{"id":13267,"date":"2025-09-28T12:30:56","date_gmt":"2025-09-28T10:30:56","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13267"},"modified":"2025-12-09T22:02:38","modified_gmt":"2025-12-09T20:02:38","slug":"aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/","title":{"rendered":"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Aspartaadi aminotransferaas (ASAT)<\/strong> on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib aminor\u00fchma \u00fclekannet aspartaadi ja \u03b1-ketoglutaraadi vahel. Leidub paljudes kudedes, k\u00f5ige suuremas kontsentratsioonis s\u00fcdamelihases, maksas, skeletilihastes ja neerudes. V\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral leidub aspartaadi aminotransferaasi pankreases, p\u00f5rnas, kopsudes ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctides.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline!<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril neli p\u00e4eva, +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal, -20 \u00b0C kolm kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kineetiline fotomeetriline meetod p\u00fcridoksaalfosfaadiga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>&lt; 2 p<\/strong><\/td><td width=\"15%\"><\/td><td width=\"69%\">&lt; 122 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>2 p \u2013 &lt; 6 p<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 110 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>6 p \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 96 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 4 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 71 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>4 a \u2013 &lt; 7 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 53 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>7 a \u2013 &lt; 13 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 50 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>13 a \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 46 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td><strong>M<\/strong><\/td><td>&lt; 50 U\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><\/td><td><strong>N<\/strong><\/td><td>&lt; 35 U\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kahtlus maksakahjustusele.<\/p>\n\n\n\n<p>ASAT aktiivsuse t\u00f5us v\u00f5ib esineda igasuguse maksakahjustuse korral. Enamasti on maksakahjustuse korral siiski ALAT aktiivsus suurenenud enam kui ASAT aktiivsus (erandiks v\u00f5ivad olla alkohoolne hepatiit, maksatsirroos ning maksakasvajad).<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ljendunud ASAT aktiivsuse suurenemine (10\u2013100-kordne) on iseloomulik \u00e4gedale viirus- v\u00f5i toksilisele hepatiidile (nt paratsetamoolim\u00fcrgistus). Viirushepatiitide ja maksa nekroosiga seotud seisundite puhul tekib ASAT t\u00f5us juba preikteerilises faasis. Tugev ASAT aktiivsuse suurenemine on iseloomulik <em>crush<\/em>-vigastusele ja t\u00f5sisele kudede h\u00fcpoksiale.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5\u00f5dukas ASAT aktiivsuse suurenemine (kuni 10-kordne) v\u00f5ib esineda maksatsirroosi, kolestaasi, kroonilise hepatiidi, autoimmuunsete maksahaiguste, alkohoolse hepatiidi, mittealkohoolse steatohepatiidi, maksakasvajate, \u03b1<sub>1<\/sub>-antitr\u00fcpsiini defitsiidi, hemokromatoosi, Wilsoni t\u00f5ve, infektsioosse mononukleoosi, skeletilihaste haiguste, m\u00fcokardiinfarkti, kopsuarteri trombemboolia ja \u00e4geda pankreatiidi puhul, samuti trauma- v\u00f5i operatsioonij\u00e4rgselt ning m\u00f5ningate ravimite tarvitamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>ASAT aktiivsuse t\u00f5us esineb ka nii <em>in vivo<\/em> kui <em>in vitro<\/em> hemol\u00fc\u00fcsi korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Sulfasalasiin ja sulfap\u00fcridiin v\u00f5ivad p\u00f5hjustada eba\u00f5igeid tulemusi ASAT aktiivsuse m\u00e4\u00e4ramisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Katrin Reimand<br>Muudetud 26.01.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib aminor\u00fchma \u00fclekannet aspartaadi ja \u03b1-ketoglutaraadi vahel. Leidub paljudes kudedes, k\u00f5ige suuremas kontsentratsioonis s\u00fcdamelihases, maksas, skeletilihastes ja neerudes. V\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral leidub aspartaadi aminotransferaasi pankreases, p\u00f5rnas, kopsudes ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctides. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline! Katsuti Geeli ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":9,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13267","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib aminor\u00fchma \u00fclekannet aspartaadi ja \u03b1-ketoglutaraadi vahel. Leidub paljudes kudedes, k\u00f5ige suuremas kontsentratsioonis s\u00fcdamelihases, maksas, skeletilihastes ja neerudes. V\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral leidub aspartaadi aminotransferaasi pankreases, p\u00f5rnas, kopsudes ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctides. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline! Katsuti Geeli ja [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T20:02:38+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\\\/\",\"name\":\"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T10:30:56+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T20:02:38+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib aminor\u00fchma \u00fclekannet aspartaadi ja \u03b1-ketoglutaraadi vahel. Leidub paljudes kudedes, k\u00f5ige suuremas kontsentratsioonis s\u00fcdamelihases, maksas, skeletilihastes ja neerudes. V\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral leidub aspartaadi aminotransferaasi pankreases, p\u00f5rnas, kopsudes ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctides. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline! Katsuti Geeli ja [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T20:02:38+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/","name":"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T10:30:56+00:00","dateModified":"2025-12-09T20:02:38+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/aspartaadi-aminotransferaas-sp-asat\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Aspartaadi aminotransferaas (S,P-ASAT)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) on ens\u00fc\u00fcm, mis katal\u00fc\u00fcsib aminor\u00fchma \u00fclekannet aspartaadi ja \u03b1-ketoglutaraadi vahel. Leidub paljudes kudedes, k\u00f5ige suuremas kontsentratsioonis s\u00fcdamelihases, maksas, skeletilihastes ja neerudes. V\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral leidub aspartaadi aminotransferaasi pankreases, p\u00f5rnas, kopsudes ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctides. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline! Katsuti Geeli ja&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13267"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13267\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}