{"id":13431,"date":"2025-10-01T16:28:35","date_gmt":"2025-10-01T14:28:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13431"},"modified":"2025-12-21T18:50:40","modified_gmt":"2025-12-21T16:50:40","slug":"liigesevedeliku-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/","title":{"rendered":"Liigesevedeliku uuringud"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em>
Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Liigese\u00f5\u00f5ned, bursad ja k\u00f5\u00f5lustuped on vooderdatud s\u00fcnoviaalmembraaniga ning sisaldavad s\u00f5ltuvalt ruumi suurusest erineva hulga (0,1\u20133,5 mL) liigese- ehk s\u00fcnoviaalvedelikku. Liigesevedelik <\/strong>koosneb plasma ultrafiltraadist ja s\u00fcnoviaalrakkude poolt s\u00fcnteesitavast h\u00fcaluroonhappest ning on v\u00f5ideks liigesele ja ainsaks toitaineks metaboolselt aktiivsele liigesk\u00f5hrele. Normaalne liigesevedelik on selge kahvatukollane viskoosne vedelik.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Liigesevedelik saadakse liigese punkteerimisel v\u00f5i liigese kirurgilisel operatsioonil. Viimasel juhul peaks proovi v\u00f5tma varakult protseduuri alguses, v\u00e4hendamaks proovi saastumise riski nt vere v\u00f5i liigesk\u00f5hre fragmentidega.<\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Ts\u00fctogramm: K2E\/K3E-katsuti (lilla kork)
Kristallid: lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork)<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Ts\u00fctogramm: toatemperatuuril \u00fcks tund, 4 \u00b0C \u00fcks p\u00e4ev
Kristallid: toatemperatuuril \u00fcks tund, 4 \u00b0C kaks p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Mikrobioloogiliseks uuringuks:<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Bactec AER pudel, Bactec AN pudel, v\u00e4hese (1\u20132 mL) materjali korral Bactec PED pudel<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Toatemperatuuril \u00fcks p\u00e4ev<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Liigesevedeliku uuring on n\u00e4idustatud ebaselge etioloogiaga esmaste liigestursete, samuti varem kindlakstehtud etioloogiaga liigeshaiguse puhul, kui senine kliiniline pilt on muutunud. T\u00e4htsaimaks n\u00e4idustusteks on m\u00e4dase artriidi diagnoosi kinnitamine v\u00f5i v\u00e4ljal\u00fclitamine, kristallide poolt indutseeritud artriidi diagnoosimine ja p\u00f5letiku astme v\u00e4ljaselgitamine.<\/p>\n\n\n\n

Uuringute valik s\u00f5ltub diagnoosih\u00fcpoteesist, kuid limiteerivaks faktoriks v\u00f5ib osutuda liigesevedeliku hulk.<\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

Liigesevedeliku ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril (SynF-Diff a)<\/strong>
Liigesevedeliku ts\u00fctogramm (mikroskoopia) (SynF-Diff-m)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid<\/td>XXX-RBC<\/td><\/tr>
<\/td>Leukots\u00fc\u00fcdid<\/td>XXX-WBC<\/td><\/tr>
<\/td>Pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv<\/td>XXX-PMN#, XXX-PMN%<\/td><\/tr>
<\/td>Mononukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv<\/td>XXX-MN#, XXX-MN%<\/td><\/tr>
<\/td>Tuumaga rakkude koguarv<\/td>XXX-TC-BF#<\/td><\/tr>
<\/td>V\u00e4rvus<\/td>XXX-Color<\/td><\/tr>
<\/td>L\u00e4bipaistvus<\/td>XXX-Appearance<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide hulka kuuluvad neutrofiilid, mononukleaarsete hulka l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid ja monots\u00fc\u00fcdid.<\/p>\n\n\n\n

Tuumaga rakkude koguarvu moodustavad leukots\u00fc\u00fcdid, makrofaagid, er\u00fctrofaagid, kasvajarakud, mesoteliaalrakud ja plasmarakud.<\/p>\n\n\n\n

Esmaselt tehakse alati liigesvedeliku ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril, liigesevedeliku mikroskoopia tehakse j\u00e4tku-uuringuna vaid juhul, kui tuumaga rakkude koguarv saadakse \u2265 200 x 10E6\/L ja\/v\u00f5i esineb abnormne leukots\u00fc\u00fctide jaotuvus.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vt Liigesevedeliku uuringud.<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>\u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:  <\/strong>l\u00e4bivooluts\u00fctomeetria automaatanal\u00fcsaatoril, ts\u00fctotsentrifuugimine, mikroskoopia (May-Gr\u00fcnwald Giemsa v\u00e4rving)<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/td>< 2000 x 10E6\/L<\/td><\/tr>
<\/td>Leukots\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/td>< 200 x 10E6\/L<\/td><\/tr>
<\/td>Monots\u00fc\u00fcdid ja makrofaagid<\/strong><\/td>~60%<\/td><\/tr>
<\/td>L\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/td>~30%<\/td><\/tr>
<\/td>Neutrofiilid<\/strong><\/td>~10%<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Liigesep\u00f5letike diferentsiaaldiagnostika, ebaselge geneesiga liigesturse.<\/p>\n\n\n\n

Liigesevedeliku leukots\u00fc\u00fctide sisalduse alusel on liigeshaigusi v\u00f5imalik jaotada gruppideks: \"mittep\u00f5letikulised\", p\u00f5letikulised ja septilised artriidid.<\/p>\n\n\n\n

\u201cMittep\u00f5letikuliste\u201d artriitide korral on leukots\u00fc\u00fcte 200\u20133000 x 10E6\/L. Sellesse r\u00fchma kuuluvad osteoartriit, osteokondriit, osteokondromatoos, traumaatiline artriit.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5letikuliste artriitide korral on leukots\u00fc\u00fcte liigesevedelikus 3000\u201350000 x 10E6\/L. Sellesse liigesep\u00f5letike gruppi kuuluvad n\u00e4iteks kristallartropaatiad (podagra, pseudopodagra), reumatoidartriit (RA), Reiteri t\u00f5bi ja s\u00fcsteemne er\u00fctematoosne luupus (SLE). Kroonilise v\u00f5i vaibuva kuluga kristalls\u00fcnoviit, SLE ja varases staadiumis RA v\u00f5ivad laboratoorselt v\u00e4ljenduda \u201cmittep\u00f5letikulise\u201d artriidina.<\/p>\n\n\n\n

Septilise artriidi korral on leukots\u00fc\u00fctide kontsentratsioon v\u00e4ga k\u00f5rge (> 50000 x 10E6\/L).<\/p>\n\n\n\n

Ts\u00fctogramm on (lisaks leukots\u00fc\u00fctide arvule) abivahendiks liigesehaiguste jaotamisel \"mittep\u00f5letikulisteks\", p\u00f5letikulisteks ja septilisteks artriitideks. Suurimat t\u00e4hendust omab selles kontekstis neutrofiilide osakaal: \u201cmittep\u00f5letikuliste\u201d artriitide korral on neutrofiile < 25%, p\u00f5letikuliste artriitide korral > 50% ja septilise artriidi korral > 75% leukots\u00fc\u00fctide \u00fcldarvust.<\/p>\n\n\n\n

Ts\u00fctogramm v\u00f5ib erineda nii erinevate haigusprotsesside korral kui haiguse erinevates staadiumides. Reumatoidartriidi varastes staadiumides v\u00f5ib sageli n\u00e4ha l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide \u00fclekaalu, neutrofiilid domineerivad hilisemates staadiumides. Eosinofiilide osakaalu suurenemine \u00fcle 2% on seotud reuma, parasitaarsete infektsioonide ja metastaatilise kartsinoomiga.<\/p>\n\n\n\n

Liigesevedeliku mikroskoopial v\u00f5ib lisaks leukots\u00fc\u00fctidele leida ka muud haigusprotsessile iseloomulikku, nagu hemosideriini sisaldistega rakke hemorraagilise protsessi, paljutuumalisi k\u00f5hrerakke osteoartriidi ja maliigseid rakke metastaatilise tuumori korral. Liigesevedelikus v\u00f5ib olla ka s\u00fcnoviaalmembraanist p\u00e4rinevaid normaalseid s\u00fcnoviots\u00fc\u00fcte.<\/p>\n\n\n\n

Normaalses liigesvedelikus v\u00f5ib leida m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral er\u00fctrots\u00fc\u00fcte, mis on sinna sattunud traumaatilise punktsiooni k\u00e4igus. Veriliigese korral on aspireeritav liigesevedelik \u00fchtlaselt verine, traumaatilise punktsiooni korral on veresisaldus eba\u00fchtlane v\u00f5i v\u00f6\u00f6tjas. Makroskoopiline hindamine on oluline juba proovi v\u00f5tmisel, kuna hiljem v\u00f5ib eristamine olla v\u00f5imatu. Hemartroosiga seotud haigused\/seisundid on verehaigused (nt hemofiilia, sirprakuline aneemia), m\u00f5nedel juhtudel traumaatiline artriit v\u00f5i liigestrauma, kaltsiump\u00fcrofosfaatdih\u00fcdraadi kristallidega (CPPD) seotud artriit, paranev septiline artriit, harva tuumor v\u00f5i liigese proteesid.<\/p>\n\n\n\n

Koostajad: Anneli Aus, Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

Kristallid liigesevedelikus (SynF-Cryst)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Normaalne liigesevedelik ei sisalda kristalle. Kristallid satuvad liigesevedelikku kas eksogeenselt (nt kortikosteroidide liigesesisesel manustamisel) v\u00f5i tekivad liigesesiseselt kristallartropaatiate korral.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vt Liigesevedeliku uuringud.<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> polarisatsioonimikroskoopia punase kompensaatoriga<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Normaalselt kristalle ei esine.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kristallartropaatiate diagnoosimine, ebaselge etioloogiaga \u00e4ge artriit.<\/p>\n\n\n\n

Negatiivne leid ei v\u00e4lista kristallidest indutseeritud artriidi v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n

Mononaatriumuraadi kristallid (MSU) liigesevedelikus on diagnostilised podagra suhtes. Haiguse algfaasis paiknevad kristallid leukots\u00fc\u00fctide sees, samuti v\u00f5ib leida vabu kristalle fibriinis.<\/p>\n\n\n\n

Kaltsiump\u00fcrofosfaatdih\u00fcdraadi kristallidega (CPPD) on seotud r\u00fchm haigusi, mida nimetatakse pseudopodagraks v\u00f5i kondrokaltsinoosiks. Neid haigusi iseloomustab liigesk\u00f5hre kaltsifitseerumine ja siia kuuluvad degeneratiivne artriit ja metaboolsete haigustega (nt h\u00fcpot\u00fcreoidism, h\u00fcperparat\u00fcreoidism, diabetes mellitus<\/em>) seotud artriidid.<\/p>\n\n\n\n

MSU ja CPPD avastamine on suure kliinilise t\u00e4hendusega kristallartropaatiate diagnoosimisel, teiste kristallide diagnostiline ja patognostiline t\u00e4hendus on kaheldav.<\/p>\n\n\n\n

Liigesesisesel kortikosteroidide manustamisel v\u00f5ib liigesvedelikust leida steroidkristalle. Olenevalt preparaadist v\u00f5ivad kristallid sarnaneda MSU v\u00f5i CPPD kristallidele. Seep\u00e4rast tuleks s\u00fcnoviaalvedeliku uuringu tellimisel informeerida laborit mistahes liigesesiseste kortikosteroidide s\u00fcstimisest. <\/em>Nende kristallide leiul pole kliinilist t\u00e4hendust, see viitab vaid eelnevale vastavale ravile.<\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

Liigesevedeliku mikrobioloogiline uuring<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ebaselge etioloogiaga \u00e4geda artriidi korral tuleks proov alati saata mikrobioloogiliseks uuringuks.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka: Punktsioonimaterjali mikrobioloogiline uuring<\/a><\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Krista L\u00f5ivukene
Muudetud 26.11.2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Liigese\u00f5\u00f5ned, bursad ja k\u00f5\u00f5lustuped on vooderdatud s\u00fcnoviaalmembraaniga ning sisaldavad s\u00f5ltuvalt ruumi suurusest erineva hulga (0,1\u20133,5 mL) liigese- ehk s\u00fcnoviaalvedelikku. Liigesevedelik koosneb plasma ultrafiltraadist ja s\u00fcnoviaalrakkude poolt s\u00fcnteesitavast h\u00fcaluroonhappest ning on v\u00f5ideks liigesele ja ainsaks toitaineks metaboolselt aktiivsele liigesk\u00f5hrele. Normaalne liigesevedelik on selge kahvatukollane viskoosne vedelik. Uuritav materjal, selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7283,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13431","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nLiigesevedeliku uuringud - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Liigesevedeliku uuringud - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Liigese\u00f5\u00f5ned, bursad ja k\u00f5\u00f5lustuped on vooderdatud s\u00fcnoviaalmembraaniga ning sisaldavad s\u00f5ltuvalt ruumi suurusest erineva hulga (0,1\u20133,5 mL) liigese- ehk s\u00fcnoviaalvedelikku. Liigesevedelik koosneb plasma ultrafiltraadist ja s\u00fcnoviaalrakkude poolt s\u00fcnteesitavast h\u00fcaluroonhappest ning on v\u00f5ideks liigesele ja ainsaks toitaineks metaboolselt aktiivsele liigesk\u00f5hrele. Normaalne liigesevedelik on selge kahvatukollane viskoosne vedelik. Uuritav materjal, selle […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T16:50:40+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"5 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liigesevedeliku-uuringud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liigesevedeliku-uuringud\\\/\",\"name\":\"Liigesevedeliku uuringud - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-01T14:28:35+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T16:50:40+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liigesevedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liigesevedeliku-uuringud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liigesevedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kehavedelike uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Liigesevedeliku uuringud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Liigesevedeliku uuringud - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Liigesevedeliku uuringud - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Liigese\u00f5\u00f5ned, bursad ja k\u00f5\u00f5lustuped on vooderdatud s\u00fcnoviaalmembraaniga ning sisaldavad s\u00f5ltuvalt ruumi suurusest erineva hulga (0,1\u20133,5 mL) liigese- ehk s\u00fcnoviaalvedelikku. Liigesevedelik koosneb plasma ultrafiltraadist ja s\u00fcnoviaalrakkude poolt s\u00fcnteesitavast h\u00fcaluroonhappest ning on v\u00f5ideks liigesele ja ainsaks toitaineks metaboolselt aktiivsele liigesk\u00f5hrele. Normaalne liigesevedelik on selge kahvatukollane viskoosne vedelik. Uuritav materjal, selle […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T16:50:40+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"5 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/","name":"Liigesevedeliku uuringud - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-01T14:28:35+00:00","dateModified":"2025-12-21T16:50:40+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liigesevedeliku-uuringud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kehavedelike uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Liigesevedeliku uuringud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondMikrobioloogia osakond Liigese\u00f5\u00f5ned, bursad ja k\u00f5\u00f5lustuped on vooderdatud s\u00fcnoviaalmembraaniga ning sisaldavad s\u00f5ltuvalt ruumi suurusest erineva hulga (0,1\u20133,5 mL) liigese- ehk s\u00fcnoviaalvedelikku. Liigesevedelik koosneb plasma ultrafiltraadist ja s\u00fcnoviaalrakkude poolt s\u00fcnteesitavast h\u00fcaluroonhappest ning on v\u00f5ideks liigesele ja ainsaks toitaineks metaboolselt aktiivsele liigesk\u00f5hrele. Normaalne liigesevedelik on selge kahvatukollane viskoosne vedelik. Uuritav materjal, selle…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13431","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13431"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13431\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13431"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}