{"id":13301,"date":"2025-09-28T13:41:22","date_gmt":"2025-09-28T11:41:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13301"},"modified":"2025-12-21T19:07:12","modified_gmt":"2025-12-21T17:07:12","slug":"glukoos-sp-gluc","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/","title":{"rendered":"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Gl\u00fckoos <\/strong>on organismi peamine energiaallikas (s\u00fcsivesikute metabolism peaks katma \u00fcle poole organismi energiavajadusest). Gl\u00fckoosi allikateks on toidu s\u00fcsivesikud ja endogeenne (p\u00f5hiliselt maksas toimuv) produktsioon gl\u00fckogenol\u00fc\u00fcsi (gl\u00fckogeenina s\u00e4ilitatava gl\u00fckoosi vabanemine) ja gl\u00fckoneogeneesi (s\u00fcntees laktaadist, gl\u00fctseroolist, aminohapetest) teel. Gl\u00fckoosi kontsentratsioon veres on range metaboolse kontrolli all ning m\u00e4\u00e4ratakse verre saabuva ja kudedes utiliseeritava hulga tasakaaluga. Vere gl\u00fckoosisisaldust reguleeritakse rea hormoonide kaudu, mis m\u00f5jutavad gl\u00fckoosi ainevahetust nii maksas kui perifeersetes kudedes. T\u00e4htsamad neist on insuliin, mis v\u00e4hendab, ning &nbsp;gl\u00fckagoon ja adrenaliin, mis suurendavad gl\u00fckoosi kontsentratsiooni veres. Seerumis ja plasmas on gl\u00fckoosi tase ~10\u201315% k\u00f5rgem kui t\u00e4isveres.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork), gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsuti (hall kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Kui ei kasutata gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsutit, tuleb seerum\/plasma eraldada poole tunni jooksul! Eraldatud seerum\/plasma toatemperatuuril kaheksa tundi, +4 \u00b0C 72 tundi. Gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga plasma toatemperatuuril 72 tundi.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline meetod heksokinaasiga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td rowspan=\"4\" width=\"39%\"><strong>Gl\u00fckoos paastuseerumis v\u00f5i -plasmas<\/strong><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 2 p<\/strong><\/td><td width=\"30%\">2,2\u20133,3 mmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>2 p \u2013 &lt; 1 k<\/strong><\/td><td>2,8\u20134,4 mmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td>3,3\u20135,6 mmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td>\u2264 6,0 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Diabeeti diagnoositakse kui (WHO 1999, ADA 2008):<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>gl\u00fckoosi v\u00e4\u00e4rtus paastuseerumis\/-plasmas on \u2265 7,0 mmol\/L v\u00f5i<\/li>\n\n\n\n<li>patsiendil esineb h\u00fcpergl\u00fckeemia s\u00fcmptomaatika ning juhuslik seerumi\/plasma gl\u00fckoosi v\u00e4\u00e4rtus on \u2265 11,1 mmol\/L v\u00f5i<\/li>\n\n\n\n<li>gl\u00fckoosi taluvuse proovis kaks tundi p\u00e4rast 75 g gl\u00fckoosi manustamist on gl\u00fckoosi v\u00e4\u00e4rtus seerumis\/plasmas \u2265 11,1 mmol\/L<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Diabeedi diagnostika ja ravi j\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p>Gl\u00fckoos on organismi elut\u00e4htis parameeter, mille j\u00e4lgimine on vajalik paljude haiguste, seisundite ja meditsiiniliste protseduuride korral.<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcpergl\u00fckeemia p\u00f5hjuseid:<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1. ja 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet;<\/li>\n\n\n\n<li>muud diabeedi vormid (pankrease eksokriinsetest haigustest, akromegaaliast, Cushingi s\u00fcndroomist, gl\u00fckagonoomist, feokromots\u00fctoomist, ravimitest v\u00f5i kemikaalidest, geneetilistest defektidest, m\u00f5ningatest infektsioonidest tingitud diabeet);<\/li>\n\n\n\n<li>gestatsioonidiabeet;<\/li>\n\n\n\n<li>paastugl\u00fckoosi h\u00e4ire e IFG (<em>impaired fasting glucose<\/em>) ja gl\u00fckoositaluvuse h\u00e4ire e IGT (<em>impaired glucose tolerance<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcpogl\u00fckeemia p\u00f5hjuseid:<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>insuliini ja suukaudsete antidiabeetiliste ravimite \u00fcledoseerimine, tavap\u00e4rasest toitumisre\u017eiimist ja elur\u00fctmist k\u00f5rvalekaldumine diabeetikutel;<\/li>\n\n\n\n<li>insulinoom ja m\u00f5ningad teised pahaloomulised kasvajad;<\/li>\n\n\n\n<li>teised endokriins\u00fcsteemi h\u00e4ired (nt h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi ja neerupealiste puudulikkus);<\/li>\n\n\n\n<li>alkoholist tingitud h\u00fcpogl\u00fckeemia (eriti kui kaasneb alatoitlus);<\/li>\n\n\n\n<li>maksapuudulikkus;<\/li>\n\n\n\n<li>reaktiivne h\u00fcpogl\u00fckeemia gastrokirurgiliste operatsioonide j\u00e4rgselt (h\u00fcpogl\u00fckeemia tekib 90\u2013150 min p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki);<\/li>\n\n\n\n<li>idiopaatiline s\u00f6\u00f6gij\u00e4rgne reaktiivne h\u00fcpogl\u00fckeemia;<\/li>\n\n\n\n<li>vasts\u00fcndinute h\u00fcpogl\u00fckeemia (tingituna respiratoorsest distressist, infektsioonidest, enneaegsusest, madalast s\u00fcnnikaalust, ema diabeedist v\u00f5i rasedustoksikoosist);<\/li>\n\n\n\n<li>p\u00e4rilikud ainevahetushaigused (galaktoseemia, p\u00e4rilik fruktoosi talumatus, I t\u00fc\u00fcpi gl\u00fckogeeni ladestust\u00f5bi).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoosi-taluvuse-proov-gtt\/\">Gl\u00fckoosi taluvuse proov<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Katrin Reimand<br>Muudetud 17.03.2021<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Gl\u00fckoos on organismi peamine energiaallikas (s\u00fcsivesikute metabolism peaks katma \u00fcle poole organismi energiavajadusest). Gl\u00fckoosi allikateks on toidu s\u00fcsivesikud ja endogeenne (p\u00f5hiliselt maksas toimuv) produktsioon gl\u00fckogenol\u00fc\u00fcsi (gl\u00fckogeenina s\u00e4ilitatava gl\u00fckoosi vabanemine) ja gl\u00fckoneogeneesi (s\u00fcntees laktaadist, gl\u00fctseroolist, aminohapetest) teel. Gl\u00fckoosi kontsentratsioon veres on range metaboolse kontrolli all ning m\u00e4\u00e4ratakse verre saabuva [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":16,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13301","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Gl\u00fckoos (S,P-Gluc) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Gl\u00fckoos on organismi peamine energiaallikas (s\u00fcsivesikute metabolism peaks katma \u00fcle poole organismi energiavajadusest). Gl\u00fckoosi allikateks on toidu s\u00fcsivesikud ja endogeenne (p\u00f5hiliselt maksas toimuv) produktsioon gl\u00fckogenol\u00fc\u00fcsi (gl\u00fckogeenina s\u00e4ilitatava gl\u00fckoosi vabanemine) ja gl\u00fckoneogeneesi (s\u00fcntees laktaadist, gl\u00fctseroolist, aminohapetest) teel. Gl\u00fckoosi kontsentratsioon veres on range metaboolse kontrolli all ning m\u00e4\u00e4ratakse verre saabuva [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T17:07:12+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukoos-sp-gluc\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukoos-sp-gluc\\\/\",\"name\":\"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T11:41:22+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T17:07:12+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukoos-sp-gluc\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukoos-sp-gluc\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/glukoos-sp-gluc\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Gl\u00fckoos on organismi peamine energiaallikas (s\u00fcsivesikute metabolism peaks katma \u00fcle poole organismi energiavajadusest). Gl\u00fckoosi allikateks on toidu s\u00fcsivesikud ja endogeenne (p\u00f5hiliselt maksas toimuv) produktsioon gl\u00fckogenol\u00fc\u00fcsi (gl\u00fckogeenina s\u00e4ilitatava gl\u00fckoosi vabanemine) ja gl\u00fckoneogeneesi (s\u00fcntees laktaadist, gl\u00fctseroolist, aminohapetest) teel. Gl\u00fckoosi kontsentratsioon veres on range metaboolse kontrolli all ning m\u00e4\u00e4ratakse verre saabuva [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T17:07:12+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/","name":"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T11:41:22+00:00","dateModified":"2025-12-21T17:07:12+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukoos-sp-gluc\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Gl\u00fckoos (S,P-Gluc)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakond Gl\u00fckoos on organismi peamine energiaallikas (s\u00fcsivesikute metabolism peaks katma \u00fcle poole organismi energiavajadusest). Gl\u00fckoosi allikateks on toidu s\u00fcsivesikud ja endogeenne (p\u00f5hiliselt maksas toimuv) produktsioon gl\u00fckogenol\u00fc\u00fcsi (gl\u00fckogeenina s\u00e4ilitatava gl\u00fckoosi vabanemine) ja gl\u00fckoneogeneesi (s\u00fcntees laktaadist, gl\u00fctseroolist, aminohapetest) teel. Gl\u00fckoosi kontsentratsioon veres on range metaboolse kontrolli all ning m\u00e4\u00e4ratakse verre saabuva&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13301"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13301\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}