{"id":13350,"date":"2025-09-28T15:33:30","date_gmt":"2025-09-28T13:33:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13350"},"modified":"2025-12-09T22:42:27","modified_gmt":"2025-12-09T20:42:27","slug":"kusihape-sp-ua","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/","title":{"rendered":"Kusihape (S,P-UA)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kusihape (<em>uric acid<\/em>, UA)<\/strong> on inimorganismi puriiniainevahetuse l\u00f5pp-produkt. Puriinid on olulised nukleiinhapete ja koens\u00fc\u00fcmide komponendid. Puriinide allikaid on kolm: toit (~30%), endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja res\u00fcntees. Kusihape eritub organismist neerude (~2\/3) ja seedetrakti kaudu. Kusihape filtreerub glomeerulites, reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning sekreteerub (<em>ca<\/em> 10%) tubulaaraparaadi distaalses osas. Kusihappe sisaldus plasmas s\u00f5ltub tema moodustumise ja eritumise suhtest. Rakuv\u00e4lises vedelikus on kusihape uraat-ioonina, mis naatriumiga \u00fchinedes moodustab naatriumisoolasid (uraate). Uraadid on halvasti lahustuvad ja kristalliseeruvad ka kusihappe taseme v\u00e4hese t\u00f5usu puhul. Kristallid tekivad liigesevedelikus, k\u00f5hredes, k\u00f5\u00f5lustes, neerudes (uriinis ja ka neerukoes). Kudedesse v\u00e4ljasadenemisel omavad t\u00e4htsust mitmed lokaalsed tegurid, milledest t\u00e4htsamad on pH ja lokaalne trauma.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril 3 p\u00e4eva, +4 \u00b0C seitse p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg<\/strong><strong>:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>ens\u00fcmaatiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"33%\"><\/td><td width=\"33%\"><strong>Mehed<\/strong><\/td><td width=\"33%\"><strong>Naised<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 p \u2013 &lt; 1 k<\/strong><\/td><td>71\u2013230 \u03bcmol\/L<\/td><td>59\u2013271 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td>71\u2013330 \u03bcmol\/L<\/td><td>65\u2013319 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 4 a<\/strong><\/td><td>124\u2013330 \u03bcmol\/L<\/td><td>106\u2013295 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>4 a \u2013 &lt; 7 a<\/strong><\/td><td>106\u2013325 \u03bcmol\/L<\/td><td>118\u2013301 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>7 a \u2013 &lt; 10 a<\/strong><\/td><td>106\u2013319 \u03bcmol\/L<\/td><td>106\u2013325 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>10 a \u2013 &lt; 13 a<\/strong><\/td><td>130\u2013342 \u03bcmol\/L<\/td><td>148\u2013348 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>13 a \u2013 &lt; 16 a<\/strong><\/td><td>183\u2013413 \u03bcmol\/L<\/td><td>130\u2013378 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>16 a \u2013 &lt; 19 a<\/strong><\/td><td>124\u2013448 \u03bcmol\/L<\/td><td>142\u2013389 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 19 a<\/strong><\/td><td>202\u2013417 \u03bcmol\/L<\/td><td>143\u2013339 \u03bcmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Sihtv\u00e4\u00e4rtus podagra ravi korral &lt; 360\u03bcmol\/L.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Podagra diagnostika ja ravi j\u00e4lgimine. Neerupuudulikkuse, leukeemia, psoriaasi kulu j\u00e4lgimine, ts\u00fctotoksilisi ravimeid saavate patsientide j\u00e4lgimine. N\u00e4lguse ja teiste k\u00e4rbumisega seotud seisundite j\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcperurikeemia<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Puriiniainevahetuse h\u00e4ired: idiopaatiline ehk primaarne podagra, p\u00e4rilikud ainevahetushaigused.<\/li>\n\n\n\n<li>Kiirenenud nukleiinhapete ringlus: puriiniderikas dieet; ATP ainevahetuse h\u00e4ired (alkoholist, koeh\u00fcpoksiast); ts\u00fctoproliferatiivsed seisundid nagu leukeemia, pol\u00fcts\u00fcteemia, hemol\u00fc\u00fctiline aneemia; psoriaas (naha rakkude proliferatsioon); ts\u00fctostaatiline ja kiiritusravi (massiline kasvajakoe lagunemine), n\u00e4lgimine (patsiendi oma kudede lagundamine energia saamiseks koos uraatide vabanemisega).<\/li>\n\n\n\n<li>Eritumise h\u00e4ired: neerupuudulikkus; h\u00fcperkaltseemia; ravimid, mis konkureerivad kusihappega tubulaarses sekretsioonis (tiasiid-diureetikumid, salits\u00fclaadid madalas doosis (doosis &gt; 4g\/p\u00e4evas efekt vastupidine, sest blokeerivad reabsorptsiooni)); h\u00fcpertoonia; m\u00fcks\u00f6deem; rasedustoksikoos (pre-eklampsia).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>H\u00fcperurikeemiat tuleb ravida, isegi kui see on as\u00fcmptomaatiline, kuna see v\u00f5ib p\u00f5hjustada neerukahjustust.<\/p>\n\n\n\n<p><em>H\u00fcpourikeemia<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Esineb harva. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla raske maksakahjustus, haavandiline koliit, Wilsoni t\u00f5bi, Fanconi s\u00fcndroom, \u00e4ge intermiteeruv porf\u00fc\u00fcria, Hodgkini l\u00fcmfoom. V\u00e4ga madalaid v\u00e4\u00e4rtusi leitakse ksantinuuria puhul, allopurinoolravi j\u00e4rgselt v\u00f5i antidiureetilise hormooni ebaadekvaatse sekretsiooni s\u00fcndroomi (SIADH \u2013 <em>syndrome of inappropriate ADH secretion<\/em>) korral. H\u00fcponatreemia (&lt; 130 mmol\/L) koos h\u00fcpourikeemiaga viitab reeglina SIADH-s\u00fcndroomile.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Calcium dobesilate causes artificially low uric acid results. Uricase reacts specifically with uric acid. Other purine derivatives can inhibit the uric acid reaction. Dicynone (Etamsylate) at therapeutic concentrations may lead to false\u2011low results.20<br>Acetaminophen intoxications are frequently treated with N\u2011Acetylcysteine. N\u2011Acetylcysteine at the therapeutic concentration when used as an antidote and the Acetaminophen metabolite N\u2011acetyl\u2011p\u2011benzoquinone imine (NAPQI) independently may cause falsely low results.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 09.03.2021<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kusihape (uric acid, UA) on inimorganismi puriiniainevahetuse l\u00f5pp-produkt. Puriinid on olulised nukleiinhapete ja koens\u00fc\u00fcmide komponendid. Puriinide allikaid on kolm: toit (~30%), endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja res\u00fcntees. Kusihape eritub organismist neerude (~2\/3) ja seedetrakti kaudu. Kusihape filtreerub glomeerulites, reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning sekreteerub (ca 10%) tubulaaraparaadi distaalses osas. Kusihappe sisaldus [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":27,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13350","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kusihape (S,P-UA) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kusihape (S,P-UA) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kusihape (uric acid, UA) on inimorganismi puriiniainevahetuse l\u00f5pp-produkt. Puriinid on olulised nukleiinhapete ja koens\u00fc\u00fcmide komponendid. Puriinide allikaid on kolm: toit (~30%), endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja res\u00fcntees. Kusihape eritub organismist neerude (~2\/3) ja seedetrakti kaudu. Kusihape filtreerub glomeerulites, reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning sekreteerub (ca 10%) tubulaaraparaadi distaalses osas. Kusihappe sisaldus [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T20:42:27+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kusihape-sp-ua\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kusihape-sp-ua\\\/\",\"name\":\"Kusihape (S,P-UA) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T13:33:30+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T20:42:27+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kusihape-sp-ua\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kusihape-sp-ua\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/kusihape-sp-ua\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kusihape (S,P-UA)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kusihape (S,P-UA) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kusihape (S,P-UA) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kusihape (uric acid, UA) on inimorganismi puriiniainevahetuse l\u00f5pp-produkt. Puriinid on olulised nukleiinhapete ja koens\u00fc\u00fcmide komponendid. Puriinide allikaid on kolm: toit (~30%), endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja res\u00fcntees. Kusihape eritub organismist neerude (~2\/3) ja seedetrakti kaudu. Kusihape filtreerub glomeerulites, reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning sekreteerub (ca 10%) tubulaaraparaadi distaalses osas. Kusihappe sisaldus [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T20:42:27+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/","name":"Kusihape (S,P-UA) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T13:33:30+00:00","dateModified":"2025-12-09T20:42:27+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/kusihape-sp-ua\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kusihape (S,P-UA)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kusihape (uric acid, UA) on inimorganismi puriiniainevahetuse l\u00f5pp-produkt. Puriinid on olulised nukleiinhapete ja koens\u00fc\u00fcmide komponendid. Puriinide allikaid on kolm: toit (~30%), endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja res\u00fcntees. Kusihape eritub organismist neerude (~2\/3) ja seedetrakti kaudu. Kusihape filtreerub glomeerulites, reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning sekreteerub (ca 10%) tubulaaraparaadi distaalses osas. Kusihappe sisaldus&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13350"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13350\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}