{"id":13271,"date":"2025-09-28T12:38:03","date_gmt":"2025-09-28T10:38:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13271"},"modified":"2025-12-09T22:04:27","modified_gmt":"2025-12-09T20:04:27","slug":"beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/","title":{"rendered":"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT)"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat (BHB)<\/strong> on \u00fcks kolmest ketokehast veres (beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat, atseetoatsetaat, atsetoon). S\u00fcsivesikute puuduse (n\u00e4lgus, kaua kestev oksendamine), v\u00e4henenud k\u00e4ttesaadavuse (diabeet), gl\u00fckogeeni s\u00e4ilitushaiguste ja alkaloosi korral korvab organism oma energiavajaduse ketokehade produktsiooni intensiivistamise teel. Pika ahelaga rasvhapete l\u00f5hustamine maksas intensiivistub, kuhjub atset\u00fc\u00fcl-koens\u00fc\u00fcm A, mille edasisel metabolismil maksas tekib\u00a0 atseetoatsetaat. V\u00e4ike osa sellest metaboliseerub atsetooniks, suurem osa aga beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraadi deh\u00fcdrogenaasi toimel BHB-ks. Ketoatsidoosiga patsientide veres on BHB sisaldus suurim (78%), v\u00f5rreldes atseetoatsetaadi (20%) v\u00f5i atsetooniga (2%).<\/p>\n\n\n\n<p>BHB on peamine komponent, mis vastutab suurenenud anioonide vahe tekke eest ketoatsidoosiga patsientidel.&nbsp; Atseetoatsetaadi kontsentratsioon v\u00f5ib ravimata ketoatsidoosi korral olla madal ja suureneda alles ravi k\u00e4igus, mil BHB konverteeritakse atseetoatsetaadiks. Uriini ribaanal\u00fc\u00fcsi ketoonide test m\u00e4\u00e4rab ketokehasid nitroprussiidtesti abil, mis tuvastab ainult atseetoatsetaati ja atsetooni, aga mitte BHB-d, seega ei sobi see test ketoneemia ulatuse hindamiseks nt diabeetilise ketoatsidoosi korral.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovimaterjal<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Kapillaarne veri, lisanditeta veeniveri, hepariniseeritud veri s\u00fcstlas<br>Vajalik vere kogus 0,8 \u00b5L.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>BHB-d saab m\u00e4\u00e4rata raviosakondade gl\u00fckomeetritel (<em>Nova Biomedical StatStrip<\/em>) spetsiaalsete testribadega (<em>Ket-Test Strips<\/em>). Labor seda anal\u00fc\u00fcsi ei teosta.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>osakondades \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>elektrokeemiline meetod (ribaanal\u00fc\u00fcs). Tulemus on kvantitatiivne, m\u00f5\u00f5tepiirkond 0,1\u20137,0 mmol\/L.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>K\u00f5ik vanusegrupid<\/strong><\/td><td width=\"69%\">&lt; 0,6 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Diabeetilise ketoatsidoosi diagnoosimine ja ravi j\u00e4lgimine. Abistav anal\u00fc\u00fcs s\u00fcsivesikute ainevahetush\u00e4irete&nbsp; ja gl\u00fckogeeni s\u00e4ilitushaiguste diagnoosimisel, p\u00e4rilike ainevahetushaiguste diagnoosimisel. Abistav anal\u00fc\u00fcs patsiendi j\u00e4lgimiseks h\u00fcpogl\u00fckeemia, atsidoosi, alkoholi m\u00fcrgistuse, anioonide vahe suurenemise korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Diabeetilise ketoatsidoosi korral t\u00f5useb BHB tase tavaliselt &gt; 2 mmol\/L, raske ketoatsidoosi korral on see \u2265 3 mmol\/L.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4lgusest tingitud ketoneemia ja alkohoolse ketoatsidoosi korral on BHB tasemed madalamad.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat (BHB) on \u00fcks kolmest ketokehast veres (beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat, atseetoatsetaat, atsetoon). S\u00fcsivesikute puuduse (n\u00e4lgus, kaua kestev oksendamine), v\u00e4henenud k\u00e4ttesaadavuse (diabeet), gl\u00fckogeeni s\u00e4ilitushaiguste ja alkaloosi korral korvab organism oma energiavajaduse ketokehade produktsiooni intensiivistamise teel. Pika ahelaga rasvhapete l\u00f5hustamine maksas intensiivistub, kuhjub atset\u00fc\u00fcl-koens\u00fc\u00fcm A, mille edasisel metabolismil maksas tekib\u00a0 atseetoatsetaat. V\u00e4ike osa sellest metaboliseerub atsetooniks, suurem osa aga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":10,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13271","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat (BHB) on \u00fcks kolmest ketokehast veres (beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat, atseetoatsetaat, atsetoon). S\u00fcsivesikute puuduse (n\u00e4lgus, kaua kestev oksendamine), v\u00e4henenud k\u00e4ttesaadavuse (diabeet), gl\u00fckogeeni s\u00e4ilitushaiguste ja alkaloosi korral korvab organism oma energiavajaduse ketokehade produktsiooni intensiivistamise teel. Pika ahelaga rasvhapete l\u00f5hustamine maksas intensiivistub, kuhjub atset\u00fc\u00fcl-koens\u00fc\u00fcm A, mille edasisel metabolismil maksas tekib\u00a0 atseetoatsetaat. V\u00e4ike osa sellest metaboliseerub atsetooniks, suurem osa aga [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T20:04:27+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\\\/\",\"name\":\"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T10:38:03+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T20:04:27+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT) - \u00dchendlabor","og_description":"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat (BHB) on \u00fcks kolmest ketokehast veres (beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat, atseetoatsetaat, atsetoon). S\u00fcsivesikute puuduse (n\u00e4lgus, kaua kestev oksendamine), v\u00e4henenud k\u00e4ttesaadavuse (diabeet), gl\u00fckogeeni s\u00e4ilitushaiguste ja alkaloosi korral korvab organism oma energiavajaduse ketokehade produktsiooni intensiivistamise teel. Pika ahelaga rasvhapete l\u00f5hustamine maksas intensiivistub, kuhjub atset\u00fc\u00fcl-koens\u00fc\u00fcm A, mille edasisel metabolismil maksas tekib\u00a0 atseetoatsetaat. V\u00e4ike osa sellest metaboliseerub atsetooniks, suurem osa aga [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T20:04:27+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/","name":"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T10:38:03+00:00","dateModified":"2025-12-09T20:04:27+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/beetahudroksubuturaat-veres-poct-b-bhb-poct\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat veres (POCT) (B-BHB POCT)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat (BHB) on \u00fcks kolmest ketokehast veres (beetah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat, atseetoatsetaat, atsetoon). S\u00fcsivesikute puuduse (n\u00e4lgus, kaua kestev oksendamine), v\u00e4henenud k\u00e4ttesaadavuse (diabeet), gl\u00fckogeeni s\u00e4ilitushaiguste ja alkaloosi korral korvab organism oma energiavajaduse ketokehade produktsiooni intensiivistamise teel. Pika ahelaga rasvhapete l\u00f5hustamine maksas intensiivistub, kuhjub atset\u00fc\u00fcl-koens\u00fc\u00fcm A, mille edasisel metabolismil maksas tekib\u00a0 atseetoatsetaat. V\u00e4ike osa sellest metaboliseerub atsetooniks, suurem osa aga&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13271","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13271"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13271\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13271"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}