{"id":13359,"date":"2025-09-28T15:58:53","date_gmt":"2025-09-28T13:58:53","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13359"},"modified":"2025-12-21T19:17:19","modified_gmt":"2025-12-21T17:17:19","slug":"laktoosi-taluvuse-proov-ltt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/","title":{"rendered":"Laktoosi taluvuse proov (LTT)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Laktoos <\/strong>ehk <strong>piimasuhkur <\/strong>on disahhariid, mis moodustab peamise osa piima s\u00fcsivesikutest ja mille imendumiseks on vaja eelnevat l\u00f5hustumist gl\u00fckoosiks ja galaktoosiks peensoole limaskesta laktaasi toimel. Laktaasi aktiivsus limaskesta harjas\u00e4\u00e4rises on peaaegu k\u00f5igil imetajatel s\u00fcnnij\u00e4rgselt k\u00f5rge, kuid kaob peale emapiimast v\u00f5\u00f5rutamist. Erandi moodustab osa inimkonnast, kel laktaasi aktiivsus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima kogu eluks.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Primaarse h\u00fcpolaktaasia<\/em> puhul toimub geneetiliselt determineeritud selektiivne laktaasi aktiivsuse v\u00e4henemine, millega ei kaasne muid muutusi imendumises ega teiste ens\u00fc\u00fcmide aktiivsuses. See p\u00e4randub autosoom-retsessiivselt ja selle esinemissagedus erinevates populatsioonides on erinev (Eestis 20\u201328%).<em> Sekundaarne h\u00fcpolaktaasia<\/em> on seotud peensoole limaskesta haigustega, millega kaasnevad ka muud struktuuri ja harjas\u00e4\u00e4rise ens\u00fc\u00fcmide funktsiooni muutused ning limaskesta transpordimehhanismide h\u00e4irumine. Sekundaarne h\u00fcpolaktaasia v\u00f5ib esineda nt ts\u00f6liaakia, Crohni t\u00f5ve jm soolehaiguste korral.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcpolaktaasia kliiniline pilt (meteorism, k\u00f5hulahtisus, k\u00f5huvalu) v\u00f5ib olla v\u00e4ga erineva raskusastmega ja s\u00f5ltub laktoosi hulgast dieedis, mao t\u00fchjenemise kiirusest, peensoole passaa\u017eiajast ning seedetrakti mikrofloora seisundist (antibakteriaalse ravi j\u00e4rel v\u00f5ib kliiniline taluvus oluliselt v\u00e4heneda). Suurel osal h\u00fcpolaktaasiaga inimestest ei esine kliiniliselt v\u00e4ljendunud laktoositalumatust ja ka k\u00fcllaltki suured piimasuhkru kogused ei p\u00f5hjusta neil m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid vaevusi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Proovi ei teostata \u00e4geda k\u00f5hulahtisuse ajal ja n\u00e4dal peale seda, samuti on test vastun\u00e4idustatud kliiniliselt selge laktoositalumatuse puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringule eelneb 12-tunnine paast. Hommikul m\u00e4\u00e4ratakse gl\u00fckoosi kontsentratsioon paastuplasmas. Seej\u00e4rel antakse uuritavale suukaudselt 50 g laktoosi lahustatuna 200\u2013250 mL-s vees (lastele 1\u20132 g laktoosi kehakaalu kilogrammi kohta, kuid mitte rohkem kui 50 g). J\u00e4rgnevalt m\u00e4\u00e4ratakse gl\u00fckoosi kontsentratsioon veres 20, 40 ja 60 minutit p\u00e4rast laktoosi sissev\u00f5tmist.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsuti (hall kork), gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga mikrokatsuti (helekollane kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Plasma toatemperatuuril 72 h<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>ens\u00fcmaatiline meetod heksokinaasiga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vere gl\u00fckoosisisalduse t\u00f5us laktoosi manustamise j\u00e4rgselt<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"40%\"><strong>&lt; 1,1 mmol\/L<\/strong><\/td><td width=\"59%\">h\u00fcpolaktaasia<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1,1\u20131,7 mmol\/L<\/strong><\/td><td>diagnostiliselt ebaselge<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>> 1,7 mmol\/L<\/strong><\/td><td>normolaktaasia<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Laktoositalumatuse kahtlus.<\/p>\n\n\n\n<p>Testi tulemusi tuleb interpreteerida kompleksis koos kliinilise pildiga, sest laboratoorselt diagnoositav h\u00fcpolaktaasia ei pruugi olla patsiendi k\u00f5huvaevuste p\u00f5hjuseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Tulemuste t\u00f5lgendamine on komplitseeritud diabeedi puhul (gl\u00fckoositaseme t\u00f5us v\u00f5ib esineda vaatamata h\u00fcpolaktaasiale).<\/p>\n\n\n\n<p>LTT madala sensitiivsuse ja standardiseerimata protseduuri t\u00f5ttu on h\u00fcpolaktaasia diagnoosimiseks soovitatud teisi meetodeid (nt v\u00e4ljahingatava \u00f5hu vesinikusisalduse m\u00e4\u00e4ramine).<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/parilike-haiguste-ja-riskialleelide-uuringud\/hupolaktaasia-taiskasvanutel-lct-geeni-c-13910ct-variant\/\">H\u00fcpolaktaasia t\u00e4iskasvanutel \u2013 LCT geeni c.-13910C>T variant<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 01.10.2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis moodustab peamise osa piima s\u00fcsivesikutest ja mille imendumiseks on vaja eelnevat l\u00f5hustumist gl\u00fckoosiks ja galaktoosiks peensoole limaskesta laktaasi toimel. Laktaasi aktiivsus limaskesta harjas\u00e4\u00e4rises on peaaegu k\u00f5igil imetajatel s\u00fcnnij\u00e4rgselt k\u00f5rge, kuid kaob peale emapiimast v\u00f5\u00f5rutamist. Erandi moodustab osa inimkonnast, kel laktaasi aktiivsus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":29,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13359","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Laktoosi taluvuse proov (LTT) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Laktoosi taluvuse proov (LTT) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis moodustab peamise osa piima s\u00fcsivesikutest ja mille imendumiseks on vaja eelnevat l\u00f5hustumist gl\u00fckoosiks ja galaktoosiks peensoole limaskesta laktaasi toimel. Laktaasi aktiivsus limaskesta harjas\u00e4\u00e4rises on peaaegu k\u00f5igil imetajatel s\u00fcnnij\u00e4rgselt k\u00f5rge, kuid kaob peale emapiimast v\u00f5\u00f5rutamist. Erandi moodustab osa inimkonnast, kel laktaasi aktiivsus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T17:17:19+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\\\/\",\"name\":\"Laktoosi taluvuse proov (LTT) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T13:58:53+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T17:17:19+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Laktoosi taluvuse proov (LTT)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Laktoosi taluvuse proov (LTT) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Laktoosi taluvuse proov (LTT) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis moodustab peamise osa piima s\u00fcsivesikutest ja mille imendumiseks on vaja eelnevat l\u00f5hustumist gl\u00fckoosiks ja galaktoosiks peensoole limaskesta laktaasi toimel. Laktaasi aktiivsus limaskesta harjas\u00e4\u00e4rises on peaaegu k\u00f5igil imetajatel s\u00fcnnij\u00e4rgselt k\u00f5rge, kuid kaob peale emapiimast v\u00f5\u00f5rutamist. Erandi moodustab osa inimkonnast, kel laktaasi aktiivsus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T17:17:19+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/","name":"Laktoosi taluvuse proov (LTT) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T13:58:53+00:00","dateModified":"2025-12-21T17:17:19+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/laktoosi-taluvuse-proov-ltt\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Laktoosi taluvuse proov (LTT)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis moodustab peamise osa piima s\u00fcsivesikutest ja mille imendumiseks on vaja eelnevat l\u00f5hustumist gl\u00fckoosiks ja galaktoosiks peensoole limaskesta laktaasi toimel. Laktaasi aktiivsus limaskesta harjas\u00e4\u00e4rises on peaaegu k\u00f5igil imetajatel s\u00fcnnij\u00e4rgselt k\u00f5rge, kuid kaob peale emapiimast v\u00f5\u00f5rutamist. Erandi moodustab osa inimkonnast, kel laktaasi aktiivsus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13359"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13359\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}