{"id":13346,"date":"2025-09-28T15:23:55","date_gmt":"2025-09-28T13:23:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13346"},"modified":"2025-12-09T22:40:55","modified_gmt":"2025-12-09T20:40:55","slug":"kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/","title":{"rendered":"Kreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea)"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kreatiniin <\/strong>on lihaste ainevahetuse l\u00f5pp-produkt, mis tekib lihaskontraktsioonil vabanevast kreatiinist. Kreatiniini teke on proportsionaalne lihasmassi suurusega. Kreatiniin plasmas on valdavalt endogeenset p\u00e4ritolu, kuid liharikka toidukorra j\u00e4rgselt v\u00f5ib kreatiniini kontsentratsioon plasmas transitoorselt t\u00f5usta kuni 30%. Kreatiniin eritub organismist neerude kaudu, filtreerudes vabalt l\u00e4bi p\u00e4smakeste. Tubulaarset reabsorptsiooni ei toimu, kuid esineb m\u00f5ningane tubulaarne sekretsioon. Kuiv\u00f5rd organismi kreatiniiniproduktsioon on k\u00fcllaltki konstantne, kasutatakse kreatiniini glomerulaarfiltratsiooni kiiruse (GFR) markerina. Kahjuks ei ole kreatiniin ideaalne GFR marker, kuna on m\u00f5jutatud patsiendi east, soost, lihasmassi suurusest, toitumusest, f\u00fc\u00fcsilisest aktiivsusest, prooviv\u00f5tu eel tarvitatud toidust ja m\u00f5ningatest ravimitest. Samuti pole kreatiniini m\u00e4\u00e4ramine piisavalt tundlik kroonilise neeruhaiguse diagnoosimisel, kuna selle v\u00e4\u00e4rtus hakkab \u00fcletama referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclemist piiri alles siis, kui GFR on v\u00e4henenud juba poole v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR)<\/em>. Seos kreatiniini ning GFR vahel paraneb, kui kasutada korrektsiooni eelmises l\u00f5igus loetletud kreatiniini tulemust m\u00f5jutavate faktorite osas. Seet\u00f5ttu on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud valemid, mis v\u00f5tavad arvesse patsiendi soo, ea, rassi ning m\u00f5nikord ka kehakaalu. Vastavalt rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide soovitustele on \u00dchendlaboris kasutusel 2009 CKD-EPI (Chronic Kidney Disease Epidemiology Collaboration<\/em>) neljaparameetriline valem, mis arvestab patsiendi kreatiniini v\u00e4\u00e4rtust, iga, sugu ja rassi (2021 CKD-EPI rassivaba valemit ei soovitata Euroopas kasutada). eGFR (Crea, CKD-EPI) v\u00e4ljastatakse t\u00e4iskasvanud patsientidele automaatselt iga kreatiniini m\u00e4\u00e4ramisega.<\/p>\n\n\n\n

Kui t\u00e4iskasvanud patsiendil on m\u00e4\u00e4ratud nii kreatiniini kui ka ts\u00fcstatiin C tase, v\u00e4ljastatakse vastavalt rahvusvahelistele soovitustele (KDIGO 2024 Clinical<\/em> Practice Guideline for the Evaluation and Management of Chronic Kidney Disease)<\/em> neil m\u00f5lemal parameetril p\u00f5hinev hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus:  eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI), mis arvutatakse 2012 CKD-EPIkombineeritud valemi alusel. CKD-EPI 2012 kombineeritud valem ei sobi kasutamiseks lastel.<\/p>\n\n\n\n

Kreatiniinikliirensit <\/em>kasutati varem sageli glomerulaarfiltratsiooni kiiruse markerina. Seoses eGFR kasutuselev\u00f5tuga on see t\u00e4nap\u00e4eval suhteliselt harva kasutatav, kuna vajab \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumist ning sellel on suur bioloogiline variatsioon. Arvutatakse vastavalt j\u00e4rgnevale valemile:<\/p>\n\n\n\n

Kreatiniinikliirens (mL\/min\/1,73m2<\/sup>) = [U-Crea (\u03bcmol\/L) x uriini hulk (mL\/min)\/S,P-Crea (\u03bcmol\/L)] x 1,73\/kehapinna suurus.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline!<\/em> V\u00e4ltida liha s\u00f6\u00f6mist v\u00e4hemalt 12 tunni v\u00e4ltel enne prooviv\u00f5ttu.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kreatiniinikliirensi m\u00e4\u00e4ramiseks saata laborisse lisaks \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini proovile ka vereproov, mis on v\u00f5etud uriini kogumisaja keskel.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Enne \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumise alustamist t\u00fchjendab patsient p\u00f5ie. Seda uriiniportsjonit ei koguta, kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seej\u00e4rel urineerib patsient \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul (v\u00f5i kogutakse uriin) kogumisn\u00f5usse, viimast korda t\u00e4pselt 24 tunni m\u00f6\u00f6dudes peale kogumise algust. Kogumisn\u00f5u hoida kogumisaja jooksul k\u00fclmkapis. Enne laborisse saadetava proovi (ca<\/em> 10 mL) eraldamist segatakse ja m\u00f5\u00f5detakse (10 mL t\u00e4psusega) kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evane uriin. Info \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini koguse tuleb edastada laborile.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Seerum\/plasma: geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga kork v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga kork v\u00f5i heleroheline kork)
Uriin: proovitops (50 mL) v\u00f5i uriinikatsuti, \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumiseks uriinikogumisn\u00f5u<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum\/plasma toatemperatuuril \u00fcks n\u00e4dal, +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal, -20 \u00b0C kolm kuud
Uriin toatemperatuuril kaks p\u00e4eva, +4 \u00b0C kuus p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline meetod<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea):<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Enneaegsed<\/strong><\/td><\/td>29\u201387 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>< 2 k<\/strong><\/td><\/td>27\u201377 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>2 k \u2013 < 1 a<\/strong><\/td><\/td>14\u201334 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>1 a \u2013 < 3 a<\/strong><\/td><\/td>15\u201331 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>3 a \u2013 < 5 a<\/strong><\/td><\/td>23\u201337 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>5 a \u2013 < 7 a<\/strong><\/td><\/td>25\u201342 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>7 a \u2013 < 9 a<\/strong><\/td><\/td>30\u201347 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>9 a \u2013 < 11 a<\/strong><\/td><\/td>29\u201356 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>11 a \u2013 < 13 a<\/strong><\/td><\/td>39\u201360 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>13 a \u2013 < 15 a<\/strong><\/td><\/td>40\u201368 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 15 a<\/strong><\/td>M<\/strong><\/td>59\u2013104 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr>
<\/td><\/td>N<\/strong><\/td>45\u201384 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Kreatiniin esmases hommikuses uriinis (U-Crea):<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>M<\/strong><\/td>3,5\u201324,6 mmol\/L<\/td><\/tr>
<\/td><\/td>N<\/strong><\/td>2,6\u201320,0 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Kreatiniin \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-Crea):<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/td>3 a \u2013 < 9 a<\/strong><\/td><\/td>0,97\u20136,0 mmol\/d<\/td><\/tr>
<\/td>9 a \u2013 < 13 a<\/strong><\/td><\/td>1,5\u201312,5 mmol\/d<\/td><\/tr>
<\/td>13 a \u2013 < 18 a<\/strong><\/td><\/td>2,6\u201316,5 mmol\/d<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>M<\/strong><\/td>9,0\u201319 mmol\/d<\/td><\/tr>
<\/td><\/td>N<\/strong><\/td>6,0\u201313,0 mmol\/d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI):<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td> \u2265 90mL\/min\/1,73m2<\/sup><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Kreatiniinikliirens (lastel kreatiniinikliirens 1,73m2<\/sup> kehapinna kohta):<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/td>5 p \u2013 < 8 p<\/strong><\/td>> 38 mL\/min\/1,73m2<\/sup><\/td><\/tr>
<\/td>1 k \u2013 < 3 k<\/strong><\/td>> 54 mL\/min\/1,73m2<\/sup><\/td><\/tr>
<\/td>3 k \u2013 < 1 a<\/strong><\/td>> 64 mL\/min\/1,73m2<\/sup><\/td><\/tr>
<\/td>3 a \u2013 < 14 a<\/strong><\/td>> 120 mL\/min\/1,73m2<\/sup><\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>66\u2013143 mL\/min\/1,73m2<\/sup><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kreatiniin seerumis\/plasmas<\/em><\/p>\n\n\n\n

Neerufunktsiooni hindamine kroonilise neeruhaiguse ja \u00e4geda neerukahjustuse diagnoosimisel. Kroonilise neeruhaiguse ja \u00e4geda neerukahjustuse kulu j\u00e4lgimine. Soovitatav kasutada koos hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiirusega.<\/p>\n\n\n\n

Suurenenud kreatiniini kontsentratsioon<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • Kreatiniini produktsiooni t\u00f5us tingituna suurest lihasmassist ja\/v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilisest aktiivsusest (nt sportlastel oluliselt k\u00f5rgemad v\u00e4\u00e4rtused) v\u00f5i alimentaarsetest teguritest (kreatiini sisaldavad toidulisandid, liha s\u00f6\u00f6mine \u2013 t\u00f5us p\u00fcsib kuni seitse tundi).<\/li>\n\n\n\n
  • V\u00e4henenud eritumine: prerenaalsetest (tsirkulatsioonih\u00e4ired), renaalsetest (neeruhaigused) v\u00f5i postrenaalsetest (uriini \u00e4ravoolutakistus) p\u00f5hjustest tingitud glomerulaarfiltratsiooni langus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    V\u00e4henenud kreatiniini kontsentratsioon<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • Lihasatroofia, amputatsioonid, kahheksia, m\u00fcopaatiad, kortikosteroidravi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus, kreatiniinikliirens<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Neerufunktsiooni hindamine kroonilise neeruhaiguse varaseks avastamiseks (kindlasti tuleks samal ajal hinnata ka albuminuuria olemasolu). Neerufunktsiooni hindamine kroonilise neeruhaiguse diagnoosimisel ja staadiumi m\u00e4\u00e4ramisel. Kroonilise neeruhaiguse kulu j\u00e4lgimine ja prognoosi\/progresseerumise hindamine. Neerufunktsiooni hindamine ravimite optimaalseks doseerimiseks. Neerufunktsiooni hindamine diagnostiliste protseduuride eelselt (kontrastainega uuringud).<\/p>\n\n\n\n

      Nii eGFR-i kui ka kreatiniinikliirensi v\u00e4henemine viitab neerufunktsiooni kahjustusele, v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjal (koos samaaegse albuminuuria hindamisega) saab kindlaks teha kroonilise neeruhaiguse staadiumi.<\/p>\n\n\n\n

      <\/td>Staadium<\/strong><\/td>Kirjeldus<\/strong><\/td>GFR ml\/min\/1,73m2<\/sup><\/strong><\/td><\/tr>
      <\/td>G1<\/td>Neerukahjustus normaalse GFR-ga<\/td>\u2265 90<\/td><\/tr>
      <\/td>G2<\/td>Neerukahjustus kergelt v\u00e4henenud GFR-ga<\/td>60\u201389<\/td><\/tr>
      <\/td>G3a<\/td>Kergelt kuni m\u00f5\u00f5dukalt v\u00e4henenud GFR<\/td>45-59<\/td><\/tr>
      <\/td>G3b<\/td>M\u00f5\u00f5dukalt kuni ulatuslikult v\u00e4henenud GFR<\/td>30-44<\/td><\/tr>
      <\/td>G4<\/td>Ulatuslikult v\u00e4henenud GFR<\/td>15\u201329<\/td><\/tr>
      <\/td>G5<\/td>Neerupuudulikkus<\/td>< 15<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      V\u00e4hese lihasmassi korral (amputatsioonid, kahheksia, paral\u00fc\u00fcs) v\u00f5ib kreatiniinil p\u00f5hinev eGFR olla suurem kui tegelik glomerulaarfiltratsiooni kiirus (valek\u00f5rge tulemus), tavap\u00e4rasest suurema lihasmassi korral (nt kulturism) v\u00f5ib esineda valemadalaid tulemusi. Samuti v\u00f5ib kreatiniinil p\u00f5hinev eGFR olla ebausaldusv\u00e4\u00e4rne k\u00f5rge v\u00f5i madala kreatiini sisalduse puhul toidus (toidulisandid, taimetoitlus). Sellistel juhtudel tuleks glomerulaarfunktsiooni hindamisel lisaks teostada ts\u00fcstatiin C m\u00e4\u00e4ramine ning kasutada glomerulaarfunktsiooni hindamiseks viimasel p\u00f5hinevat eGFRi.<\/p>\n\n\n\n

      Kuna kreatiniin ega ts\u00fcstatiin C ei ole kumbki ideaalsed glomerulaarfiltratsiooni kiiruse markerid, tuleks \u00fcldjuhul kroonilise neeruhaiguse staadiumi m\u00e4\u00e4ramisel ja haiguse prognoosi hindamisel, samuti ravimite doseerimisel kasutada nii kreatiniinil kui ts\u00fcstatiin C-l p\u00f5hinevat kombineeritud eGFRi. Eriti oluline on kombineeritud valemi kasutamine juhtudel, kui kreatiniinil p\u00f5hinev eGFR j\u00e4\u00e4b vahemikku 45\u201359 mL\/min\/1,73m\u00b2 ning albuminuuria ja muud neerukahjustuse tunnused puuduvad.<\/p>\n\n\n\n

      eGFR ei sobi neerufunktsiooni hindamiseks kiirelt muutuva glomerulaarfunktsiooni korral (nt \u00e4ge neerupuudulikkus).<\/p>\n\n\n\n

      Mitteootusp\u00e4raselt k\u00f5rged v\u00f5i madalad kreatiniinikliirensi tulemused on reeglina tingitud vigadest uriini kogumisel (vastavalt pikem v\u00f5i l\u00fchem kogumisaeg).<\/p>\n\n\n\n

      Kreatiniin \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-Crea)<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Koos seerumi v\u00f5i plasma kreatiniiniga kreatiniinikliirensi m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n\n\n\n

      Kreatiniin juhuslikus uriinis (U-Crea)<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Uriini m\u00f5nede biokeemiliste anal\u00fc\u00fctide m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse tulemuse v\u00e4ljendamisel selle anal\u00fc\u00fcdi ja kreatiniini sisalduse suhet uriinis, nt U-Alb\/U-Crea, U-Prot\/U-Crea.<\/p>\n\n\n\n

      Koostaja: Katrin Reimand
      Muudetud 27.06.2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kreatiniin on lihaste ainevahetuse l\u00f5pp-produkt, mis tekib lihaskontraktsioonil vabanevast kreatiinist. Kreatiniini teke on proportsionaalne lihasmassi suurusega. Kreatiniin plasmas on valdavalt endogeenset p\u00e4ritolu, kuid liharikka toidukorra j\u00e4rgselt v\u00f5ib kreatiniini kontsentratsioon plasmas transitoorselt t\u00f5usta kuni 30%. Kreatiniin eritub organismist neerude kaudu, filtreerudes vabalt l\u00e4bi p\u00e4smakeste. Tubulaarset reabsorptsiooni ei toimu, kuid esineb […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":26,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13346","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nKreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kreatiniin on lihaste ainevahetuse l\u00f5pp-produkt, mis tekib lihaskontraktsioonil vabanevast kreatiinist. Kreatiniini teke on proportsionaalne lihasmassi suurusega. Kreatiniin plasmas on valdavalt endogeenset p\u00e4ritolu, kuid liharikka toidukorra j\u00e4rgselt v\u00f5ib kreatiniini kontsentratsioon plasmas transitoorselt t\u00f5usta kuni 30%. Kreatiniin eritub organismist neerude kaudu, filtreerudes vabalt l\u00e4bi p\u00e4smakeste. Tubulaarset reabsorptsiooni ei toimu, kuid esineb […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T20:40:55+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\\\/\",\"name\":\"Kreatiniin seerumis\\\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T13:23:55+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T20:40:55+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kreatiniin seerumis\\\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kreatiniin on lihaste ainevahetuse l\u00f5pp-produkt, mis tekib lihaskontraktsioonil vabanevast kreatiinist. Kreatiniini teke on proportsionaalne lihasmassi suurusega. Kreatiniin plasmas on valdavalt endogeenset p\u00e4ritolu, kuid liharikka toidukorra j\u00e4rgselt v\u00f5ib kreatiniini kontsentratsioon plasmas transitoorselt t\u00f5usta kuni 30%. Kreatiniin eritub organismist neerude kaudu, filtreerudes vabalt l\u00e4bi p\u00e4smakeste. Tubulaarset reabsorptsiooni ei toimu, kuid esineb […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T20:40:55+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/","name":"Kreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T13:23:55+00:00","dateModified":"2025-12-09T20:40:55+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kreatiniin-hinnanguline-glomerulaarfiltratsiooni-kiirus-kreatiniinikliirens\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kreatiniin seerumis\/plasmas (S,P-Crea). Kreatiniin uriinis (U-Crea, dU-Crea). Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR (Crea, CKD-EPI) ja eGFR (Crea, CysC, CKD-EPI)). Kreatiniinikliirens (dU-S-Crea)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kreatiniin on lihaste ainevahetuse l\u00f5pp-produkt, mis tekib lihaskontraktsioonil vabanevast kreatiinist. Kreatiniini teke on proportsionaalne lihasmassi suurusega. Kreatiniin plasmas on valdavalt endogeenset p\u00e4ritolu, kuid liharikka toidukorra j\u00e4rgselt v\u00f5ib kreatiniini kontsentratsioon plasmas transitoorselt t\u00f5usta kuni 30%. Kreatiniin eritub organismist neerude kaudu, filtreerudes vabalt l\u00e4bi p\u00e4smakeste. Tubulaarset reabsorptsiooni ei toimu, kuid esineb…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13346\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}