{"id":13293,"date":"2025-09-28T13:24:10","date_gmt":"2025-09-28T11:24:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13293"},"modified":"2025-12-09T22:15:50","modified_gmt":"2025-12-09T20:15:50","slug":"glukohemoglobiin-b-hba1c","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/","title":{"rendered":"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hemoglobiin (Hb)<\/strong> on neljast heemist ja neljast peptiidahelast koosnev tetrameerne valk. Kogu hemoglobiinist umbes 97% moodustab t\u00e4iskasvanul HbA (A \u2013 <em>adultus<\/em>,lad.k. t\u00e4iskasvanu). V\u00e4hesel hulgal leidub ka teisi vorme (HbA2, HbF). HbA koostisesse kuuluvad alavormid \u2013 gl\u00fckeeritud hemoglobiinid (HbA1a, HbA1b ja HbA1c), \u00fcldnimetusega HbA1. HbA1c moodustab umbes 80% kogu gl\u00fckeeritud hemoglobiinist. HbA1c gl\u00fckeerimisel lisatakse suhkruj\u00e4\u00e4k valgu aminor\u00fchmale, protsess on mitte-ens\u00fcmaatiline ja praktiliselt p\u00f6\u00f6rdumatu. <strong>Gl\u00fckohemoglobiini (HbA1c)<\/strong> hulk veres on v\u00f5rdelises s\u00f5ltuvuses vere gl\u00fckoosisisaldusega ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctide elueaga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">K2E\/K3E-katsuti (lilla kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Veri toatemperatuuril kolm p\u00e4eva, +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> immuunturbidimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>K\u00f5ik vanusegrupid<\/strong><\/td><td width=\"69%\">4,8\u20135,9% (DCCT)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>29\u201342 mmol\/mol (IFCC)<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Diabeedi diagnoosimine: HbA1c tulemus \u2265 6,5% (\u2265 48 mmol\/mol) kahes j\u00e4rjestikuses proovis lubab diagnoosida diabeeti nii lastel kui t\u00e4iskasvanutel. Rasedatel ei soovitata HbA1c alusel diabeeti diagnoosida. Patsientidel, kellel HbA1c v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b vahemikku 6,0%\u20136,4% (42\u201346 mmol\/mol), on suur risk diabeedi tekkeks.<\/p>\n\n\n\n<p>Diabeedi monitooring: HbA1c normil\u00e4hedane tulemus peegeldab head diabeedi kompensatsiooni eelnenud 2\u20133 kuu jooksul, suuremad v\u00e4\u00e4rtused n\u00e4itavad h\u00fcpergl\u00fckeemia esinemist vastaval perioodil. Diabeedi ravi eesm\u00e4rgiks on hoida HbA1c v\u00e4\u00e4rtus t\u00e4iskasvanutel \u2264 6,5% (\u2264 48 mmol\/mol), vanematel patsientidel ravi turvalisuse huvides &lt; 7% (&lt; 53 mmol\/mol).<\/p>\n\n\n\n<p>Hiljutised h\u00fcpogl\u00fckeemia episoodid ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctide eluea l\u00fchenemisega seotud seisundid (hemol\u00fc\u00fctiline aneemia, rasedus, verekaotus) v\u00f5ivad p\u00f5hjustada madalamaid HbA1c v\u00e4\u00e4rtusi. K\u00f5rgemaid HbA1c tulemusi v\u00f5ivad p\u00f5hjustada raua- ja B12-defitsiitne aneemia, krooniline neerupuudulikkus, alkoholism. Geneetiliselt v\u00f5i keemiliselt muutunud hemoglobiin (hemoglobinopaatiad, hemoglobiin F, methemoglobiin) v\u00f5ib m\u00f5jutada HbA1c tulemusi erinevas suunas.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Sirje Leedo<br>Muudetud 11.03.2019<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemoglobiin (Hb) on neljast heemist ja neljast peptiidahelast koosnev tetrameerne valk. Kogu hemoglobiinist umbes 97% moodustab t\u00e4iskasvanul HbA (A \u2013 adultus,lad.k. t\u00e4iskasvanu). V\u00e4hesel hulgal leidub ka teisi vorme (HbA2, HbF). HbA koostisesse kuuluvad alavormid \u2013 gl\u00fckeeritud hemoglobiinid (HbA1a, HbA1b ja HbA1c), \u00fcldnimetusega HbA1. HbA1c moodustab umbes 80% kogu gl\u00fckeeritud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":15,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13293","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemoglobiin (Hb) on neljast heemist ja neljast peptiidahelast koosnev tetrameerne valk. Kogu hemoglobiinist umbes 97% moodustab t\u00e4iskasvanul HbA (A \u2013 adultus,lad.k. t\u00e4iskasvanu). V\u00e4hesel hulgal leidub ka teisi vorme (HbA2, HbF). HbA koostisesse kuuluvad alavormid \u2013 gl\u00fckeeritud hemoglobiinid (HbA1a, HbA1b ja HbA1c), \u00fcldnimetusega HbA1. HbA1c moodustab umbes 80% kogu gl\u00fckeeritud [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T20:15:50+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukohemoglobiin-b-hba1c\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukohemoglobiin-b-hba1c\\\/\",\"name\":\"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T11:24:10+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T20:15:50+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukohemoglobiin-b-hba1c\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukohemoglobiin-b-hba1c\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukohemoglobiin-b-hba1c\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemoglobiin (Hb) on neljast heemist ja neljast peptiidahelast koosnev tetrameerne valk. Kogu hemoglobiinist umbes 97% moodustab t\u00e4iskasvanul HbA (A \u2013 adultus,lad.k. t\u00e4iskasvanu). V\u00e4hesel hulgal leidub ka teisi vorme (HbA2, HbF). HbA koostisesse kuuluvad alavormid \u2013 gl\u00fckeeritud hemoglobiinid (HbA1a, HbA1b ja HbA1c), \u00fcldnimetusega HbA1. HbA1c moodustab umbes 80% kogu gl\u00fckeeritud [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T20:15:50+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/","name":"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T11:24:10+00:00","dateModified":"2025-12-09T20:15:50+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemoglobiin (Hb) on neljast heemist ja neljast peptiidahelast koosnev tetrameerne valk. Kogu hemoglobiinist umbes 97% moodustab t\u00e4iskasvanul HbA (A \u2013 adultus,lad.k. t\u00e4iskasvanu). V\u00e4hesel hulgal leidub ka teisi vorme (HbA2, HbF). HbA koostisesse kuuluvad alavormid \u2013 gl\u00fckeeritud hemoglobiinid (HbA1a, HbA1b ja HbA1c), \u00fcldnimetusega HbA1. HbA1c moodustab umbes 80% kogu gl\u00fckeeritud&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13293"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13293\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}