{"id":13372,"date":"2025-09-28T16:17:23","date_gmt":"2025-09-28T14:17:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13372"},"modified":"2025-12-09T22:52:40","modified_gmt":"2025-12-09T20:52:40","slug":"osmolaalsus-s-osmol-u-osmol","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/","title":{"rendered":"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol)"},"content":{"rendered":"\n

Kiinilise keemia osakond, tel. 731 8316<\/em><\/p>\n\n\n\n

Osmolaalsus <\/strong>n\u00e4itab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni \u00fches kilogrammis vees (Osm\/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrol\u00fc\u00fctide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab m\u00f5ju h\u00fcpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett s\u00e4ilitavalt. Uriini eritub v\u00e4hem ja kontsentreeritumalt.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Veri: geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork)
Uriin: proovitops v\u00f5i uriinikatsuti<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum toatemperatuuril kolm tundi, +4 \u00b0C \u00fcks p\u00e4ev, -20 \u00b0C kolm kuud
Uriin toatemperatuuril kolm tundi, +4 \u00b0C \u00fcks p\u00e4ev, -20 \u00b0C kolm kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>k\u00fclmumispunkti m\u00e4\u00e4ramine<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>S-Osmol<\/strong><\/td>18 a \u2013 < 61 a <\/strong>
\u2265 61 a<\/strong><\/td>		275\u2013295 mosm\/kgH2<\/sub>0
280\u2013300 mosm\/kgH2<\/sub>0<\/td><\/tr>
<\/td>U-Osmol<\/strong><\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>400\u2013800 mosm\/kgH2<\/sub>0<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Osmolaalsuse m\u00e4\u00e4ramist seerumis ja uriinis kasutatakse vedeliku ja elektrol\u00fc\u00fctide ainevahetuse h\u00e4irete diferentsiaaldiagnostikas, neerufunktsiooni hindamisel, m\u00fcrgistuste ja ADH eritumise h\u00e4irete diagnoosimisel.<\/p>\n\n\n\n

Tervel inimesel on seerumi osmolaalsus keskmiselt 290 mOsm\/kgH2<\/sub>O, p\u00f5hilise seerumi osmolaalsuse moodustavad naatriumi ioonid ja naatriumiga \u00fchendis olevad dissotsieerunud anioonid (kloriidid), lisaks gl\u00fckoos, uurea jm. Kuna on teada, et naatriumi molekuli dissotsiatsioonil tekib alati ekvivalentses hulgas anioone, siis v\u00f5ib osmolaalsust ka kaudselt arvutada j\u00e4rgmise valemi p\u00f5hjal:<\/p>\n\n\n\n

Osmolaalsusarvutuslik<\/sub> [mOsm\/L] = 2 x S,P-Na + S,P-Gl\u00fckoos + S,P-Uurea<\/p>\n\n\n\n

Arvutuslikku osmolaalsust kasutatakse osmolaalse l\u00f5he arvutamisel:<\/p>\n\n\n\n

Osmolaalne l\u00f5he = Tegelik seerumi osmolaalsus \u2013 arvutuslik seerumi osmolaalsus<\/p>\n\n\n\n

Osmolaalne l\u00f5he on kasutatav mittem\u00e4\u00e4ratavate osmootselt aktiivste \u00fchendite (etanooli, metanooli, isopropanooli jt endogeensete v\u00f5i eksogeensete m\u00fcrkide) sisalduse umbkaudsel hindamisel. Osmolaalne l\u00f5he v\u00f5ib nimetatud \u00fchendite kuhjumisel oluliselt suureneda, ulatudes n\u00e4iteks 3,5 promillise seerumi\/plasma etanoolisisalduse juures 80 mOsm\/kgH2<\/sub>0-ni. Tuleb aga arvestada, et et\u00fcleengl\u00fckool ja trikloroetaan annavad isegi surmava kontsentratsiooni juures v\u00e4ga v\u00e4ikese osmolaalsuse muutuse. Mannitooli manustamisel on soovitav hoida seerumi osmolaalne l\u00f5he vahemikus 10\u201350 mOsm\/kgH2<\/sub>0.<\/p>\n\n\n\n

Seerumi osmolaalsuse suurenemine kaasneb h\u00fcpernatreemia, h\u00fcpergl\u00fckeemia, diabeedi, atsidoosi, ureemia ja m\u00fcrgistustega (etanool, isopropanool, metanool jt).<\/p>\n\n\n\n

Seerumi osmolaalsuse v\u00e4henemine kaasneb tavaliselt h\u00fcponatreemiaga.<\/p>\n\n\n\n

Uriini osmolaalsus peegeldab k\u00f5ige t\u00e4psemalt neerude lahjenduse ja kontsentreerimise v\u00f5imet ning varieerub tervetel noortel ja keskeas inimestel 50\u20131200 mosm\/kgH2<\/sub>O vahel. Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm\/kgH2<\/sub>O, mis vastab erikaalule ca<\/em> 1,010.<\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Aivar Orav<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kiinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Osmolaalsus n\u00e4itab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni \u00fches kilogrammis vees (Osm\/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrol\u00fc\u00fctide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab m\u00f5ju h\u00fcpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7286,"menu_order":33,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13372","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nOsmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kiinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Osmolaalsus n\u00e4itab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni \u00fches kilogrammis vees (Osm\/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrol\u00fc\u00fctide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab m\u00f5ju h\u00fcpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T20:52:40+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\\\/\",\"name\":\"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-28T14:17:23+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T20:52:40+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kliinilise keemia uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kliinilise-keemia-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol) - \u00dchendlabor","og_description":"Kiinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Osmolaalsus n\u00e4itab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni \u00fches kilogrammis vees (Osm\/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrol\u00fc\u00fctide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab m\u00f5ju h\u00fcpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T20:52:40+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/","name":"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-09-28T14:17:23+00:00","dateModified":"2025-12-09T20:52:40+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/osmolaalsus-s-osmol-u-osmol\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kliinilise keemia uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Osmolaalsus (S-Osmol, U-Osmol)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kiinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Osmolaalsus n\u00e4itab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni \u00fches kilogrammis vees (Osm\/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrol\u00fc\u00fctide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab m\u00f5ju h\u00fcpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13372","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13372"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13372\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13372"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}