{"id":13241,"date":"2025-09-28T11:46:38","date_gmt":"2025-09-28T09:46:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13241"},"modified":"2025-12-21T19:02:07","modified_gmt":"2025-12-21T17:02:07","slug":"aluseline-fosfataas-sp-alp","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/","title":{"rendered":"Aluseline fosfataas (S,P-ALP)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Aluseline fosfataas (ALP)<\/strong> on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib orgaaniliste fosfaatide h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi aluseliste pH v\u00e4\u00e4rtuste juures. Aluselist fosfataasi leidub mitmetes organites ja kudedes, eriti maksas, luudes, neerudes, peensooles ja platsentas. Seerumis leiduv ALP kujutab endast erinevatest kudedest p\u00e4rinevate isoens\u00fc\u00fcmide segu. P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille aktiivsused on tavaliselt enam-v\u00e4hem v\u00f5rdsed.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline!<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga\u00a0 v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril ja +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal, -20 \u00b0C kaks kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kineetiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>&lt; 15 p<\/strong><\/td><td width=\"15%\"><\/td><td width=\"69%\">83\u2013248 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>15 p \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>122\u2013469 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 10 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>142\u2013335 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>10 a \u2013 &lt; 13 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>129\u2013417 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>13 a \u2013 &lt; 15 a<\/strong><\/td><td><strong>M<\/strong><\/td><td>116\u2013468 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><\/td><td><strong>N<\/strong><\/td><td>57\u2013254 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>15 a \u2013 &lt; 17 a<\/strong><\/td><td><strong>M<\/strong><\/td><td>82\u2013331 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><\/td><td><strong>N<\/strong><\/td><td>50\u2013117 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>17 a \u2013 &lt; 19 a<\/strong><\/td><td><strong>M<\/strong><\/td><td>55\u2013149 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><\/td><td><strong>N<\/strong><\/td><td>45\u201387 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 19 a<\/strong><\/td><td><strong>M<\/strong><\/td><td>40\u2013129 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><\/td><td><strong>N<\/strong><\/td><td>35\u2013104 U\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Maksa- ja luuhaiguste diagnostika ning haiguskulu j\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurenenud aluselise fosfataasi aktiivsus esineb nii ekstra- kui ka intrahepaatilise kolestaasi korral (sapikivit\u00f5bi, pankrease pea tuumor, primaarsed maksakasvajad, maksa metastaasid jt). Peamiselt maksa parenh\u00fc\u00fcmi kahjustavate haiguste puhul (viirushepatiit, tsirroos jt) on aluselise fosfataasi aktiivsuse suurenemine v\u00e4hemv\u00e4ljendunud.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurenenud aluselise fosfataasi aktiivsus esineb mitmesuguste luupatoloogiate korral, millele on iseloomulik suurenenud osteoblastide aktiivsus (<em>M. Paget<\/em>, osteomalaatsia, rahhiit, renaalne osteod\u00fcstroofia, primaarsed luukasvajad, metastaasid, m\u00fceloom, h\u00fcperparat\u00fcreoidism, luumurdude paranemisfaas).<\/p>\n\n\n\n<p>Aluselise fosfataasi aktiivsus v\u00f5ib olla suurenenud h\u00fcpert\u00fcreoidismi, am\u00fcloidoosi, leukeemia ning m\u00f5ningate pahaloomuliste kasvajate (seminoom, kopsuv\u00e4hk, Hodgkini l\u00fcmfoom jt) korral ning m\u00f5ningate ravimite (nt fenobarbitaal, fen\u00fctoiin) tarvitamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Aluselise fosfataasi \u00fclik\u00f5rgeid v\u00e4\u00e4rtusi on t\u00e4heldatud nn lapseea transientse h\u00fcperfosfataseemia puhul. Viimane esineb peamiselt alla 5-aastastel (mediaan 1,5 a) lastel, iseloomulik on enamasti juhuleiuna avastatud aluselise fosfataasi \u00fclik\u00f5rge aktiivsus samaaegse maksa- ja luupatoloogiata. Ens\u00fc\u00fcmi aktiivsus normaliseerub iseenesest 3\u20134 kuuga.<\/p>\n\n\n\n<p>Aluselise fosfataasi aktiivsuse suurenemine v\u00f5ib olla f\u00fcsioloogiline. Raseduse viimasel trimestril on ALP aktiivsus suurenenud platsentaarse isoens\u00fc\u00fcmi arvel. Lastel on seoses intensiivse luude kasvuga aluselise fosfataasi aktiivsus oluliselt k\u00f5rgem kui t\u00e4iskasvanuil. Vanematel inimestel, eriti menopausis naistel, v\u00f5ib ALP aktiivsus uuesti veidi t\u00f5usta, see on seotud osteoporoosi tekkega.<\/p>\n\n\n\n<p>Etioloogiliselt ebaselge ALP aktiivsuse suurenemise puhul annab lisateavet ALP isoens\u00fc\u00fcmide aktiivsuse m\u00e4\u00e4ramine.<\/p>\n\n\n\n<p>Aluselise fosfataasi aktiivsus v\u00f5ib olla v\u00e4ga madal h\u00fcpot\u00fcreoosi puhul, samuti on t\u00e4heldatud referentsv\u00e4\u00e4rtusest madalamaid v\u00e4\u00e4rtusi alatoitumuse ja Wilsoni t\u00f5ve korral ning m\u00f5ningate ravimite (nt. gl\u00fckokortikoidid) kasutamisel. ALP aktiivsus on tugevasti v\u00e4henenud harvaesineva kaasas\u00fcndinud h\u00fcpofosfataasia (HPP) erinevate vormide korral (alanenud on maksa-, luu- ja neeruisoens\u00fc\u00fcmide aktiivsus). Kui muud madala ALP aktiivsuse p\u00f5hjused on v\u00e4listatud, tuleks korduvate referentsv\u00e4\u00e4rtusest madalamate ALP tulemuste esinemisel edasise uuringuna m\u00e4\u00e4rata vitamiin B6 tase ning selle t\u00f5usu korral suunata patsient HPP kahtlusel meditsiinigeneetiku konsultatsioonile.<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka:<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/\"> Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Katrin Reimand<br>Muudetud 10.11.2025<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aluseline fosfataas (ALP) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib orgaaniliste fosfaatide h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi aluseliste pH v\u00e4\u00e4rtuste juures. Aluselist fosfataasi leidub mitmetes organites ja kudedes, eriti maksas, luudes, neerudes, peensooles ja platsentas. Seerumis leiduv ALP kujutab endast erinevatest kudedest p\u00e4rinevate isoens\u00fc\u00fcmide segu. P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13241","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Aluseline fosfataas (S,P-ALP) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Aluseline fosfataas (S,P-ALP) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aluseline fosfataas (ALP) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib orgaaniliste fosfaatide h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi aluseliste pH v\u00e4\u00e4rtuste juures. Aluselist fosfataasi leidub mitmetes organites ja kudedes, eriti maksas, luudes, neerudes, peensooles ja platsentas. Seerumis leiduv ALP kujutab endast erinevatest kudedest p\u00e4rinevate isoens\u00fc\u00fcmide segu. P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T17:02:07+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluseline-fosfataas-sp-alp\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluseline-fosfataas-sp-alp\\\/\",\"name\":\"Aluseline fosfataas (S,P-ALP) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T09:46:38+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T17:02:07+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluseline-fosfataas-sp-alp\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluseline-fosfataas-sp-alp\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluseline-fosfataas-sp-alp\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Aluseline fosfataas (S,P-ALP)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Aluseline fosfataas (S,P-ALP) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Aluseline fosfataas (S,P-ALP) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aluseline fosfataas (ALP) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib orgaaniliste fosfaatide h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi aluseliste pH v\u00e4\u00e4rtuste juures. Aluselist fosfataasi leidub mitmetes organites ja kudedes, eriti maksas, luudes, neerudes, peensooles ja platsentas. Seerumis leiduv ALP kujutab endast erinevatest kudedest p\u00e4rinevate isoens\u00fc\u00fcmide segu. P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T17:02:07+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/","name":"Aluseline fosfataas (S,P-ALP) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T09:46:38+00:00","dateModified":"2025-12-21T17:02:07+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Aluseline fosfataas (S,P-ALP)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aluseline fosfataas (ALP) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib orgaaniliste fosfaatide h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi aluseliste pH v\u00e4\u00e4rtuste juures. Aluselist fosfataasi leidub mitmetes organites ja kudedes, eriti maksas, luudes, neerudes, peensooles ja platsentas. Seerumis leiduv ALP kujutab endast erinevatest kudedest p\u00e4rinevate isoens\u00fc\u00fcmide segu. P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13241"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13241\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}