{"id":13435,"date":"2025-10-01T17:12:25","date_gmt":"2025-10-01T15:12:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13435"},"modified":"2025-11-29T18:23:19","modified_gmt":"2025-11-29T16:23:19","slug":"liikvori-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/","title":{"rendered":"Liikvori uuringud"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em>
Lastekliiniku osakond<\/em>
Mikrobioloogia osakond<\/em>
Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Liikvor <\/strong>moodustub plexus choroideus\u2019<\/em>es (70%) ja 2., 3. ning 4. ajuvatsakeses plasma selektiivse sekretsiooni tulemusena. Liikvori hulk on enneaegsel vasts\u00fcndinul 10\u201330 mL, ajalisel vasts\u00fcndinul 30\u201360 mL, 4\u201313-aastasel 65\u2013140 mL, t\u00e4iskasvanul 90\u2013150 mL. Liikvor moodustub t\u00e4iskasvanul kiirusega 0,35 mL\/min (500\u2013600 mL \u00f6\u00f6p\u00e4evas), vahetudes 5\u20137 tunniga. Normaalselt on liikvor selge, v\u00e4rvitu ja bakteritevaba.<\/p>\n\n\n\n

Liikvori funktsioonideks on aju mehhaaniline kaitse trauma eest, \u201cujuvuskandvus\u201d (liikvor v\u00e4hendab aju kaalu m\u00f5ju 1500 g-lt 50 g-le), toitainete ja keemiliste ainete transport ajuni, intrakraniaalse r\u00f5hu s\u00e4ilitamine ja m\u00f5ningane antibakteriaalne kaitse.<\/p>\n\n\n\n

Erinevaid liikvori uuringuid kasutatakse mitmesuguste keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguslike protsesside diagnostikas. Sageli on liikvori uuringute n\u00e4idustuseks neuroinfektsioon.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Rakkude uuring, biokeemiline, viroloogiline uuring: lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork)
Mikrobioloogiline uuring: lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork) ja Bactec PED pudel (roosa kork)<\/td><\/tr>
<\/td>Anal\u00fc\u00fcsitav kogus<\/strong><\/td>Liikvori kogus ja katsutite arv oleneb planeeritavatest uuringutest ning ka liikvori f\u00fc\u00fcsikalistest omadustest. T\u00e4iskasvanul ei tohiks eemaldatav kogus \u00fcletada 10\u201320 mL, vasts\u00fcndinul ja imikul 8 mL. L\u00e4bipaistva liikvori korral, kui pole hemorraagia kahtlust, piisab rakkude ja biokeemilisteks uuringuteks 1\u20132 mL liikvorist \u00fches katsutis.
Verise liikvori v\u00f5i koljusisese hemorraagia kahtluse korral on vaja liikvor v\u00f5tta fraktsioneeritult kolme katsutisse (3 x 1 mL), mis tuleb nummerdada. See on vajalik eristamaks punktsioonil proovi sattunud n\u00f6 artefaktverd hemorraagiast. Veristest proovifraktsioonidest ei saa usaldusv\u00e4\u00e4rseid biokeemiliste testide tulemusi ja seet\u00f5ttu tuleks need uuringud teostada selgetest fraktsioonidest.
Mikrobioloogiliseks uuringuks s\u00fcstida liikvor Bactec PED pudelisse, osa liikvorit v\u00f5tta lisandita katsutisse (vajalik cito<\/em>-preparaadi tegemiseks), v\u00f5imalusel enne antibakteriaalse ravi alustamist.
Viroloogilisteks uuringuteks on vaja 1 mL liikvorit eraldi lisandita katsutisse.
Kasvajarakkude ts\u00fctoloogilisteks uuringuteks vajatakse t\u00e4iskasvanul 10\u201330 mL, imikutel 1\u20132 mL liikvorit.
NB! Liikvori- ja seerumi\/plasma gl\u00fckoosi suhte, oligoklonaalse immuunglobuliin G, immuunglobuliin G indeksi, liikvori- ja seerumialbumiini suhte ja mikrorganismi-spetsiifiliste antikehade indeksi m\u00e4\u00e4ramiseks tuleb liikvoriga koos laborisse saata ka samaaegselt v\u00f5etud vereproov.<\/em><\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Toatemperatuuril 30 min, +4 \u00b0C kolm tundi (transport k\u00fclmkonteineris v\u00f5i j\u00e4\u00e4vannis). Pikemaajaline s\u00e4ilitamine -20 \u00b0C juures (erinevate biokeemiliste anal\u00fc\u00fctide puhul erinev s\u00e4ilimise aeg).
Mikrobioloogiliseks uuringuks s\u00e4ilitamine +37 \u00b0C juures.<\/em>
Transpordiviivituse korral (nt proovi saatmine teistest asulatest) tuleks immuunglobuliin G indeksi ning liikvori- ja seerumialbumiini suhte m\u00e4\u00e4ramiseks liikvor tsentrifuugida kohapeal ja saata supernatant.
Ts\u00fctotsentrifuugitud preparaat s\u00e4ilib toatemperatuuril kuus p\u00e4eva.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

Liikvori ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril (CSF-Diff a)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Leukots\u00fc\u00fcdid liikvoris<\/td>CSF-WBC<\/td><\/tr>
<\/td>Pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv<\/td>PMN#, PMN%<\/td><\/tr>
<\/td>Mononukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv<\/td>MN#, MN%<\/td><\/tr>
<\/td>Tuumaga rakkude koguarv<\/td>TC-BF#<\/td><\/tr>
<\/td>Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid liikvoris<\/td>CSF-RBC<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Normaalselt sisaldab liikvor v\u00e4hesel hulgal mononukleaarseid leukots\u00fc\u00fcte. P\u00f5letike, kasvajate ja muude keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste korral esineb liikvori leukots\u00fc\u00fctide arvu t\u00f5us (pleots\u00fctoos), olenevalt etioloogiast v\u00f5ivad domineerida kas pol\u00fcmorfonukleaarsed v\u00f5i mononukleaarsed leukots\u00fc\u00fcdid.<\/p>\n\n\n\n

Pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide (PMN) hulka kuuluvad neutrofiilid ja eosinofiilid. Mononukleaarsed leukots\u00fc\u00fcdid (MN) on l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid ja monots\u00fc\u00fcdid. Tuumaga rakkude koguarvu (TC-BF) moodustavad leukots\u00fc\u00fcdid ja teised tuumaga rakud (makrofaagid,  tuumorirakud, mesoteelirakud jt.) Tuumaga rakkude koguarv \u00fchtib tavaliselt leukots\u00fc\u00fctide arvuga, kuid teatud patoloogiate korral, kui leidub nt tuumorirakke, v\u00f5ib TC-BF olla suurem kui leukots\u00fc\u00fctide arv.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vt Liikvori uuringud.<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> l\u00e4bivooluts\u00fctomeetria automaatanal\u00fcsaatoril<\/p>\n\n\n\n

Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Leukots\u00fc\u00fcdid<\/p>\n\n\n\n

<\/td>\u2264 28 p<\/strong><\/td>< 20 x 10E6\/L<\/td><\/tr>
<\/td>29 p \u2013 < 3 k<\/strong><\/td>< 10 x 10E6\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 3 k<\/strong><\/td>< 6 x 10E6\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdd<\/p>\n\n\n\n

<\/td>\u2264 7 p enneaegne<\/strong><\/td>< 1000 x 10E6\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2264 7 p ajaline<\/strong><\/td>< 800 x 10E6\/L<\/td><\/tr>
<\/td>8 p \u2013 < 29 p<\/strong><\/td>< 50 x 10E6\/L<\/td><\/tr>
<\/td>\u2265 29 p<\/strong><\/td>< 6 x 10E6\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste diferentsiaaldiagnostika ja ravi t\u00f5hususe kontroll.<\/p>\n\n\n\n

Liikvori pleots\u00fctoos s\u00f5ltub infektsiooni etioloogilisest faktorist. Tugevalt suurenenud leukots\u00fc\u00fctide arv koos suurenenud pol\u00fcmorfonukleaarsete rakkude arvuga viitab sageli bakteriaalsele meningiidile. \u00dcksikutel bakteriaalse meningiidi juhtudel v\u00f5ib pleots\u00fctoos puududa.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5\u00f5dukas pleots\u00fctoos koos mononukleaarsete rakkude domineerimisega viitab viiruslikule, tuberkuloosssele v\u00f5i seenmeningiidile, aga ka p\u00f5letikulisele protsessile, mis on tingitud neuros\u00fc\u00fcfilisest, neuroborrelioosist, hulgiskleroosist.<\/p>\n\n\n\n

Pleots\u00fctoos v\u00f5ib esineda ka teiste keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste ja seisundite puhul (vt Liikvori ts\u00fctogramm(mikroskoopia)).<\/p>\n\n\n\n

Adekvaatse antibakteriaalse ravi korral v\u00e4heneb pleots\u00fctoos m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt 48\u201372 tundi p\u00e4rast ravi algust.<\/p>\n\n\n\n

Er\u00fctrots\u00fc\u00fcte normaalselt liikvoris ei esine, v\u00e4lja arvatud vasts\u00fcndinutel esimestel elup\u00e4evadel. Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid v\u00f5ivad liikvorisse sattuda keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi hemorraagia korral v\u00f5i artefaktverena traumaatilisel punktsioonil.<\/p>\n\n\n\n

Koostajad: Signe T\u00e4kker, Anneli Aus
Muudetud 03.02.2021<\/p>\n\n\n\n

Liikvori ts\u00fctogramm (mikroskoopia) (CSF-Diff-m)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Liikvori ts\u00fctogrammi mikroskoopia tehakse j\u00e4rgmistel juhtudel:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • tuumaga rakkude koguarv <\/strong>\u2265 20 x 10E6\/L v\u00f5i kui<\/li>\n\n\n\n
  • tuumaga rakkude koguarv \u2265 5 x 10E6\/L ja esineb abnormne leukots\u00fc\u00fctide jaotuvus v\u00f5i kui<\/li>\n\n\n\n
  • tuumaga rakkude koguarv \u2265 5 x 10E6\/L ja k\u00f5rg-fluorestseeruvate rakkude  (plasmarakud, makrofaagid, tuumorirakud) suhtarv \u2265 1 %.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Leukots\u00fc\u00fctide omavaheline suhe v\u00e4ljendatakse protsentides, muude rakkude esinemisel antakse nende kirjeldus (makrofaagid, at\u00fc\u00fcpilised rakud jne).<\/p>\n\n\n\n

    Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Vt Liikvori uuringud.<\/p>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ts\u00fctotsentrifuugimine, mikroskoopia (Leishmani v\u00e4rving)<\/p>\n\n\n\n

    Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/td>\u2264 28 p<\/strong><\/td> <\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td> <\/td><\/tr>
    <\/td>l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/td>2\u201338%<\/td>l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/td>63\u201399%<\/td><\/tr>
    <\/td>monots\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/td>50\u201394%<\/td>monots\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/td>3\u201337%<\/td><\/tr>
    <\/td>neutrofiilid<\/strong><\/td>0\u20138%<\/td>neutrofiilid<\/strong><\/td>0\u20132%<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Bakteriaalsete ja aseptiliste meningiitide diferentsiaaldiagnostika. Kasvajate v\u00f5i kasvajate metastaaside avastamine.<\/p>\n\n\n\n

    Bakteriaalsete meningiitide puhul esineb valdavalt neutrofiilne pleots\u00fctoos<\/em> (kuni 90% leukots\u00fc\u00fctide \u00fcldarvust), v.a at\u00fc\u00fcpilise kulu korral, kui liikvoris domineerivad l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid (ca<\/em> 10% juhtudel). Neutrofiilne pleots\u00fctoos esineb ka varase <\/em>viirusliku, tuberkuloosse ja seenmeningiidi puhul ning ajuabstsessi ja subduraalse emp\u00fceemi puhul. Neutrofiilset pleots\u00fctoosi v\u00f5ivad anda veel mitteinfektsioossed p\u00f5hjused, nagu subarahnoidaal- v\u00f5i ajusisene hemorraagia, traumaatiline lumbaalpunktsioon, ravimite ja r\u00f6ntgenkontrastainete s\u00fcstimine subarahnoidaalruumi, kasvajate metastaasid ajju. Neutrofiilne pleots\u00fctoos v\u00f5ib tekkida ka ajuinsuldi ja krambis\u00fcndroomi j\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n

    Viiruslikele, tuberkuloossetele, seen- ja s\u00fcfiliitilistele meningiitidele on iseloomulik l\u00fcmfots\u00fctaarne pleots\u00fctoos<\/em>. Kuigi nendel haigetel v\u00f5ib haiguse algstaadiumis liikvoris esineda neutrofiilsete leukots\u00fc\u00fctide arvu t\u00f5us, l\u00e4heb see tavaliselt 6\u20138 tunni jooksul \u00fcle l\u00fcmfots\u00fctoosiks. L\u00fcmfots\u00fctaarne pleots\u00fctoos v\u00f5ib esineda ka sclerosis multiplex\u2019<\/em>i,Guillaini-Barr\u00e9 s\u00fcndroomi ja narkootikumide kuritarvitamise puhul esineva entsefalopaatia korral.<\/p>\n\n\n\n

    Plasmarakkude <\/em>leid liikvoris ilmneb paljude l\u00fcmfots\u00fctaarse pleots\u00fctoosiga kulgevate haiguste puhul. Plasmarakud viitavad enamasti \u00e4gedale viirusmeningiidile v\u00f5i kroonilisele p\u00f5letikulisele protsessile. Sclerosis multiplex\u2019<\/em>i puhul v\u00f5ivad plasmarakud m\u00f5nikord olla ainsaks patoloogiliseks leiuks liikvoris.<\/p>\n\n\n\n

    Monots\u00fc\u00fctide <\/em>arvu t\u00f5us esineb tavaliselt tuberkuloosse, seen- ja kroonilise bakteriaalse meningiidi ning ajuabstsessi ruptuuri korral.<\/p>\n\n\n\n

    Eosinofiilne pleots\u00fctoos<\/em> (> 10%) kaasneb mitmete parasitaar- ja seeninfektsioonidega, samuti allergilise reaktsiooniga, ebaefektiivse intrakraniaalse \u0161unteerimise, ravimite v\u00f5i r\u00f6ntgenkontrastainete intratekaalse manustamise korral. On kirjeldatud idiopaatilise eosinofiilse meningiidi juhtumeid.<\/p>\n\n\n\n

    Kasvajalised rakud<\/em> liikvoris v\u00f5ivad p\u00e4rineda primaarsetest keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajatest (nt medulloblastoom) v\u00f5i metastaasidest (sagedamini melanoom, kopsu-, rinna- v\u00f5i neeruv\u00e4hk). Leukeemiate (eriti \u00e4ge l\u00fcmfoblastne ja \u00e4ge m\u00fceloblastne leukeemia) ning l\u00fcmfoomide korral v\u00f5ib tekkida ajukelmete haaratus ning kasvajalised rakud ilmuvad liikvorisse. Kasvajalised l\u00fcmfoblastid on \u00fchesuguse suuruse, kuju ja v\u00e4limusega (monomorfsed). Neuroleukeemia eksidiagnoos v\u00f5ib tuleneda leukeemiahaigetel liikvori saastumisest perifeerse verega traumaatilise punktsiooni korral.<\/p>\n\n\n\n

    Lipofaage <\/em>(lipiide sisaldavaid makrofaage) v\u00f5ib liikvoris n\u00e4ha ajutrauma, abstsessi v\u00f5i infarkti j\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n

    Koostajad: Signe T\u00e4kker, Anneli Aus
    Muudetud 03.02.2021<\/p>\n\n\n\n

    Gl\u00fckoos liikvoris (CSF-Gluc)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em>
    Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Gl\u00fckoos l\u00e4bib hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Gl\u00fckoosi kontsentratsioon liikvoris on keskmiselt 60% selle kontsentratsioonist veres, kuid peegeldab viimast k\u00fcllalt suure ajalise nihkega (30\u201390 minutit). Tulemuse interpreteerimisel tuleb gl\u00fckoosi kontsentratsiooni liikvoris alati v\u00f5rrelda kontsentratsiooniga veres. Meningiidipuhune gl\u00fckoosisisalduse v\u00e4henemine liikvoris on seotud laktaadi kontsentratsiooni t\u00f5usuga (tingituna anaeroobsest gl\u00fckol\u00fc\u00fcsist keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis), samuti gl\u00fckoosi tarbimisest leukots\u00fc\u00fctide ja mikroorganismide poolt.<\/p>\n\n\n\n

    Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Vt Liikvori uuringud.<\/p>\n\n\n\n

    Gl\u00fckoosi m\u00e4\u00e4ramiseks tuleb laborisse saata ka samaaegselt v\u00f5etud vereproov gl\u00fckoosi m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n\n\n\n

    <\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork)<\/td><\/tr>
    <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Liikvor anal\u00fc\u00fcsida kohe. Vajadusel s\u00e4ilitada +4 \u00b0C v\u00f5i -20 \u00b0C juures<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline referentsmeetod heksokinaasiga<\/p>\n\n\n\n

    Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/td>CSF-Gluc\u00a0<\/strong><\/td>< 18 a<\/strong><\/td>3,33\u20134,44 mmol\/L<\/td><\/tr>
    <\/td><\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>2,22\u20133,89 mmol\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>CSF-Gluc\/S,P-Gluc\u00a0<\/strong><\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>~ 0,6<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Meningiitide ja entsefaliitide diagnostika.<\/p>\n\n\n\n

    Liikvori gl\u00fckoositaseme ja liikvori- ja plasmagl\u00fckoosi suhte v\u00e4henemine<\/em> on p\u00f5hjustatud keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi infektsioonist, p\u00f5letikulistest protsessidest v\u00f5i kasvajatest. M\u00e4rgatavalt on gl\u00fckoosi tase liikvoris v\u00e4henenud tuberkuloosse- ja seenmeningiidi korral, madalaimad v\u00e4\u00e4rtused leitakse m\u00e4dase bakteriaalse meningiidi puhul. Eduka ravi tulemusel normaliseeruvad v\u00e4\u00e4rtused kiiresti. Viirusmeningiitide korral on gl\u00fckoosi tase liikvoris enamasti normaalne, erandiks v\u00f5ivad olla herpesviirusest ja mumpsiviirusest p\u00f5hjustatud meningiidid. Gl\u00fckoosi m\u00f5nev\u00f5rra madalamate v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla ka subarahnoidaalne hemorraagia, ajukasvajad ja -metastaasid, sarkoidoos, neuros\u00fc\u00fcfilis. Gl\u00fckoosi tase liikvoris on v\u00e4henenud ka h\u00fcpogl\u00fckeemia korral.<\/p>\n\n\n\n

    Gl\u00fckoosi kontsentratsiooni suurenemine<\/em> liikvoris kaasneb tavaliselt h\u00fcpergl\u00fckeemia v\u00f5i traumaatilise punktsiooniga (saastumine perifeerse verega) ega oma erilist diagnostilist t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n

    Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

    Laktaat liikvoris (CSF-Lac)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em>
    Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Laktaat ehk piimhape tekib hapnikudefitsiidi tingimustes anaeroobsel gl\u00fckol\u00fc\u00fcsil. Laktaadi kontsentratsiooni suurenemine liikvoris on tingitud anaeroobsest metabolismist keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis (koeh\u00fcpoksia, gl\u00fckoosi tarbimine leukots\u00fc\u00fctide ja mikroorganismide poolt). Laktaadi kontsentratsioon liikvoris ei s\u00f5ltu laktaadi kontsentratsioonist plasmas.<\/p>\n\n\n\n

    Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Vt Liikvori uuringud.<\/p>\n\n\n\n

    <\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork)<\/td><\/tr>
    <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Toatemperatuuril kolm tundi, +4 \u00b0C \u00fcks \u00f6\u00f6p\u00e4ev, -20 \u00b0C kaks kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n

    Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/td>< 3 p<\/strong><\/td>1,1\u20136,7 mmol\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>3 p \u2013 < 11 p<\/strong><\/td>1,1\u20134,4 mmol\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>11 p \u2013 < 18 a<\/strong><\/td>1,1\u20132,8 mmol\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/strong><\/td>1,1\u20132,4 mmol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Bakteriaalsete ja viiruslike meningiitide diferentsiaaldiagnostika. <\/p>\n\n\n\n

    Laktaadi v\u00e4\u00e4rtused \u00fcle 3,5 mmol\/L viitavad bakteriaalsele (s.h tuberkuloossele) v\u00f5i seenmeningiidile. Viirusliku meningoentsefaliidi korral j\u00e4\u00e4b kontsentratsioon tavaliselt alla 3,0 mmol\/L. Uuring on v\u00e4\u00e4rtuslik diagnostiliste raskuste puhul, nt juba alustatud antibakteriaalse ravi foonil v\u00f5i m\u00f5nede varases staadiumis viirusmeningiitide puhul. Suurenenud laktaadi tase liikvoris on tihedalt seotud madala liikvori gl\u00fckoosi v\u00e4\u00e4rtusega, seet\u00f5ttu on nende kahe parameetri kombineerimine bakteriaalse meningiidi indikaatorina parema diagnostilise v\u00e4\u00e4rtusega kui kumbki n\u00e4itaja \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n

    Erinevalt liikvori gl\u00fckoosi sisaldusest v\u00f5ib liikvori laktaadi tase eduka ravi korral j\u00e4\u00e4da k\u00f5rgeks pikemaks ajaks, mist\u00f5ttu see ei sobi ravi tulemuslikkuse hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n

    Liikvori laktaadi tase v\u00f5ib m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5usta ka keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi muude haiguste puhul, nt ajuvereringe h\u00e4ired, ajutraumad, ajuinfarkt, keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi tuumorid, epilepsiahoog, h\u00fcdrotsefaalia.<\/p>\n\n\n\n

    Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

    Valk liikvoris (CSF-Prot)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em>
    Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Normaalselt sisaldab liikvor v\u00e4ga v\u00e4he valku. Suurem osa liikvori valgust on filtreerunud plasmast, v\u00e4iksem osa aga s\u00fcnteesitakse keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi rakkude poolt. Individuaalsete valkude sisaldus liikvoris on v\u00f5rreldes seerumiga erinev (suhteliselt suur prealbumiini, albumiini ja transferriini kontsentratsioon). Liikvori valgusisaldus muutub eaga, tingituna hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri l\u00e4bilaskvuse ealistest muutustest, samuti erineb liikvori koostis keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi erinevates osades. Lumbaalses liikvoris on valgusisaldus ligi kolm korda suurem kui ajuvatsakeste liikvoris, samas on aga viimases madala molekulkaaluga valkude osakaal suurem. See on tingitud liikvori koostise v\u00f5rdsustumisest kapillaarides oleva vereplasma omaga liikvori liikumisel m\u00f6\u00f6da l\u00fclisambakanalit allapoole.<\/p>\n\n\n\n

    Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Vt Liikvori uuringud.<\/p>\n\n\n\n

    Liikvori punktsioonil v\u00e4ltida kontaminatsiooni verega!<\/em> Valgu m\u00e4\u00e4ramiseks mitte saata esimest liikvori katsutit, mis v\u00f5ib sisaldada punktsioonist tingitud artefitsiaalset verd.<\/p>\n\n\n\n

    <\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Lisandita katsuti (v\u00e4rvitu kork)<\/td><\/tr>
    <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Liikvori supernatant toatemperatuuril \u00fcks p\u00e4ev, + 4 \u00b0C kuus p\u00e4eva, -20 \u00b0C \u00fcle \u00fche aasta<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> turbidimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n

    Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/td>Enneaegne vasts.<\/strong><\/td> <\/td><\/tr>
    <\/td>\u2014 27\u201332 n<\/strong><\/td>0,68\u20132,40 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>\u2014 33\u201336 n<\/strong><\/td>0,67\u20132,30 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>\u2014 37\u201340 n<\/strong><\/td>0,58\u20131,50 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>1 p \u2013 < 2 k<\/strong><\/td>0,25\u20130,72 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>2 k \u2013 < 4 k<\/strong><\/td>0,20\u20130,72 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>4 k \u2013 < 7 k<\/strong><\/td>0,15\u20130,50 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>7 k \u2013 < 1 a<\/strong><\/td>0,10\u20130,45 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>1 a \u2013 < 3 a<\/strong><\/td>0,10\u20130,40 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>3 a \u2013 < 5 a<\/strong><\/td>0,10\u20130,38 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>5 a \u2013 < 9 a<\/strong><\/td>0,10\u20130,43 g\/L<\/td><\/tr>
    <\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>0,15\u20130,45 g\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste s\u00f5eltest.<\/p>\n\n\n\n

    Valgusisalduse suurenemine<\/em> liikvoris v\u00f5ib olla tingitud:<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri (HEB) l\u00e4bilaskvuse t\u00f5usust (bakteriaalne, viiruslik jm meningiit; ajuinfarkt, -hemorraagia, -trauma; endokriinsed h\u00e4ired; patoloogilised metaboolsed seisundid; toksilised seisundid; Guillain\u2019-Barr\u00e9 s\u00fcndroom; s\u00fcsteemsed sidekoe haigused; liikvoriringe obstruktsioon);<\/li>\n\n\n\n
    2. v\u00e4henenud reabsorptsioonist \u00e4mblikv\u00f5rkkelme hattudelt venoossesse verre (liikvoriringe obstruktsioon: tuumor, abstsess);<\/li>\n\n\n\n
    3. suurenenud intratekaalsest immuunglobuliinide s\u00fcnteesist (sclerosis multiplex, <\/em>Guillain\u2019-Barr\u00e9 s\u00fcndroom, s\u00fcsteemsed sidekoe haigused, subakuutne skleroseeruv panentsefaliit, neuros\u00fc\u00fcfilis, neuro-AIDS, neuroborrelioos).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      Artefitsiaalse vere esinemisel liikvoris ilmneb valgu valepositiivne kontsentratsiooni suurenemine. Korrigeerimisvalemid t\u00f5ese valgusisalduse hindamiseks on ebat\u00e4psed ning pole rakendatavad.<\/p>\n\n\n\n

      Valgusisalduse v\u00e4henemine<\/em> liikvoris v\u00f5ib esineda liikvori lekke (rino- v\u00f5i otorr\u00f6a), suurte liikvorikoguste eemaldamise, intrakraniaalse r\u00f5hu t\u00f5usu v\u00f5i h\u00fcpert\u00fcreoidismi korral.<\/p>\n\n\n\n

      Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

      Albumiin liikvoris (CSF-Alb)<\/strong>
      Liikvori- ja seerumialbumiini suhe (CSF-Alb\/S-Alb)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Albumiin moodustab u 50\u201360% liikvori valgu koguhulgast ja selle kontsentratsioon on 1\/250 plasma kontsentratsioonist. Albumiini ei s\u00fcnteesita keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi poolt, see satub passiivselt verest liikvorisse l\u00e4bi hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri (HEB). HEB-i kahjustuse korral selle l\u00e4bilaskvus albumiinile suureneb ning vastavalt ka albumiini kontsentratsioon liikvoris. Et v\u00f5tta arvesse tulemuste hindamisel seerumi albumiini kontsentratsiooni m\u00f5ju liikvori albumiini kontsentratsioonile, kasutatakse liikvori- ja seerumialbumiini v\u00e4\u00e4rtuste suhet. Liikvori- ja seerumialbumiini suhe on HEB-i funktsiooni hindamiseks t\u00e4psem uuring kui liikvori valk. Vanusega muutub HEB-i l\u00e4bilaskvus. Vasts\u00fcndinul on l\u00e4bilaskvus HEB-i ebak\u00fcpsuse t\u00f5ttu suurem, t\u00e4iskasvanu tasemele j\u00f5uab HEB-i funktsioon kuuendaks elukuuks.<\/p>\n\n\n\n

      Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Koos liikvoriga tuleb saata laborisse ka vereproov.<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Transpordiviivituse korral tuleks verine liikvor tsentrifuugida kohalikus laboris ja saata anal\u00fc\u00fcsimiseks supernatant.<\/p>\n\n\n\n

      <\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Liikvor: lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork) \u00a0
      Veri: geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr>
      <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Liikvor +4 \u00b0C kolm \u00f6\u00f6p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud, -70 \u00b0C piiramatult
      Seerum\/plasma toatemperatuuril k\u00fcmme n\u00e4dalat, +4 \u00b0C viis kuud, -20 \u00b0C neli kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>\u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> immuunturbidimeetriline meetod, suhte arvutamine<\/p>\n\n\n\n

      Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Liikvori- ja seerumialbumiini suhe:<\/p>\n\n\n\n

      <\/td>< 1 k<\/strong><\/td>< 0,025<\/td><\/tr>
      <\/td>1 k \u2013 < 6 k<\/strong><\/td>< 0,015<\/td><\/tr>
      <\/td>6 k \u2013 < 16 a<\/strong><\/td>< 0,005<\/td><\/tr>
      <\/td>16 a \u2013 < 41 a<\/strong><\/td>< 0,007<\/td><\/tr>
      <\/td>41 a \u2013 < 61 a<\/strong><\/td>< 0,008<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri funktsiooni (l\u00e4bilaskvuse) hindamine. Tehakse osana immuunglobuliin G indeksist v\u00f5i eraldi uuringuna.<\/p>\n\n\n\n

      HEB-i l\u00e4bilaskvus v\u00f5ib suureneda infektsioossetel (bakteriaalne, aseptiline meningiit) v\u00f5i mitteinfektsioossetel p\u00f5hjustel. HEB v\u00f5ib olla kahjustunud subarahnoidaalse- ja ajusisese hemorraagia, metaboolsete h\u00e4irete (neerupuudulikkus, h\u00fcperkaltseemia, deh\u00fcdratatsioon, h\u00fcperkapnia), toksiliste seisundite (etanooli, raskmetallide m\u00fcrgistus), liikvoriringe obstruktsiooni (kasvaja, abstsess) ja m\u00f5nede infektsioonhaiguste (leptospiroos, tulareemia, difteeria, sepsis) korral.<\/p>\n\n\n\n

      Viirusliku meningiidi, Guillaini-Barr\u00e9 s\u00fcndroomi v\u00f5i s\u00fcsteemsete sidekoehaiguste puhul v\u00f5ib lisaks suurenenud HEB-i l\u00e4bilaskvusele esineda ka lokaalne immuunvastus (intratekaalne immuunglobuliinide s\u00fcntees).<\/p>\n\n\n\n

      Vt ka: Immuunglobuliin G indeks<\/p>\n\n\n\n

      Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

      Immuunglobuliin G indeks (CSF-S-IgG-ind)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Liikvori IgG p\u00e4rineb tervetel t\u00e4iskasvanutel passiivselt l\u00e4bi hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri (HEB) difundeerunud plasma IgG-st. Liikvori IgG kontsentratsiooni suuremate v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjuseks on HEB-i l\u00e4bilaskvuse suurenemine, intratekaalne IgG s\u00fcntees v\u00f5i nende kahe kombinatsioon. Suurenenud lokaalse IgG s\u00fcnteesiga B-l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide poolt on seotud paljud keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi p\u00f5letikulised haigused, k\u00f5ige sagedamini sclerosis multiplex <\/em>(SM).<\/p>\n\n\n\n

      Liikvori immuunglobuliin G indeks on intratekaalse immuunglobuliinide s\u00fcnteesi hindamise kvantitatiivne uurimismeetod ning see arvutatakse vastavalt valemile:<\/p>\n\n\n\n

      (CSF-IgG\/S-IgG) \/ (CSF-Alb\/S-Alb) ehk (CSF-IgG x S-Alb) \/ (S-IgG x CSF-Alb)<\/p>\n\n\n\n

      Selles valemis v\u00f5imaldab IgG kontsentratsioonide suhe liikvoris ja seerumis korrigeerida liikvori immuunglobuliinide sisaldust vastavalt seerumi immuunglobuliinide sisaldusele, liikvori- ja seerumialbumiini kontsentratsioonide suhe aga v\u00f5imaldab hinnata HEB-i funktsiooni ning v\u00e4listada selle suurenenud l\u00e4bilaskvusest tingitud m\u00f5ju liikvori valkude kontsentratsioonile.<\/p>\n\n\n\n

      Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Koos liikvoriga tuleb saata laborisse ka vereproov.<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Transpordiviivituse korral tuleks verine liikvor tsentrifuugida kohalikus laboris ja saata anal\u00fc\u00fcsimiseks supernatant.<\/p>\n\n\n\n

      <\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Liikvor: lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork)
      Veri: geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr>
      <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Liikvor toatemperatuuril \u00fcks p\u00e4ev, +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal
      Seerum\/plasma toatemperatuuril neli kuud, +4 \u00b0C ja -20 \u00b0C kaheksa kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>\u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> immuunturbidimeetriline meetod, indeksi arvutamine<\/p>\n\n\n\n

      Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      <\/td>CSF-IgG<\/strong><\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>10\u201330 mg\/L<\/td><\/tr>
      <\/td>CSF-S-IgG-ind<\/strong><\/td>\u2265 18 a<\/strong><\/td>< 0,6<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Abiuuring sclerosis multiplex<\/em>\u2019idiagnostikas. Lokaalse immuunvastuse uurimine keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi infektsioonide korral.<\/p>\n\n\n\n

      CSF-S-IgG-ind > 0,6 on seotud lokaalse immuunvastusega. Lisauuringuna on n\u00e4idustatud oligoklonaalsete immuunglobuliinide uuring.<\/p>\n\n\n\n

      CSF-S-IgG-ind on suurenenud ka subakuutse skleroseeruva panentsefaliidi (SSPE), neuros\u00fc\u00fcfilise, neuro-AIDS-i, neuroborrelioosi, neuroluupuse, Guillaini-Barr\u00e9 s\u00fcndroomi jt keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste korral. V\u00e4hem kui 5%-l \u00e4geda meningiidi, entsefaliidi ja ajutuumori haigetel on samuti t\u00e4heldatud suurenenud intratekaalset immuunglobuliinide s\u00fcnteesi.<\/p>\n\n\n\n

      Vt ka: Liikvori- ja seerumialbumiini suhe
                Oligoklonaalne immuunglobuliin G liikvoris<\/p>\n\n\n\n

      Koostaja: Sirje Leedo<\/p>\n\n\n\n

      Oligoklonaalne immuunglobuliin G liikvoris (CSF-IgG-oligo)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Oligoklonaalsed immuunglobuliinid on piiratud arvu plasmarakkude kloonide poolt s\u00fcnteesitud immuunglobuliinid, mis n\u00e4evad elektroforegrammil v\u00e4lja h\u00e4stipiirdunud kitsaste v\u00f6\u00f6tidena gammaglobuliinide fraktsiooni foonil (oligoklonaalsed v\u00f6\u00f6did). Liikvoris leiduvad oligoklonaalsed immuunglobuliinid on kas keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis lokaalselt (intratekaalselt) s\u00fcnteesitud v\u00f5i m\u00f5nede s\u00fcsteemsete haiguste korral sinna l\u00e4bi hematoentsefaalse barj\u00e4\u00e4ri difundeerunud. Selleks, et selgitada oligoklonaalsete immuunglobuliinide p\u00e4ritolu, anal\u00fc\u00fcsitakse paralleelselt liikvoriga ka seerumit. Intratekaalne immuunglobuliinide s\u00fcntees toimub sclerosis multiplex\u2019<\/em>i ja m\u00f5nede teiste keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi patoloogiate puhul.<\/p>\n\n\n\n

      Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      NB! \u00dcheaegselt liikvoriga saata uuringuks ka veri (seerum)!<\/em><\/p>\n\n\n\n

      <\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Liikvor: lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork) \u00a0
      Veri: geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork)<\/td><\/tr>
      <\/td>Anal\u00fc\u00fcsitav kogus<\/strong><\/td>200 \u03bcL liikvorit ja 200 \u03bcL seerumit<\/td><\/tr>
      <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Liikvor\/seerum +4 \u00b0C \u00fcks n\u00e4dal, -20 \u00b0C \u00fcks kuu<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti, vastus \u00fche n\u00e4dala jooksul<\/p>\n\n\n\n

      Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> isoelektriline fokuseerimine koos immuunfiksatsiooniga (IEF)<\/p>\n\n\n\n

      Lisaks m\u00e4\u00e4ratakse liikvori ja seerumi IgG v\u00e4\u00e4rtused, mida on vaja liikvori ja seerumi lahjenduste tegemiseks. Kui samast materjalist on tellitud immuunglobuliin G indeks, siis saadakse IgG-de v\u00e4\u00e4rtused sealt.<\/p>\n\n\n\n

      Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Normaalses liikvoris oligoklonaalne IgG puudub.<\/p>\n\n\n\n

      N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Immuunglobuliinide intratekaalse s\u00fcnteesi tuvastamine. Abiuuring sclerosis multiplex\u2019<\/em>i diagnostikas.<\/p>\n\n\n\n

      Intratekaalsele s\u00fcnteesile viitab oligoklonaalsete v\u00f6\u00f6tide esinemine liikvoris ja puudumine seerumis. Diagnostiline on liikvoris v\u00e4hemalt kahe sellise v\u00f6\u00f6di esinemine, mida seerumis ei ole. \u00dcksiku v\u00f6\u00f6di esinemine liikvoris viitab lokaalse s\u00fcnteesi v\u00f5imalusele, kuid ei luba seda kinnitada ega v\u00e4listada (kui kahtlus sclerosis multiplex\u2019<\/em>ile p\u00fcsib, siis on n\u00e4idustatud kordusuuring m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes).<\/p>\n\n\n\n

      Uuringutulemuste interpreteerimisel eristatakse viit t\u00fc\u00fcpi oligoklonaalsete v\u00f6\u00f6tide mustreid:<\/p>\n\n\n\n

        \n
      1. t\u00fc\u00fcp: oligoklonaalsed v\u00f6\u00f6did puuduvad nii liikvoris kui seerumis (normileid).<\/li>\n\n\n\n
      2. t\u00fc\u00fcp: oligoklonaalsed v\u00f6\u00f6did liikvoris, seerumis oligoklonaalseid v\u00f6\u00f6te ei ole \u2013 toimub immuunglobuliinide intratekaalne s\u00fcntees (t\u00fc\u00fcpiline leid sclerosis multiplex\u2019<\/em>i korral).<\/li>\n\n\n\n
      3. t\u00fc\u00fcp: oligoklonaalsed v\u00f6\u00f6did paralleelselt nii liikvoris kui seerumis, kuid liikvoris esinevad lisav\u00f6\u00f6did, mida seerumis ei ole \u2013 toimub immuunglobuliinide intratekaalne s\u00fcntees. Esineb s\u00fcsteemsete patoloogiate korral, millele on lisandunud neuroloogiline komponent.<\/li>\n\n\n\n
      4. t\u00fc\u00fcp: oligoklonaalsed v\u00f6\u00f6did esinevad paralleelselt nii liikvoris kui seerumis, liikvoris lisav\u00f6\u00f6te ei ole \u2013 intratekaalset s\u00fcnteesi ei toimu. Esineb s\u00fcsteemsete immuunreaktsioonide, s\u00fcsteemsete infektsioonide korral.<\/li>\n\n\n\n
      5. t\u00fc\u00fcp: monoklonaalne v\u00f6\u00f6t paralleelselt liikvoris ja seerumis \u2013 lokaalset s\u00fcnteesi ei toimu. Esineb monoklonaalsete gammopaatiate korral.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        Sclerosis multiplex\u2019<\/em>i korral esinevad oligoklonaalsed immuunglobuliinid liikvoris > 95% juhtudest. Lisaks esineb oligoklonaalset gammopaatiat subakuutse skleroseeriva panentsefaliidi (SSPE) (100%), HIV-infektsiooni (80%), Guillaini-Barr\u00e9 s\u00fcndroomi (60%), paraneoplastiliste s\u00fcndroomide (60%), neuroluupuse (50%) ja neurosarkoidoosi (40%) korral. Harva (< 5%) v\u00f5ib oligoklonaalseid immuunglobuliine leida ka \u00e4geda meningiidi, entsefaliidi, perifeersete neuropaatiate ja keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajate korral.<\/p>\n\n\n\n

        Vt ka: Immuunglobuliin G indeks<\/p>\n\n\n\n

        Koostaja: Kaja Vaagen<\/p>\n\n\n\n

        Liikvori mikrobioloogilised uuringud<\/strong>
        Liikvori mikroskoopiline uuring<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

        Meningiidi tekitajateks v\u00f5ivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. K\u00f5ige sagedasemad bakteriaalse meningiidi tekitajad on Streptococcus pneumoniae <\/em>ning Neisseria meningitidis<\/em>, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral Haemophilus influenzae<\/em> ja Listeria monocytogenes<\/em> (eesk\u00e4tt immuunsuprimeeritud patsientidel). Vasts\u00fcndinutel on peamised tekitajad Streptococcus agalactiae<\/em> ja Escherichia coli<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

        Kuna liikvori k\u00fclv v\u00f5tab aega 3\u20137 p\u00e4eva, siis esialgne tulemuse saamiseks tuleks eelistada PCR uuringut (Meningiiditekitajate DNA\/RNA liikvoris), abiks v\u00f5ib olla liikvori mikroskoopiline uuring.<\/p>\n\n\n\n

        Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        <\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Lisandita katsuti (valge v\u00f5i v\u00e4rvitu kork)<\/td><\/tr>
        <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Katsuti liikvoriga saata v\u00f5imalikult kiiresti laborisse, s\u00e4ilitustemperatuur ei ole kriitiline.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

        Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

        Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>liikvori tsentrifuugimisel saadud sademest tehtud preparaadi v\u00e4rvimine akridiinoran\u017eiga ja Grami j\u00e4rgi, mikroskopeerimine fluorestsents- ja valgusmikroskoobiga.<\/p>\n\n\n\n

        N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Bakteriaalse v\u00f5i seenmeningiidi kahtlus, ajuabstsess, \u0161undi infektsioon.<\/p>\n\n\n\n

        Normaalselt on liikvor steriilne. Mikroobide esinemine preparaadis viitab bakteriaalsele infektsioonile. Vastusel kirjeldatakse mikroobide morfoloogiat ja v\u00e4rvumist Grami j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

        Koostaja: Krista L\u00f5ivukene
        Muudetud 05.09.2022<\/p>\n\n\n\n

        Liikvori k\u00fclv<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

        Meningiidid on p\u00f5hjustatud tavaliselt \u00fche tekitaja poolt, kuid intrakraniaalsed m\u00e4dased infektsioonid v\u00f5ivad olla pol\u00fcmikroobsed (aeroobsed ja anaeroobsed bakterid).<\/p>\n\n\n\n

        Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        <\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Steriilne lisandita katsuti, Bactec PED pudel<\/td><\/tr>
        <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Liikvor +37 \u00b0C v\u00f5imalikult l\u00fchikest aega<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

        Desinfitseerida punktsioonikoha nahk. Liikvor s\u00fcstida Bactec PED pudelisse (roosa kork) ja hoida +37 \u00b0C juures. Mikroskoopiaks saata liikvor laborisse eraldi katsutis.<\/p>\n\n\n\n

        Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n

        Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>inkubatsioon Bactec s\u00fcsteemis. Positiivse signaali korral v\u00e4ljak\u00fclv veri- ja \u0161okolaadagarile. Tsentrifugaadist tehakse Grami j\u00e4rgi v\u00e4rvitud preparaat ja akridiinoran\u017eiga v\u00e4rvitud preparaat (fluorestsentsmikroskoopia), mille tulemusest teavitatakse koheselt raviarsti. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse m\u00e4\u00e4ramine. L\u00f5plik vastus: negatiivne 5. p\u00e4eval, positiivne 3.\u20137. p\u00e4eval.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Bakteriaalse v\u00f5i seenmeningiidi kahtlus, ajuabstsess, \u0161undi-infektsioon.<\/p>\n\n\n\n

        Samaaegselt v\u00f5etud verek\u00fclvid (v\u00f5imalusel enne esimest antibiootikumi doosi) suurendavad tekitaja isoleerimise t\u00f5en\u00e4osust. Normaalselt on liikvor steriilne. Koagulaasnegatiivsete staf\u00fclokokkide isoleerimisel liikvorist tuleb interpreteerimisel arvestada kliinilist situatsiooni (v\u00f5imalik saastus, kuid v\u00f5\u00f5rkehade olemasolul tuleb arvesse tekitajana).<\/p>\n\n\n\n

        V\u00f5imalikud vead: proovi v\u00f5tmine antibakteriaalse ravi foonil, vead s\u00e4ilitamisel ja transpordil.<\/p>\n\n\n\n

        Koostaja: Krista L\u00f5ivukene
        Muudetud 05.09.2022<\/p>\n\n\n\n

        Meningiiditekitajate DNA\/RNA liikvoris (paneel)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

        Anal\u00fc\u00fcsid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        <\/td>Escherichia coli K1 DNA<\/td>E coli K1 DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Haemophilus influenzae DNA<\/td>H influenzae DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Listeria monocytogenes DNA<\/td>L monocytogenes DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Neisseria meningitidis DNA<\/td>N meningitidis DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Streptococcus agalactiae DNA<\/td>S agalactiae DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Streptococcus pneumoniae DNA<\/td>S pneumoniae DNA  <\/td><\/tr>
        <\/td>Streptococcus pyogenes DNA<\/td>S pyogenes DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Mycoplasma pneumoniae DNA<\/td>M pneumoniae DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>HSV1 DNA<\/td>HSV1 DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>HSV2 DNA<\/td>HSV2 DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>HHV6 DNA<\/td>HHV6 DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Enteroviiruste RNA<\/td>Enterovirus RNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Parehoviiruse RNA<\/td>Parechovirus RNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Tuuler\u00f5ugeviiruse DNA<\/td>VZV DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Ts\u00fctomegaloviiruse DNA<\/td>CMV DNA<\/td><\/tr>
        <\/td>Cryptococcus neoformans\/Cryptococcus gattii DNA<\/td>C neoformans\/C gattii DNA<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

        K\u00f5ikide loetletud patogeenide DNA v\u00f5i RNA m\u00e4\u00e4ratakse \u00fcheaegselt samast proovimaterjalist ning eraldi anal\u00fc\u00fcse tellida ei ole v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n

        Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        <\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Steriilne lisandita katsuti (valge kork)<\/td><\/tr>
        <\/td>Anal\u00fc\u00fcsitav kogus<\/strong><\/td>500 \u00b5l liikvorit<\/td><\/tr>
        <\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Toatemperatuuril kuni 24 tundi, 2\u20138 \u00b0C kuni 7 p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

        Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg<\/strong>:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n

        Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> reaalaja pol\u00fcmeraasi ahelreaktsioon (RT-PCR)<\/p>\n\n\n\n

        Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Positiivne\/negatiivne (eraldi iga patogeeni kohta)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Meningiidi ja\/v\u00f5i entsefaliidi kahtluse korral v\u00f5imalike haigustekitajate v\u00e4ljaselgitamine.<\/p>\n\n\n\n

        Koostaja: Katrin Reimand\/Piret Mihkelson
        Muudetud 14.11.2025<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondImmuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Liikvor moodustub plexus choroideus\u2019es (70%) ja 2., 3. ning 4. ajuvatsakeses plasma selektiivse sekretsiooni tulemusena. Liikvori hulk on enneaegsel vasts\u00fcndinul 10\u201330 mL, ajalisel vasts\u00fcndinul 30\u201360 mL, 4\u201313-aastasel 65\u2013140 mL, t\u00e4iskasvanul 90\u2013150 mL. Liikvor moodustub t\u00e4iskasvanul kiirusega 0,35 mL\/min (500\u2013600 mL \u00f6\u00f6p\u00e4evas), vahetudes 5\u20137 tunniga. Normaalselt on […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7283,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13435","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nLiikvori uuringud - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Liikvori uuringud - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondImmuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Liikvor moodustub plexus choroideus\u2019es (70%) ja 2., 3. ning 4. ajuvatsakeses plasma selektiivse sekretsiooni tulemusena. Liikvori hulk on enneaegsel vasts\u00fcndinul 10\u201330 mL, ajalisel vasts\u00fcndinul 30\u201360 mL, 4\u201313-aastasel 65\u2013140 mL, t\u00e4iskasvanul 90\u2013150 mL. Liikvor moodustub t\u00e4iskasvanul kiirusega 0,35 mL\/min (500\u2013600 mL \u00f6\u00f6p\u00e4evas), vahetudes 5\u20137 tunniga. Normaalselt on […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-29T16:23:19+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"18 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liikvori-uuringud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liikvori-uuringud\\\/\",\"name\":\"Liikvori uuringud - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-01T15:12:25+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-29T16:23:19+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liikvori-uuringud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liikvori-uuringud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/liikvori-uuringud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kehavedelike uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Liikvori uuringud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Liikvori uuringud - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Liikvori uuringud - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondImmuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Liikvor moodustub plexus choroideus\u2019es (70%) ja 2., 3. ning 4. ajuvatsakeses plasma selektiivse sekretsiooni tulemusena. Liikvori hulk on enneaegsel vasts\u00fcndinul 10\u201330 mL, ajalisel vasts\u00fcndinul 30\u201360 mL, 4\u201313-aastasel 65\u2013140 mL, t\u00e4iskasvanul 90\u2013150 mL. Liikvor moodustub t\u00e4iskasvanul kiirusega 0,35 mL\/min (500\u2013600 mL \u00f6\u00f6p\u00e4evas), vahetudes 5\u20137 tunniga. Normaalselt on […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-29T16:23:19+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"18 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/","name":"Liikvori uuringud - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-01T15:12:25+00:00","dateModified":"2025-11-29T16:23:19+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/liikvori-uuringud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kehavedelike uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Liikvori uuringud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondImmuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Liikvor moodustub plexus choroideus\u2019es (70%) ja 2., 3. ning 4. ajuvatsakeses plasma selektiivse sekretsiooni tulemusena. Liikvori hulk on enneaegsel vasts\u00fcndinul 10\u201330 mL, ajalisel vasts\u00fcndinul 30\u201360 mL, 4\u201313-aastasel 65\u2013140 mL, t\u00e4iskasvanul 90\u2013150 mL. Liikvor moodustub t\u00e4iskasvanul kiirusega 0,35 mL\/min (500\u2013600 mL \u00f6\u00f6p\u00e4evas), vahetudes 5\u20137 tunniga. Normaalselt on…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13435"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13435\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}