{"id":13306,"date":"2025-09-28T13:47:48","date_gmt":"2025-09-28T11:47:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13306"},"modified":"2025-12-09T22:21:48","modified_gmt":"2025-12-09T20:21:48","slug":"haptoglobiin-sp-hapto","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/","title":{"rendered":"Haptoglobiin (S,P-Hapto)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Haptoglobiin <\/strong>on maksas s\u00fcnteesitav \u03b1<sub>2<\/sub>-gl\u00fckoproteiin. Ta koosneb neljast peptiidahelast, mis on disulfiidsidemetega seotud kaheks paariks (\u03b1\u03b2)<sub>2.<\/sub> Haptoglobiin seob hemol\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus vabanenud hemoglobiini kompleksiks Hapto-Hb, mis eemaldatakse kiiresti vereringest maksa Kupfferi rakkude poolt. Selle tagaj\u00e4rjel haptoglobiini tase seerumis v\u00e4heneb. Valgud lammutatakse ja raud ning aminohapped v\u00f5etakse uuesti kasutusele. Haptoglobiin on nn \u00e4geda faasi valk ja tal on t\u00e4htis roll kohalike p\u00f5letikuliste protsesside kontrollis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril kolm kuud, +4 \u00b0C kaheksa kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> immuunturbidimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 15 p<\/strong><\/td><td width=\"69%\">&lt; 0,1 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>15 p \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td>0,1\u20132,2 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 12 a<\/strong><\/td><td>0,1\u20131,6 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>12 a \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td>0,1\u20131,8 g\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td>0,3\u20132,0 g\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hemol\u00fc\u00fctiliste seisundite diagnoosimine ja ravi j\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Haptoglobiini kontsentratsiooni v\u00e4henemine<\/em> esineb alati seisundite puhul, mida iseloomustab hemoglobiini kiirenenud ringlus tingituna intra- v\u00f5i ekstravaskulaarsest hemol\u00fc\u00fcsist v\u00f5i ebaefektiivsest er\u00fctropoeesist (megaloblastilised aneemiad ja hemoglobinopaatiad). Kui er\u00fctrots\u00fc\u00fcdi eluiga v\u00e4heneb alla 17,5 p\u00e4eva, muutub haptoglobiini kontsentratsioon mittem\u00f5\u00f5detavaks. Seisunditeks, millega kaasneb madal haptoglobiini kontsentratsioon, on n\u00e4iteks raske aordistenoos, klapiprotees, hepato-splenomegaalia, leukeemia ja pol\u00fcts\u00fcteemia, enamus \u00e4gedaid ja kroonilisi maksahaiguseid, mononukleoos, sepsis, ureemia, maksa- v\u00f5i luu\u00fcdimetastaasid, samuti p\u00e4rilik haptoglobiini puudulikkus. Haptoglobiini kontsentratsioon on madal ka vasts\u00fcndinuperioodis (maksa f\u00fcsioloogiline ebak\u00fcpsus), samuti endogeensete (nt raseduse hilisperioodis) v\u00f5i eksogeensete (nt suukaudsed kontratseptiivid) \u00f6strogeenide toime t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Haptoglobiini kontsentratsiooni suurenemine<\/em> on enamasti seotud p\u00f5letikureaktsiooniga (\u00e4ge p\u00f5letik, koenekroos vms). V\u00e4\u00e4rtused on suurenenud umbes 4\u20136 p\u00e4eva p\u00e4rast nende protsesside algust ja normaliseeruvad kuni kahe n\u00e4dala jooksul p\u00e4rast etioloogilise faktori toime lakkamist. Muud kontsentratsiooni suurenemise p\u00f5hjused on valgukaotuss\u00fcndroomid (nt nefrootiline s\u00fcndroom, enteropaatiad), mispuhul haptoglobiini taseme t\u00f5us on seotud suurema molekulkaaluga haptoglobiini fenot\u00fc\u00fcpide Hapto 2-1 ja Hapto 2-2 s\u00fcnteesimise ja s\u00e4ilitamisega organismis, ning gl\u00fckokortikoidide ja androgeenide toime, mis suurendab haptoglobiini s\u00fcnteesi maksas.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Sirje Leedo<br>Muudetud 08.03.2021<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Haptoglobiin on maksas s\u00fcnteesitav \u03b12-gl\u00fckoproteiin. Ta koosneb neljast peptiidahelast, mis on disulfiidsidemetega seotud kaheks paariks (\u03b1\u03b2)2. Haptoglobiin seob hemol\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus vabanenud hemoglobiini kompleksiks Hapto-Hb, mis eemaldatakse kiiresti vereringest maksa Kupfferi rakkude poolt. Selle tagaj\u00e4rjel haptoglobiini tase seerumis v\u00e4heneb. Valgud lammutatakse ja raud ning aminohapped v\u00f5etakse uuesti kasutusele. Haptoglobiin on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":18,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13306","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Haptoglobiin (S,P-Hapto) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Haptoglobiin (S,P-Hapto) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Haptoglobiin on maksas s\u00fcnteesitav \u03b12-gl\u00fckoproteiin. Ta koosneb neljast peptiidahelast, mis on disulfiidsidemetega seotud kaheks paariks (\u03b1\u03b2)2. Haptoglobiin seob hemol\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus vabanenud hemoglobiini kompleksiks Hapto-Hb, mis eemaldatakse kiiresti vereringest maksa Kupfferi rakkude poolt. Selle tagaj\u00e4rjel haptoglobiini tase seerumis v\u00e4heneb. Valgud lammutatakse ja raud ning aminohapped v\u00f5etakse uuesti kasutusele. Haptoglobiin on [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T20:21:48+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/haptoglobiin-sp-hapto\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/haptoglobiin-sp-hapto\\\/\",\"name\":\"Haptoglobiin (S,P-Hapto) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T11:47:48+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T20:21:48+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/haptoglobiin-sp-hapto\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/haptoglobiin-sp-hapto\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/haptoglobiin-sp-hapto\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Haptoglobiin (S,P-Hapto)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Haptoglobiin (S,P-Hapto) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Haptoglobiin (S,P-Hapto) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Haptoglobiin on maksas s\u00fcnteesitav \u03b12-gl\u00fckoproteiin. Ta koosneb neljast peptiidahelast, mis on disulfiidsidemetega seotud kaheks paariks (\u03b1\u03b2)2. Haptoglobiin seob hemol\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus vabanenud hemoglobiini kompleksiks Hapto-Hb, mis eemaldatakse kiiresti vereringest maksa Kupfferi rakkude poolt. Selle tagaj\u00e4rjel haptoglobiini tase seerumis v\u00e4heneb. Valgud lammutatakse ja raud ning aminohapped v\u00f5etakse uuesti kasutusele. Haptoglobiin on [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T20:21:48+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/","name":"Haptoglobiin (S,P-Hapto) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T11:47:48+00:00","dateModified":"2025-12-09T20:21:48+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/haptoglobiin-sp-hapto\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Haptoglobiin (S,P-Hapto)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Haptoglobiin on maksas s\u00fcnteesitav \u03b12-gl\u00fckoproteiin. Ta koosneb neljast peptiidahelast, mis on disulfiidsidemetega seotud kaheks paariks (\u03b1\u03b2)2. Haptoglobiin seob hemol\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus vabanenud hemoglobiini kompleksiks Hapto-Hb, mis eemaldatakse kiiresti vereringest maksa Kupfferi rakkude poolt. Selle tagaj\u00e4rjel haptoglobiini tase seerumis v\u00e4heneb. Valgud lammutatakse ja raud ning aminohapped v\u00f5etakse uuesti kasutusele. Haptoglobiin on&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13306","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13306"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13306\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13306"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}