{"id":13245,"date":"2025-09-28T11:54:45","date_gmt":"2025-09-28T09:54:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13245"},"modified":"2025-12-21T19:02:23","modified_gmt":"2025-12-21T17:02:23","slug":"aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/","title":{"rendered":"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316, 731 8312, 731 8810<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Seerumi aluseline fosfataas (ALP)<\/strong> on segu tema erinevatest molekulaarsetest vormidest e isoens\u00fc\u00fcmidest (isoE). Isoens\u00fc\u00fcmide nimetused kajastavad nende p\u00e4ritolu: luu (osteoblastid), maksa (sapiteede epiteel), soole (sooleepiteel), neeru (tuubuluste rakud) ja platsenta isoens\u00fc\u00fcm (platsentarakud). P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille aktiivsused on tavaliselt enam-v\u00e4hem v\u00f5rdsed. Lastel prevaleerub luu isoens\u00fc\u00fcm, mille aktiivsus on eriti k\u00f5rge luude kiire kasvu perioodidel. Maksa isoens\u00fc\u00fcmi aktiivsus on lastel madal ja suureneb tasapisi koos vanusega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline!<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>agaroosgeel-elektroforees, densitomeetria<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\">&nbsp;<\/td><td width=\"21%\"><strong>Maksa isoens\u00fc\u00fcm<\/strong><\/td><td width=\"21%\"><strong>Maksa isoens\u00fc\u00fcm 2<\/strong><\/td><td width=\"21%\"><strong>Luu isoens\u00fc\u00fcm<\/strong><\/td><td width=\"21%\"><strong>Soole isoens\u00fc\u00fcmid<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td>&lt; 71 U\/L<\/td><td>&lt; 13 U\/L<\/td><td>&lt; 69 U\/L<\/td><td>&lt; 13 U\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmide m\u00e4\u00e4ramist kasutatakse ALP \u00fcldaktiivsuse t\u00f5usu korral, t\u00e4psustamaks, millise isoens\u00fc\u00fcmi aktiivsus on suurenenud. \u00dcliharva v\u00f5ib uuring olla vajalik ka ALP normaalse \u00fcldaktiivsuse korral, kui \u00fche isoens\u00fc\u00fcmi suurenenud aktiivsus on j\u00e4\u00e4nud teise isoens\u00fc\u00fcmi madala aktiivsuse varju.<\/p>\n\n\n\n<p>Luu isoens\u00fc\u00fcmi aktiivsus suurenebPaget\u2019 haiguse, osteomalaatsia, rahhiidi, luu primaarsete maliigsete kasvajate (nt osteosarkoom), luumetastaaside, osteoporoosi, reumaatiliste haiguste ja h\u00fcperpara\u00adt\u00fcreoidismi puhul, samuti luumurdude paranemisfaasis. Lastel esineb luude kasvu perioodil ka luu teine isoens\u00fc\u00fcm. T\u00e4iskasvanutel viitab luu teise isoens\u00fc\u00fcmi esinemine osteoblastide aktiivsuse t\u00f5usuga seotud seisundile.<\/p>\n\n\n\n<p>Luu isoens\u00fc\u00fcmide madal aktiivsus v\u00f5ib olla tingitud isoens\u00fc\u00fcmi geneetiliselt determineeritud defektist (lastel), patoloogilistest protsessidest, kus osteoblastiline aktiivsus on madalam kui osteoklastiline (nt seniilne osteoporoos), v\u00f5i s\u00fcnteesi mahasurumisest m\u00fceloomihaigetel, ka m\u00f5ningate ravimite m\u00f5jul (gl\u00fckokortikoidid).<\/p>\n\n\n\n<p>Maksa isoens\u00fc\u00fcmi aktiivsus t\u00f5useb kolestaasi, maksatsirroosi, \u00e4geda hepatiidi jt sapiteede ja maksa patoloogiate korral, aga ka pahaloomuliste protsesside puhul maksas. Maksa&nbsp; isoens\u00fc\u00fcm 2 (makrohepaatiline fraktsioon) on reparatiivsete ja proliferatiivsete protsesside n\u00e4itaja. Aktiivsuse suurenemine on eriti iseloomulik pahaloomulistele protsessidele maksas, aga v\u00f5ib esineda ka kolestaasi (eriti ekstrahepaatilise kolestaasi) ja muude sapiteede haiguste korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Soole isoens\u00fc\u00fcmid v\u00f5ivad esineda kolme fraktsioonina. Soole isoens\u00fc\u00fcme esineb sagedamini 0 ja B veregrupiga isikutel ja patsientidel, kes on s\u00f6\u00f6nud vahetult enne proovi andmist. Suurenenud aktiivsust on t\u00e4heldatud maksatsirroosi, diabeedi ja kroonilise neerupuudulikkuse korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Platsenta isoens\u00fc\u00fcm esineb kahe fraktsioonina. Isoens\u00fc\u00fcmi aktiivsus t\u00f5useb raseduse kolmandal trimestril ja ei oma erilist diagnostilist t\u00e4hendust. Diagnostiliselt oluline on platsenta isoens\u00fc\u00fcmiga elektroforeetiliselt sarnaste, ektoopilise p\u00e4ritoluga isoens\u00fc\u00fcmide leid mitterasedatel, mis on seotud maliigsete protsessidega (munasarja, mao, pankrease v\u00e4hk, sarkoomid, testiste idurakulised kasvajad, leukeemia).<\/p>\n\n\n\n<p>Lapseea transientse h\u00fcperfosfataseemia korral esineb iseloomulik elektroforeetiline pilt: geelil on n\u00e4htavad kaks fraktsiooni, millest \u00fcks liigub sarnaselt maksafraktsioonile, kuid pisut enam anoodi poole ning teine sarnaselt luufraktsioonile. Lapseea transientse h\u00fcperfosfataseemia kohta vt t\u00e4psemalt peat\u00fckist \u201eAluseline fosfataas\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Teatud juhtudel v\u00f5ivad lisafraktsioonidena esineda ka aluselise fosfataasi ja immuunglobuliinide kompleksid v\u00f5i aluselise fosfataasi ja lipoproteiinide kompleksid (eesk\u00e4tt ikteerilise proovimaterjali puhul).<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluseline-fosfataas-sp-alp\/\">Aluseline fosfataas<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Katrin Reimand<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316, 731 8312, 731 8810 Seerumi aluseline fosfataas (ALP) on segu tema erinevatest molekulaarsetest vormidest e isoens\u00fc\u00fcmidest (isoE). Isoens\u00fc\u00fcmide nimetused kajastavad nende p\u00e4ritolu: luu (osteoblastid), maksa (sapiteede epiteel), soole (sooleepiteel), neeru (tuubuluste rakud) ja platsenta isoens\u00fc\u00fcm (platsentarakud). P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille aktiivsused on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13245","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316, 731 8312, 731 8810 Seerumi aluseline fosfataas (ALP) on segu tema erinevatest molekulaarsetest vormidest e isoens\u00fc\u00fcmidest (isoE). Isoens\u00fc\u00fcmide nimetused kajastavad nende p\u00e4ritolu: luu (osteoblastid), maksa (sapiteede epiteel), soole (sooleepiteel), neeru (tuubuluste rakud) ja platsenta isoens\u00fc\u00fcm (platsentarakud). P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille aktiivsused on [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T17:02:23+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\\\/\",\"name\":\"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T09:54:45+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T17:02:23+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316, 731 8312, 731 8810 Seerumi aluseline fosfataas (ALP) on segu tema erinevatest molekulaarsetest vormidest e isoens\u00fc\u00fcmidest (isoE). Isoens\u00fc\u00fcmide nimetused kajastavad nende p\u00e4ritolu: luu (osteoblastid), maksa (sapiteede epiteel), soole (sooleepiteel), neeru (tuubuluste rakud) ja platsenta isoens\u00fc\u00fcm (platsentarakud). P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille aktiivsused on [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T17:02:23+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/","name":"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T09:54:45+00:00","dateModified":"2025-12-21T17:02:23+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aluselise-fosfataasi-isoensuumid-s-alp-isoe\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Aluselise fosfataasi isoens\u00fc\u00fcmid (S-ALP-isoE)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316, 731 8312, 731 8810 Seerumi aluseline fosfataas (ALP) on segu tema erinevatest molekulaarsetest vormidest e isoens\u00fc\u00fcmidest (isoE). Isoens\u00fc\u00fcmide nimetused kajastavad nende p\u00e4ritolu: luu (osteoblastid), maksa (sapiteede epiteel), soole (sooleepiteel), neeru (tuubuluste rakud) ja platsenta isoens\u00fc\u00fcm (platsentarakud). P\u00f5hilised ALP isoens\u00fc\u00fcmid t\u00e4iskasvanu seerumis on maksa ja luu isoens\u00fc\u00fcm, mille aktiivsused on&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13245"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13245\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}