{"id":13426,"date":"2025-10-01T16:17:09","date_gmt":"2025-10-01T14:17:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13426"},"modified":"2025-12-21T18:52:31","modified_gmt":"2025-12-21T16:52:31","slug":"kohuoonevedeliku-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/","title":{"rendered":"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalselt on peritoneaal- ehk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes tervetel meestel v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, tervetel naistel (menstruatsioonits\u00fckli faasist s\u00f5ltuvalt) kuni 20 mL vedelikku, mis tekib vereplasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Efusioonivedeliku kogunemist k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes nimetatakse astsiidiks (kr.k <em>askites<\/em> \u2013 kott).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku <\/strong>akumulatsiooni p\u00f5hjuseks on kas vedeliku suurenenud moodustumine (h\u00fcdrostaatilise r\u00f5hu t\u00f5us portaalveenis, kolloidosmootse r\u00f5hu langus, peritoneumi kapillaaride l\u00e4bilaskvuse suurenemine) v\u00f5i vedeliku absorptsiooni v\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n<p>Tsirroosiga kaasneva astsiidi patof\u00fcsioloogia on komplitseeritum. Sel puhul on kaasatud mitmed faktorid, nagu portaalh\u00fcpertensioon, p\u00f5rna arterite vasodilatatsioon, vee ja soolade retensioon, sekundaarne h\u00fcperaldosteronism ja l\u00fcmfitekke h\u00e4ire maksas ja sooles. Neist kolme esimest peetakse olulisemateks.<\/p>\n\n\n\n<p>Efusiooni liigitamisest transudaadiks v\u00f5i eksudaadiks on n\u00fc\u00fcdseks loobutud, kuna peritoneaalvedeliku puhul on sellel madal diagnostiline t\u00e4hendus. Kaasajal p\u00f5hineb astsiitide klassifikatsioon seerumi\/plasma albumiini ja k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku albumiini gradiendil e vahel (SAAG \u2013 <em>serum-ascites albumin gradient<\/em>). SAAG eristab portaalh\u00fcpertensioonist tingitud astsiidid k\u00f5igist muudel p\u00f5hjustel tekkinutest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NB! Punktsioonil saadud vedeliku visuaalne hinnang (verine, m\u00e4dane, k\u00fcloosne) annab informatsiooni edasiste uuringute vajadusest ja valikust. K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku v\u00e4hese hulga korral on eriti vajalik uuringute selekteerimine olulisuse j\u00e4rjekorras. <em>Laborisse tuleb saata ka katsuti veeniverega!<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Esimesena v\u00f5etakse materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks, seej\u00e4rel katsuti(d) kliinilise keemia uuringuteks, rakkude loendamiseks ja ts\u00fctogrammiks ning viimasena saadud vedelikuosa ts\u00fctoloogiliseks uuringuks, sest see on k\u00f5ige rakkuderohkem.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Mikrobioloogiliste uuringute vahendid vt Punktsioonimaterjali mikrobioloogiline uurimine, M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi diagnostika <br>LH-katsuti (roheline kork) kliinilise keemia uuringuteks <br>K2E\/K3E-katsuti (lilla kork) rakkude loenduseks ja ts\u00fctogrammiks<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelik saata uuringuks viivitamatult, saatmiseni hoida k\u00fclmkapis.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>\u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus <\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringuid peetakse kohustuslikuks iga \u00e4sjatekkinud astsiidi puhul.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringute k\u00f5ige olulisemateks n\u00e4idustusteks on spontaanse bakteriaalse peritoniidi ja maliigse protsessi kahtlus.<\/p>\n\n\n\n<p>Astsiidi erinevate tekkep\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamiseks on esialgsete uuringutena kasutusel ts\u00fctogramm ja SAAG. Kasvajate ja infektsioonide puhul on olulisemad k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku ts\u00fctoloogilised ja mikrobioloogilised uuringud. T\u00e4iendavate uuringutena v\u00f5ivad kasulikud olla veel m\u00f5ned kliinilise keemia anal\u00fc\u00fcsid (vt allpool).<\/p>\n\n\n\n<p>Efusiooni tekkep\u00f5hjus v\u00f5ib olla otseses seoses peritoneumi seisundiga: p\u00f5letik, maliigne k\u00fclv v\u00f5i ka muud (nt vaskuliit), suurema osa astsiitide puhul on aga peritoneum normaalne. Efusiooni tekke aluseks on siis portaalh\u00fcpertensioon, h\u00fcpoalbumineemia v\u00f5i mitmesugused k\u00f5hukoopaorganite haigused.<\/p>\n\n\n\n<p>Peamiseks astsiidi tekkep\u00f5hjuseks t\u00e4iskasvanuil on maksatsirroos, aga ka pahaloomulised kasvajad, s\u00fcdame paispuudulikkus, neerupuudulikkus, tuberkuloos ja pankrease haigused. Aluseks v\u00f5ivad olla veel ka muud infektsioonid, munasarjade haigused, luupus, sarkoidoos, n\u00e4lgimine jpt. Maliigsetest haigustest on astsiidi p\u00f5hjusena sagedaseim adenokartsinoom, eesk\u00e4tt munasarjades, rinnan\u00e4\u00e4rmes, maos, aga ka muudes organites. Astsiidi tekkimist v\u00f5ib lugeda halvaks prognoosiks elulemuse suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4helepanuta ei tohiks j\u00e4\u00e4da ka v\u00f5imalus, et efusioon v\u00f5ib olla tekkinud \u00fcheaegselt enam kui \u00fchel p\u00f5hjusel.<\/p>\n\n\n\n<p>Vasts\u00fcndinute astsiidid on tavaliselt tingitud sapi, uriini v\u00f5i k\u00fc\u00fcluse lekkest k\u00f5hu\u00f5\u00f5nde.&nbsp; Vanematel lastel on astsiidi sagedasemateks p\u00f5hjusteks trauma, infektsioon, hepatotsellulaarne haigus, pankreatiit, g\u00fcnekoloogilised v\u00f5i mao-sooltrakti haigused, samuti kasvajad.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril (PrtF-Diff a)<br>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku ts\u00fctogramm (mikroskoopia) (PrtF-Diff-m)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\">Ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril<\/td><td width=\"69%\">Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>Leukots\u00fc\u00fcdid<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>Pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv (PMN#, PMN%)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>Mononukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv (MN#, MN%)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>Tuumaga rakkude koguarv (leukots\u00fc\u00fcdid, makrofaagid, er\u00fctrofaagid, kasvajarakud, mesoteelirakud, plasmarakud)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>V\u00e4rvus<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td>L\u00e4bipaistvus<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>&nbsp;<\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Ts\u00fctogramm mikroskoopial<\/td><td>Basofiilid % <br>Eosinofiilid % <br>L\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid % <br>At\u00fc\u00fcpilised l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid % <br>Plasmarakud % <br>Monots\u00fc\u00fcdid\/makrofaagid % <br>Monots\u00fc\u00fcdid % <br>Makrofaagid % <br>Neutrofiilid % <br>Identifitseerimata rakud % <br>Blastid % <br>Mesoteelirakud % <br>Mikroskoopia \u00fclevaade<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetodid: <\/strong>l\u00e4bivooluts\u00fctomeetria automaatanal\u00fcsaatoril, ts\u00fctotsentrifuugimine, mikroskoopia (May-Gr\u00fcnwald Giemsa v\u00e4rving)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Leukots\u00fc\u00fctide arvu diagnostilist t\u00e4hendust hinnatakse alati koos ts\u00fctogrammiga. Tuleb arvestada, et k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku muutuv (ekstratsellulaarse vedeliku \u00fcmberpaiknemisest s\u00f5ltuv) hulk v\u00f5ib oluliselt m\u00f5jutada rakuloenduse tulemust, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad leukots\u00fc\u00fctide loendamise tulemused olla haiguse kestel v\u00e4gagi erinevad.<\/p>\n\n\n\n<p>Esmalt tehakse ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril, mikroskoopia lisatakse juhul, kui esineb abnormne leukots\u00fc\u00fctide jaotuvus ja\/v\u00f5i on suurenenud tugevalt fluorestseeruvate rakkude hulk (makrofaagid, mesoteelirakud, tuumorirakud) (HF# \u2265 100 E6\/L).<\/p>\n\n\n\n<p>WBC hulk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus peaks j\u00e4\u00e4ma &lt; 500 x E6\/L, domineerivad mononukleaarsed rakud (MN) (l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid, monots\u00fc\u00fcdid\/makrofaagid, mesoteelirakud), pol\u00fcmorfonukleaarsete (PMN) rakkude arv peaks olema &lt; 10%.<\/p>\n\n\n\n<p>Leukots\u00fc\u00fctide arv &gt; 500 x E6\/L koos PMN arvuga \u2265 250 x E6\/L (neutrofiile &gt;50%) viitab bakteriaalse peritoniidi v\u00f5imalusele, kuid v\u00f5ib esineda ka pahaloomuliste protsesside korral.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid <\/em>on \u00fclekaalus l\u00fcmfi v\u00e4henenud absorptsiooni puhul, nt tuberkuloos, peritoneaalne kartsinomatoos, l\u00fcmfiteede obstruktsioon, l\u00fcmfoom. <em>Eosinofiilse <\/em>efusiooni p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. Rohke <em>mesoteelirakkude <\/em>leid esineb p\u00f5letikuprotsesside (autoimmuunhaigused, bakteriaalsed, viiruslikud p\u00f5letikud), tsirroosi, s\u00fcdamepuudulikkuse korral.<\/p>\n\n\n\n<p>RBC hulk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus j\u00e4\u00e4b tavap\u00e4raselt &lt; 10&nbsp;000 x E6\/L. Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide arv &gt;10000xE6\/L esineb peamiselt pahaloomuliste protsesside puhul, aga ka traumaj\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Maliigsete rakkude<\/em> t\u00e4pne diferentsimine on v\u00f5imalik immuunts\u00fctokeemiliste ja immuunhistokeemiliste meetoditega.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Signe T\u00e4kker, Anneli Aus<br>Muudetud 10.12.2024<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Albumiin k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus (PrtF-Alb), seerumi\/plasma ja k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku albumiini gradient (PrtF-SAAG)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Lahutades seerumi\/plasma albumiini v\u00e4\u00e4rtusest k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku albumiini v\u00e4\u00e4rtuse leitakse nende gradient ehk vahe \u2013 SAAG (<em>serum-ascites albumin gradient<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Astsiidi tekkep\u00f5hjuste selgitamine.<\/p>\n\n\n\n<p>SAAG &gt; 11 g\/L osutab 97% t\u00f5en\u00e4osusega portaalsele h\u00fcpertensioonile.<\/p>\n\n\n\n<p>Portaalh\u00fcpertensiooniga kulgevad haigused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>maksapais, s\u00fcdame paispuudulikkus, konstriktiivne perikardiit, trikuspidaalklapi puudulikkus, Buddi-Chiari s\u00fcndroom (maksaveenide tromboos);<\/li>\n\n\n\n<li>maksatsirroos (ka mittealkohoolse geneesiga), alkohoolne hepatiit, \u00e4ge maksapuudulikkus, massiivsed maksametastaasid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>SAAG &lt; 11 g\/L \u2013 ilma portaalh\u00fcpertensioonita kulgevad haigused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>peritoneumi haaratusega haigused: bakteriaalne, tuberkuloosne, seen- v\u00f5i HIV-infektsioon, pahaloomulised protsessid k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes, maliigsed k\u00fclvid, samuti veel m\u00f5ned harvaesinevad haigused (peritoneumi granulomatoos, vaskuliit jt);<\/li>\n\n\n\n<li>h\u00fcpoalbumineemia (nefrootiline s\u00fcndroom, valgukaotusenteropaatia, r\u00e4nk alatoitumus);<\/li>\n\n\n\n<li>Muud k\u00f5hukoopaorganite haigused\/vigastused, s.h Meigsi s\u00fcndroom (astsiit + pleuraefusioon + healoomuline munasarjafibroom)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Pahaloomuliste protsesside puhul tuleb silmas pidada seda, et metastaatiline peritoneumi k\u00fclv p\u00f5hjustab madala gradiendiga astsiiti, samas kui maksametastaasidest tingitud astsiidi puhul on gradient k\u00f5rge t\u00e4nu maksapaisule, mis p\u00f5hjustab portaalset h\u00fcpertensiooni.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Valk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus (PrtF-Prot)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Valgusisalduse m\u00e4\u00e4ramine k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus v\u00f5ib olla astsiidi tekkep\u00f5hjuste selgitamisel abistavaks uuringuks SAAGi k\u00f5rval. SAAG &gt; 11 g\/L ja valgusisaldus &gt; 20\u201325 g\/L on iseloomulik maksapaisust, s\u00fcdamepuudulikkusest, Buddi-Chiari s\u00fcndroomist m\u00fcks\u00f6deemist v\u00f5i konstriktiivsest perikardiidist tingitud astsiidile. SAAG &gt; 11 g\/L ja valgusisaldus &lt; 25 g\/L esineb maksatsirroosi ja alkoholse hepatiidi korral.<\/p>\n\n\n\n<p>SAAG &lt; 11 g\/L ja valk &lt; 25 g\/L viitab nefrootilisest s\u00fcndroomist p\u00f5hjustatud astsiidile.<\/p>\n\n\n\n<p>SAAG &lt; 11 g\/L ja valk &gt; 30 g\/L on \u00fcldiselt iseloomulik maliigsetele astsiitidele. Siiski on andmeid, et nii maliigsete kui p\u00f5letikuliste astsiitide puhul v\u00f5ib valgu tase olla madalam ja tsirroosi puhul k\u00f5rgem eeldatavast v\u00e4\u00e4rtusest. On leitud, et ka tervetel naistel v\u00f5ib k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku valgu kontsentratsioon olla 40 g\/L l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes on k\u00e4esoleval ajal levinud seisukoht, et k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku valgu m\u00e4\u00e4ramisel puudub diagnostiline t\u00e4hendus, kuna SAAGi m\u00e4\u00e4ramisel on oluliselt suurem diagnostiline t\u00e4psus. Ka on loobutud k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku ja seerumi valgu suhte arvutamisest, mille puhul samuti ei lisandu diagnostilist informatsiooni.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>pH ja laktaat k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus (PrtF-pH, PrtF-Lac)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> pH \u2013 ioonselektiivsed elektroodid, laktaat \u2013 kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku pH v\u00e4\u00e4rtuse ja laktaadi kontsentratsiooni kohta pole praeguseks leitud \u00fcldtunnustatud kliinilist t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Gl\u00fckoos k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus (PrtF-Gluc, PrtF-Gluc\/S,P-Gluc)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline meetod heksokinaasiga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku ja seerumi\/plasma gl\u00fckoosi suhe &lt; 0,7 on ligi 100%-lise spetsiifilisuse ja sensitiivsusega n\u00e4itajaks tuberkuloosse astsiidi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Am\u00fclaas k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus (PrtF-Amyl)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kineetiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NB! Oluline on samaaegselt k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikuga m\u00e4\u00e4rata am\u00fclaas ka veres.<\/p>\n\n\n\n<p>Mittepankreaatiliste astsiitide puhul on am\u00fclaasi aktiivsus k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus \u00fcldiselt veerand kuni kolmveerand seerumi am\u00fclaasi aktiivsusest. K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku am\u00fclaasi aktiivsus \u00fcle seerumi referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclemise piiri (isegi 1,5\u20132 korda \u00fcle seerumi am\u00fclaasi aktiivsuse) esineb pankreatiidi, s\u00f6\u00f6gitoru ruptuuri (s\u00fclje am\u00fclaas), gastroduodenaalse perforatsiooni, aga ka metastaseerunud maliigse protsessi korral. Am\u00fclaasi suurenenud aktiivsust on siiski leitud ka peensoole isheemia v\u00f5i mesenteriaaltromboosi puhul. Am\u00fclaasi taseme t\u00f5us \u00fcle kolme korra seerumi tasemest on tavaliselt tingitud pankreatiidist, pankrease pseudots\u00fcstist, vahel ka traumast.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Kolesterool ja trigl\u00fctseriidid k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus (PrtF-Chol, PrtF-Trigl)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcloossete ja pseudok\u00fcloossete efusioonide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcloosset astsiiti esineb harva. See tekib l\u00fcmfis\u00fcsteemi vigastuse\/trauma v\u00f5i obstruktsiooni, aga ka sekundaarselt l\u00fcmfoomi jt pahaloomuliste protsesside korral. K\u00fcloosseks loetakse k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikku, milles esinevad k\u00fclomikronid ja trigl\u00fctseriidide sisaldus on k\u00f5rge, &gt; 1,24 mmol\/L, m\u00f5nedel andmetel &gt; 2,25 mmol\/L.<\/p>\n\n\n\n<p>Kolesterooli t\u00f5usnud tase (&gt; 1,2 (1,8) mmol\/L), eriti \u00fcheaegselt SAAGi madala v\u00e4\u00e4rtusega, viitab pahaloomulisele protsessile, aga diagnoosi kinnituseks on ikkagi kasvajarakkude leid.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes peetakse kolesterooli m\u00e4\u00e4ramist k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus ebapiisava n\u00e4idustuse ja kliinilise t\u00e4hendusega anal\u00fc\u00fcsiks. Seda enam, et kirjanduses toodud eristusv\u00e4\u00e4rtuste kehtivus seoses kaasajal laialt levinud kolesterooli taset v\u00e4hendavate ravimite kasutamisega vajab l\u00e4hiajal t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjalikke uurimusi. Arvatakse, et eristusv\u00e4\u00e4rtuste lahknevus v\u00f5ibki osaliselt olla tingitud nende ravimite m\u00f5just.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Kreatiniin k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus (PrtF-Crea)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kolorimeetriline meetod (kineetiline Jaffe meetod)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uriini lekke kahtlusel k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikku, v\u00f5rreldakse kreatiniini kontsentratsiooni k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus ja seerumis\/plasmas. Kui k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku kreatiniinisisaldus on suurem kui seerumi\/plasma oma, kinnitab see leket.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Kartsinoembr\u00fconaalne antigeen jt kasvajamarkerid k\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedelikus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Viimasel ajal on kirjanduses k\u00fcllaltki usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid m\u00f5nede kasvajamarkerite, aga eriti nende kombineeritud m\u00e4\u00e4ramise (CEA, AFP, CA-125, CA 19-9, PSA jt) kohta maliigsete protsesside kahtluse korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku mikrobioloogilised uuringud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/punktsioonimaterjali-abstsessimaterjal-siinusepunktaat-liigesevedelik-pleuravedelik-kohuoonevedelik-perikardivedelik-sapp-jm-mikrobioloogiline-uuring\/\">Punktsioonimaterjali mikrobioloogiline uuring<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/\">M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Normaalselt on peritoneaal- ehk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes tervetel meestel v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, tervetel naistel (menstruatsioonits\u00fckli faasist s\u00f5ltuvalt) kuni 20 mL vedelikku, mis tekib vereplasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Efusioonivedeliku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7283,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13426","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Normaalselt on peritoneaal- ehk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes tervetel meestel v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, tervetel naistel (menstruatsioonits\u00fckli faasist s\u00f5ltuvalt) kuni 20 mL vedelikku, mis tekib vereplasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Efusioonivedeliku [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T16:52:31+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/kohuoonevedeliku-uuringud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/kohuoonevedeliku-uuringud\\\/\",\"name\":\"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-01T14:17:09+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T16:52:31+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/kohuoonevedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/kohuoonevedeliku-uuringud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/kohuoonevedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kehavedelike uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Normaalselt on peritoneaal- ehk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes tervetel meestel v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, tervetel naistel (menstruatsioonits\u00fckli faasist s\u00f5ltuvalt) kuni 20 mL vedelikku, mis tekib vereplasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Efusioonivedeliku [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T16:52:31+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/","name":"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-01T14:17:09+00:00","dateModified":"2025-12-21T16:52:31+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/kohuoonevedeliku-uuringud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kehavedelike uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"K\u00f5hu\u00f5\u00f5nevedeliku uuringud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Normaalselt on peritoneaal- ehk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes tervetel meestel v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, tervetel naistel (menstruatsioonits\u00fckli faasist s\u00f5ltuvalt) kuni 20 mL vedelikku, mis tekib vereplasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Efusioonivedeliku&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13426"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13426\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}