proteaaside (elastaas, tr\u00fcpsiin, k\u00fcmotr\u00fcpsiin, plasmiin jt) poolt p\u00f5hjustatavate koekahjustuste teket. Vereringes olevast AAT-st on r\u00f5huv enamus s\u00fcnteesitud maksa parenh\u00fc\u00fcmi rakkude poolt. Normaalne poolv\u00e4\u00e4rtusaeg on 6\u20137 p\u00e4eva. AAT-l on hulgaliselt (> 75) geneetilisi variante. K\u00f5ige tavalisem on PiMM fenot\u00fc\u00fcp. PiZZ ja PiMZ fenot\u00fc\u00fcp seostuvad AAT defitsiidiga.<\/p>\n\n\n\n<p>AAT kaasas\u00fcndinud puudulikkusega isikutel on suurem risk kopsuemf\u00fcseemi tekkeks. Riski lisab suitsetamine. PiZZ fenot\u00fc\u00fcbiga seostub ka nn neonataalse hepatiidi s\u00fcndroom.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril seitse p\u00e4eva, +4 \u00b0C ja -20 \u00b0C kolm kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> immuunturbidimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 1 k<\/strong><\/td><td width=\"69%\">1,24\u20133,48 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 7 k<\/strong><\/td><td>1,11\u20132,97 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>7 k \u2013 &lt; 3 a<\/strong><\/td><td>0,95\u20132,51 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>3 a \u2013 &lt; 20 a<\/strong><\/td><td>1,10\u20132,80 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 20 a<\/strong><\/td><td>0,90\u20132,00 g\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja kopsuemf\u00fcseemi ning juveniilsete maksahaiguste (neonataalne hepatiit, laste v\u00f5i noorukite maksatsirroos) p\u00f5hjuse v\u00e4ljaselgitamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Nimetatud haiguste puhul on AAT kontsentratsioon v\u00e4henenud. Eriti madal on AAT kontsentratsioon homos\u00fcgootse kongenitaalse AAT defitsiidi puhul. AAT sisaldus v\u00f5ib olla madalam ka seoses suurte valgukaotustega (enteropaatia, nefrootiline s\u00fcndroom, ulatuslikud p\u00f5letused). AAT s\u00fcntees v\u00f5ib olla v\u00e4henenud \u00e4gedate hepatiitide puhul ja enneaegsetel vasts\u00fcndinutel. Intensiivsema \u00e4rakasutamise t\u00f5ttu v\u00f5ib kontsentratsioon olla madal raskekujulise \u00e4geda pankreatiidi ja respiratoorse distress-s\u00fcndroomi korral.<\/p>\n\n\n\n<p>AAT kontsentratsioon on suurenenud \u00e4gedate ja krooniliste p\u00f5letike ajal, kirurgiliste operatsioonide j\u00e4rgselt, pahaloomuliste kasvajate (eriti emakakaela kartsinoomi ja Hodgkini l\u00fcmfoomi) korral ja \u00f6strogeene sisaldavate ravimite tarvitamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 18.01.2023<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (AAT) on peamiselt maksas, aga ka monots\u00fc\u00fctides, alveolaarsetes makrofaagides jm s\u00fcnteesitav seriini proteaase inhibeeriv valk. AAT kuulub nn \u00e4geda faasi valkude hulka, moodustades peamise osa (80\u201390%) \u03b11-globuliinide fraktsioonist seerumi elektroforegrammil. AAT f\u00fcsioloogiline roll on takistada mitmesuguste patoloogiliste protsesside puhul vabanevate proteaaside (elastaas, tr\u00fcpsiin, k\u00fcmotr\u00fcpsiin, plasmiin jt) poolt p\u00f5hjustatavate [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":3,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13237","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (AAT) on peamiselt maksas, aga ka monots\u00fc\u00fctides, alveolaarsetes makrofaagides jm s\u00fcnteesitav seriini proteaase inhibeeriv valk. AAT kuulub nn \u00e4geda faasi valkude hulka, moodustades peamise osa (80\u201390%) \u03b11-globuliinide fraktsioonist seerumi elektroforegrammil. AAT f\u00fcsioloogiline roll on takistada mitmesuguste patoloogiliste protsesside puhul vabanevate proteaaside (elastaas, tr\u00fcpsiin, k\u00fcmotr\u00fcpsiin, plasmiin jt) poolt p\u00f5hjustatavate [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T19:50:45+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\\\/\",\"name\":\"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T09:38:36+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T19:50:45+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (AAT) on peamiselt maksas, aga ka monots\u00fc\u00fctides, alveolaarsetes makrofaagides jm s\u00fcnteesitav seriini proteaase inhibeeriv valk. AAT kuulub nn \u00e4geda faasi valkude hulka, moodustades peamise osa (80\u201390%) \u03b11-globuliinide fraktsioonist seerumi elektroforegrammil. AAT f\u00fcsioloogiline roll on takistada mitmesuguste patoloogiliste protsesside puhul vabanevate proteaaside (elastaas, tr\u00fcpsiin, k\u00fcmotr\u00fcpsiin, plasmiin jt) poolt p\u00f5hjustatavate [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T19:50:45+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/","name":"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T09:38:36+00:00","dateModified":"2025-12-09T19:50:45+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/alfa-1-antitrupsiin-sp-aat\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (S,P-AAT)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfa-1-antitr\u00fcpsiin (AAT) on peamiselt maksas, aga ka monots\u00fc\u00fctides, alveolaarsetes makrofaagides jm s\u00fcnteesitav seriini proteaase inhibeeriv valk. AAT kuulub nn \u00e4geda faasi valkude hulka, moodustades peamise osa (80\u201390%) \u03b11-globuliinide fraktsioonist seerumi elektroforegrammil. AAT f\u00fcsioloogiline roll on takistada mitmesuguste patoloogiliste protsesside puhul vabanevate proteaaside (elastaas, tr\u00fcpsiin, k\u00fcmotr\u00fcpsiin, plasmiin jt) poolt p\u00f5hjustatavate&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13237","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13237"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13237\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13237"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}