{"id":13258,"date":"2025-09-28T12:17:27","date_gmt":"2025-09-28T10:17:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13258"},"modified":"2025-12-09T21:58:14","modified_gmt":"2025-12-09T19:58:14","slug":"angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/","title":{"rendered":"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Angiotensiini muundaval ens\u00fc\u00fcmil (ACE)<\/strong> on keskne roll reniin-angiotensiin-(aldosteroon)-s\u00fcsteemis, mis reguleerib arteriaalset vasokonstriktsiooni ja ekstratsellulaarse vedeliku mahtu, seega verer\u00f5hku ja vedelikutasakaalu.<\/p>\n\n\n\n

ACE sekreteeritakse peamiselt kopsude v\u00e4ikeste veresoonte endoteelirakkude poolt. Ta katal\u00fc\u00fcsib angiotensinogeenist tekkinud angiotensiin I-e konversiooni angiotensiin II-ks, mis on v\u00f5imas vasokonstriktor ning samas aldosterooni produktsiooni stimulaator. ACE lagundab ka vasodilataatorit brad\u00fckiniini ja teisi vasoaktiivseid peptiide. Nimetatud toimed on aluseks ACE-inhibiitorite kasutamisel k\u00f5rge verer\u00f5hu, s\u00fcdamepuudulikkuse, diabeetilise nefropaatia ja 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi ravis.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5gnaga v\u00f5i kollane kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum +4 \u00b0C viis p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> fotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>6 k \u2013 < 18 a<\/strong><\/td>33\u2013112 U\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>20\u201370 U\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peamiseks n\u00e4idustuseks on sarkoidoosi diagnoosimine, ravi efektiivsuse, haiguse progresseerumise (krooniline kulg) v\u00f5i retsidiveerumise hindamine.<\/p>\n\n\n\n

ACE aktiivsus plasmas on suurenenud valdaval enamusel aktiivse sarkoidoosiga haigetest. ACE aktiivsus v\u00f5ib olla suurenenud ka neil aktiivse sarkoidoosiga haigetel, kel pole sedastatavaid muutusi kopsukoes, \u00fcldiselt korreleerub aga ACE aktiivsus h\u00e4sti sarkoidoosi aktiivsuse ja kopsumuutuste ulatusega. Haiguse alguses, inaktiivses perioodis ja ka kortikosteroidravi ajal v\u00f5ib sarkoidoosihaige ACE olla referentsv\u00e4\u00e4rtuste piires. Samuti on v\u00f5imalik, et m\u00f5nedel patsientidel j\u00e4\u00e4b ACE aktiivsuse d\u00fcnaamika referentsv\u00e4\u00e4rtuste piiridesse, kuigi reageerib ravile, s.t tase alaneb, ning haiguse progresseerumisel t\u00f5useb.<\/p>\n\n\n\n

Sarkoidoosi kulu hindamisel on oluline meeles pidada, et ACE aktiivsus v\u00e4heneb tunduvalt ACE-inhibiitorite (kaptopriil jt) kasutamisel kaasuvate haiguste ravis, kusjuures inhibeeriv m\u00f5ju taandub tavaliselt umbes 12 tunni m\u00f6\u00f6dumisel ravimi v\u00f5tmisest.<\/p>\n\n\n\n

ACE pole t\u00e4ielikult spetsiifiline aktiivsele sarkoidoosile. Ka m\u00f5nede muude kopsuhaiguste, (nt silikoos, asbestoos, histoplasmoos) ja teiste elundkondade haiguste (Gaucher\u2019 t\u00f5bi, tuberkuloos, h\u00fcpert\u00fcreoos, alkohoolne tsirroos, halvasti tasakaalustatud diabeet, HIV-infektsioon, l\u00fcmfoom jt) puhul on leitud ACE aktiivsuse m\u00f5\u00f5dukat t\u00f5usu.<\/p>\n\n\n\n

ACE aktiivsus on madalam mitmesuguste haiguste puhul, nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ts\u00fcstiline fibroos, emf\u00fcseem, bronhogeenne kartsinoom, h\u00fcpot\u00fcreoos (s.h anoreksiast p\u00f5hjustatud) jt.<\/p>\n\n\n\n

Koostajad: Ene Ora, Aivar Orav
Muudetud 24.01.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Angiotensiini muundaval ens\u00fc\u00fcmil (ACE) on keskne roll reniin-angiotensiin-(aldosteroon)-s\u00fcsteemis, mis reguleerib arteriaalset vasokonstriktsiooni ja ekstratsellulaarse vedeliku mahtu, seega verer\u00f5hku ja vedelikutasakaalu. ACE sekreteeritakse peamiselt kopsude v\u00e4ikeste veresoonte endoteelirakkude poolt. Ta katal\u00fc\u00fcsib angiotensinogeenist tekkinud angiotensiin I-e konversiooni angiotensiin II-ks, mis on v\u00f5imas vasokonstriktor ning samas aldosterooni produktsiooni stimulaator. ACE lagundab ka […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":7,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13258","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nAngiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Angiotensiini muundaval ens\u00fc\u00fcmil (ACE) on keskne roll reniin-angiotensiin-(aldosteroon)-s\u00fcsteemis, mis reguleerib arteriaalset vasokonstriktsiooni ja ekstratsellulaarse vedeliku mahtu, seega verer\u00f5hku ja vedelikutasakaalu. ACE sekreteeritakse peamiselt kopsude v\u00e4ikeste veresoonte endoteelirakkude poolt. Ta katal\u00fc\u00fcsib angiotensinogeenist tekkinud angiotensiin I-e konversiooni angiotensiin II-ks, mis on v\u00f5imas vasokonstriktor ning samas aldosterooni produktsiooni stimulaator. ACE lagundab ka […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T19:58:14+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\\\/\",\"name\":\"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T10:17:27+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T19:58:14+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Angiotensiini muundaval ens\u00fc\u00fcmil (ACE) on keskne roll reniin-angiotensiin-(aldosteroon)-s\u00fcsteemis, mis reguleerib arteriaalset vasokonstriktsiooni ja ekstratsellulaarse vedeliku mahtu, seega verer\u00f5hku ja vedelikutasakaalu. ACE sekreteeritakse peamiselt kopsude v\u00e4ikeste veresoonte endoteelirakkude poolt. Ta katal\u00fc\u00fcsib angiotensinogeenist tekkinud angiotensiin I-e konversiooni angiotensiin II-ks, mis on v\u00f5imas vasokonstriktor ning samas aldosterooni produktsiooni stimulaator. ACE lagundab ka […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T19:58:14+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/","name":"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T10:17:27+00:00","dateModified":"2025-12-09T19:58:14+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/angiotensiini-muundav-ensuum-sp-ace\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Angiotensiini muundav ens\u00fc\u00fcm (S,P-ACE)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Angiotensiini muundaval ens\u00fc\u00fcmil (ACE) on keskne roll reniin-angiotensiin-(aldosteroon)-s\u00fcsteemis, mis reguleerib arteriaalset vasokonstriktsiooni ja ekstratsellulaarse vedeliku mahtu, seega verer\u00f5hku ja vedelikutasakaalu. ACE sekreteeritakse peamiselt kopsude v\u00e4ikeste veresoonte endoteelirakkude poolt. Ta katal\u00fc\u00fcsib angiotensinogeenist tekkinud angiotensiin I-e konversiooni angiotensiin II-ks, mis on v\u00f5imas vasokonstriktor ning samas aldosterooni produktsiooni stimulaator. ACE lagundab ka…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13258"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13258\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}