{"id":13439,"date":"2025-10-01T17:37:42","date_gmt":"2025-10-01T15:37:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13439"},"modified":"2025-12-21T18:53:32","modified_gmt":"2025-12-21T16:53:32","slug":"perikardivedeliku-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/","title":{"rendered":"Perikardivedeliku uuringud"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<\/em><br><em>Mikrobioloogia osakond<\/em><br><em>Patoloogiateenistus<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Terve inimese perikardi\u00f5\u00f5s sisaldab tavaliselt 15\u201335 (50) mL vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi perikardi parietaallestme ja absorbeerumisel l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. <strong>Perikardivedelik <\/strong>toimib m\u00e4\u00e4rdeainena perikardi lestmete vahel ja omab olulist osa s\u00fcdame talitluses.<\/p>\n\n\n\n<p>Vedeliku akumulatsiooni perikardi\u00f5\u00f5nes nimetatakse efusiooniks ja see on patoloogilise protsessi tunnuseks, millel v\u00f5ib olla palju erinevaid p\u00f5hjusi. Kaasnevad kliinilised n\u00e4hud s\u00f5ltuvad vedeliku akumulatsiooni kiirusest.<\/p>\n\n\n\n<p>Perikardivedelikke v\u00f5ib m\u00f5ningase ettevaatusega liigitada transudaatideks ja eksudaatideks Light\u2019i kriteeriumide alusel nii nagu ka pleuravedelikke (vt Pleuravedeliku uuringud). Abistavaks uuringuks v\u00f5ib olla seerumi\/plasma ja perikardivedeliku albumiini gradient ehk vahe. Valdav enamus perikardiefusioonidest on siiski tingitud parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvuse t\u00f5usust, (nt infektsiooni v\u00f5i kahjustuse\/vigastuse t\u00f5ttu) ja seega on reeglina tegemist eksudaatidega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Esimesena v\u00f5etakse materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks, seej\u00e4rel katsuti(d) kliinilise keemia uuringuteks, ts\u00fctogrammiks ning viimasena saadud vedelikuosa ts\u00fctoloogiliseks uuringuks, sest see on k\u00f5ige rakkuderohkem. <em>Eksudaadi\/transudaadi eristamisvajadusel tuleb laborisse saata ka katsuti veeniverega!<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Mikrobioloogiliste uuringute proovin\u00f5ud vt Punktsioonimaterjali mikrobioloogiline uuring, M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud<br>LH-katsuti (roheline kork) kliinilise keemia uuringuteks<br>K2E\/K3E-katsuti (lilla kork) ts\u00fctogrammiks ning erikaalu m\u00e4\u00e4ramiseks<br>Gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsuti (hall kork) gl\u00fckoosi m\u00e4\u00e4ramiseks<br>Ts\u00fctoloogiliseks uuringuks proovitops (v\u00f5i 50 mL katsutid), kuhu lisada 1\u20132 tilka hepariini 100 mL perikardivedeliku kohta (vajalik vedeliku kogus 100\u2013200 mL)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Perikardivedelik saata laborisse viivitamatult, saatmiseni hoida k\u00fclmkapis.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>\u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Diagnostilisel eesm\u00e4rgil teostatakse perikardiotsenteesi vaid juhtudel, kui efusiooni tekkep\u00f5hjus j\u00e4\u00e4b haige kliinilisel uurimisel ebaselgeks v\u00f5i kui tekkep\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla maliigne haigus v\u00f5i perikardiit. Seet\u00f5ttu on perikardivedeliku puhul olulisimad ts\u00fctoloogilised ja mikrobioloogilised uuringud, rutiinsed keemilised ja rakuloendusuuringud on tagasihoidliku diagnostilise t\u00e4hendusega.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Eksudaadid <\/em>tekivad peamiselt sekundaarselt p\u00f5letike, infektsioonide, pahaloomuliste v\u00f5i autoimmuunsete protsesside korral, samuti perikardiotoomia j\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Transudaatide <\/em>tekke aluseks on nt s\u00fcdamepuudulikkus, neerupuudulikkus, h\u00fcpot\u00fcreoidism, kiirgus jm.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurt osa perikardiitidest k\u00e4sitletakse kui idiopaatilisi, siiski peetakse t\u00f5en\u00e4oliseks, et neist enamiku p\u00f5hjuseks on tegelikult diagnoosimata viirusinfektsioon, s.h HIV. Bakteriaalsed perikardiidid moodustavad kuni k\u00fcmnendiku \u00e4gedatest perikardiitidest. Tuberkuloossete efusioonide osakaal s\u00f5ltub tuberkuloosi esinemissagedusest populatsioonis. Perikardiiti v\u00f5ivad tekitada ka seened ja parasiidid.<\/p>\n\n\n\n<p>Perikardi p\u00f5letikureaktsiooni v\u00f5ivad p\u00f5hjustada reumatoidartriit, s\u00fcsteemne er\u00fctematoosne luupus (SLE), sklerodermia, reumaatiline protsess, sarkoidoos jt. K\u00fcllaltki sageli esineb autoreaktiivset (kroonilist) perikardiiti. Harvad pole perikardiefusioonid \u00e4geda (transmuraalse) m\u00fcokardiinfarkti ja m\u00fcokardiidi puhul ning metaboolsete h\u00e4irete puhul (neerupuudulikkus, m\u00fcks\u00f6deem). Rindkere vigastuste tagaj\u00e4rjel v\u00f5ivad tekkida nn traumaatilised perikardiidid, samuti esineb perikardiefusioon k\u00fcllaltki sageli s\u00fcdamel\u00f5ikuste j\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Maliigsetest haigustest on sagedasemad perikardiefusioonide p\u00f5hjustajad kopsu- ja rinnav\u00e4hk, l\u00fcmfoom ja leukeemia, aga k\u00fcllaltki sageli esineb efusioone ka melanoomi ja mesotelioomi puhul. Perikardiefusioonid v\u00f5ivad tekkida ka m\u00f5nede ravimite (s.h penitsilliin, fen\u00fctoiin jt) kasutamisel ja kiiritusravi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Perikardivedeliku makroskoopiline uuring<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Transudaadid on tavaliselt l\u00e4bipaistvad, kahvatukollased kuni kollased, viskoossus on sarnane seerumiga, ei h\u00fc\u00fcbi spontaanselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Eksudaadid on h\u00e4gusad, piimjad v\u00f5i opalestseeruvad. Seda v\u00f5ivad p\u00f5hjustada k\u00f5rge rakkudesisaldus, k\u00fc\u00fclus, lipiidid v\u00f5i nende kombinatsioon. Pilvjas v\u00e4limus viitab mikroorganismide ja\/v\u00f5i leukots\u00fc\u00fctide suurele hulgale. M\u00e4dane efusioonivedelik v\u00f5ib v\u00e4limuselt olla seroosne kuni kooretaoline.<\/p>\n\n\n\n<p>Verise perikardivedeliku p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla peale hemorraagilise efusiooni ka vere aspireerimine perikardiotsenteesi k\u00e4igus. Samuti tuleb arvestada traumaatilise punktsiooni v\u00f5imalust, mille puhul v\u00e4heneb vere hulk j\u00e4rk-j\u00e4rgult punktsiooni kestel. Kui veri on vedelikus homogeenselt jaotunud ja k\u00e4mpe ei teki, on tegemist hemorraagilise efusiooniga.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Perikardivedeliku ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril (PrcF-Diff-a)<\/strong><br><strong>Perikardivedeliku ts\u00fctogramm (mikroskoopia) (PrcF-Diff-m)<\/strong><br><strong>Perikardivedeliku erikaal (PrcF-SG)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Perikardivedeliku ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril h\u00f5lmab endas j\u00e4rgmisi komponente:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>er\u00fctrots\u00fc\u00fctide arv<\/li>\n\n\n\n<li>leukots\u00fc\u00fctide arv<\/li>\n\n\n\n<li>pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv (PMN#; PMN%)<\/li>\n\n\n\n<li>mononukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv (MN#; MN%)<\/li>\n\n\n\n<li>tuumaga rakkude koguarv<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> l\u00e4bivooluts\u00fctomeetria automaatanal\u00fcsaatoril, ts\u00fctotsentrifuugimine, mikroskoopia (Leishman-Giemsa v\u00e4rving), refraktomeetria (erikaal)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vererakkude arvu m\u00e4\u00e4ramine perikardivedelikus on tagasihoidliku (diferentsiaal)diagnostilise t\u00e4hendusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Leukots\u00fc\u00fctide arvu referentsv\u00e4\u00e4rtus perikardivedelikus on &lt; 1000 x 10E6\/L. Leukots\u00fc\u00fctide arv &gt; 1000 x 10E6\/L v\u00f5ib viidata bakteriaalsele, tuberkuloossele v\u00f5i maliigsele protsessile, samas v\u00f5ib leukots\u00fc\u00fctide arv olla eelpoolnimetatud juhtudel normis. Leukots\u00fc\u00fctide arv on k\u00f5rgeim bakteriaalsete (purulentsete) infektsioonide, aga ka reumaatilise protsessi korral. V\u00e4ga madal on leukots\u00fc\u00fctide arv m\u00fcks\u00f6deemi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Perikardivedeliku mikroskoopia teostatakse kui leukots\u00fc\u00fctide absoluutarv \u2265 100 E6\/L ja esineb&nbsp; abnormne leukots\u00fc\u00fctide jaotuvus ehk leukogramm.<\/p>\n\n\n\n<p>Leukots\u00fctoos &gt; 10 000 x 10E6\/L koos neutrofiilide \u00fclekaaluga v\u00f5ib viidata bakteriaalsele v\u00f5i reumaatilisele protsessile, ehkki see leid ei ole diagnostiliselt piisavalt usaldusv\u00e4\u00e4rne. Monots\u00fc\u00fctide \u00fclekaal v\u00f5ib viidata pahaloomulisele protsessile v\u00f5i ka h\u00fcpot\u00fcreoidismile.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid v\u00f5ivad olla domineerivaks rakut\u00fc\u00fcbiks nii normaalse kui ka haigusliku perikardivedeliku korral. Perikardivedelikus v\u00f5ib leiduda veel makrofaage, plasmarakke, mesoteelirakke ja maliigseid rakke. Pahaloomuliste kasvajate puhul on maliigsete rakkude leid k\u00fcllaltki sage, aga nende arv v\u00f5ib varieeruda. Maliigsete rakkude t\u00e4psem diferentsimine on v\u00f5imalik immuunts\u00fctokeemiliste meetoditega.<\/p>\n\n\n\n<p>Normaalses perikardivedelikus ja transudaatides on er\u00fctrots\u00fc\u00fcte &lt; 10 000 x 10E6\/L. Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide rohkus v\u00f5imaldab k\u00fcll liigitada efusiooni hemorraagiliseks, aga ei ole abiks tekkep\u00f5hjuste diferentsimisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Hemorraagilise perikardivedeliku sagedasemateks tekkep\u00f5hjusteks on trauma\/operatsioon, aneur\u00fcsmi ruptuur ja pahaloomulised protsessid. Neil juhtudel, samuti kopsuemboolia puhul v\u00f5ib er\u00fctrots\u00fc\u00fctide arv olla &gt; 100 000 x 10E6\/L.<\/p>\n\n\n\n<p>Hemorraagilise perikardivedeliku p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla veel infektsioonid (nt tuberkuloos, muu raske bakteriaalne infektsioon), s\u00fcdameoperatsiooni t\u00fcsistus, m\u00fcokardiinfarkt, erinevad koagulopaatiad (s.h ravimindutseeritud), neerupuudulikkus jm.<\/p>\n\n\n\n<p>Eksudaatide puhul on erikaal &gt; 1,015, transudaatide puhul alla selle.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Signe Koppel, Anneli Aus<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Valk perikardivedelikus (PrcF-Prot, PrcF-Prot\/S,P-Prot)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Transudaatide ja eksudaatide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Valgusisalduse suurenemine &gt; 30 g\/L ning perikardivedeliku ja seerumi\/plasma valgu suhe (PrcF-Prot\/S,P-Prot) &gt; 0,5 on iseloomulik eksudaadile.<\/p>\n\n\n\n<p>Valgu kontsentratsioon perikardivedelikus &gt; 60 g\/L viitab tuberkuloossele v\u00f5i bakteriaalsele protsessile v\u00f5i ka seosele parapneumoonilise pleuraefusiooniga, eriti laste puhul<em>.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Albumiin perikardivedelikus (PrcF-Alb), seerumi\/plasma ja perikardivedeliku albumiini gradient (PrcF-SEAG)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>SEAG arvutamiseks lahutatakse seerumi v\u00f5i plasma albumiini v\u00e4\u00e4rtusest perikardivedeliku albumiini v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Transudaatide ja eksudaatide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Transudaatide puhul on SEAG tavaliselt > 12 g\/L, eksudaatide puhul \u2264 12 g\/L. SEAG tundlikkus ja spetsiifilisus transudaatide ja eksudaatide eristamisel on madalam kui Light\u2019i kriteeriumidel (vt Pleuravedeliku uuringud), kuid SEAG lisamisel Light\u2019i kriteeriumidele v\u00e4heneb ekslikult diagnoositud eksudaatide arv (eriti diureetikume saavatel patsientidel).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Laktaadi deh\u00fcdrogenaas perikardivedelikus (PrcF-LDH, PrcF-LDH\/S,P-LDH)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kineetiline fotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Transudaatide ja eksudaatide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Light\u2019i kriteeriumide osana kasutatakse perikardivedeliku eksudaatide ja transudaatide eristamisel LDH m\u00e4\u00e4ramist: kui perikardivedeliku ja seerumi\/plasma LDH suhe (PrcF-LDH\/S,P-LDH) on &gt; 0,6 ja kui efusioonivedeliku LDH tase on &gt; 2\/3 seerumi referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclempiirist, on tegemist eksudaadiga. Siiski on leitud, et ka normaalses perikardivedelikus v\u00f5ib LDH tase olla seerumi omast tunduvalt k\u00f5rgem. V\u00e4ga k\u00f5rge LDH tase perikardivedelikus on k\u00f5ige sagedasem pahaloomuliste protsesside korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Gl\u00fckoos perikardivedelikus (PrcF-Gluc)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline meetod heksokinaasiga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Gl\u00fckoosi m\u00e4\u00e4ramisel on k\u00fcllaltki tagasihoidlik (diferentsiaal)diagnostiline t\u00e4hendus. Eksudaatides on gl\u00fckoosi tase madalam kui transudaatides, olles madalam ka seerumi tasemest. Madalat gl\u00fckoosi taset (&lt; 3,33\u20134,44 mmol\/L) v\u00f5ivad p\u00f5hjustada paljud haigused, nt bakteriaalsed infektsioonid, tuberkuloos, maliigsed protsessid, aga ise\u00e4ranis reumatoidartriit. Purulentsete efusioonide puhul on gl\u00fckoosi tase tavaliselt &lt; 1,94 mmol\/L ja selle suhe seerumi tasemesse eriti madal (reeglina &lt; 0,5).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Kolesterool ja trigl\u00fctseriidid perikardivedelikus (PrcF-Chol, PrcF-Trigl)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcloossete ja pseudok\u00fcloossete efusioonide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Perikardivedeliku h\u00e4gusat, piimjat v\u00f5i opalestseeruvat v\u00e4limust v\u00f5ivad p\u00f5hjustada k\u00f5rge rakkudesisaldus, k\u00fc\u00fclus, lipiidid v\u00f5i nende kombinatsioon. Iseloomulik piimjas v\u00e4limus viitab tavaliselt perikardivedelikku sattunud k\u00fc\u00fclusele (l\u00fcmfi ja k\u00fclomikronite emulsioon).<\/p>\n\n\n\n<p><em>K\u00fcloosne <\/em>perikardiefusioon viitab rinnajuha vigastusele trauma\/operatsiooni v\u00f5i infiltratsiooni t\u00f5ttu. Mediastiinumi tuumorid (eriti l\u00fcmfoomid) v\u00f5ivad l\u00fcmfivoolu obstruktsiooni p\u00f5hjustades aidata kaasa efusiooni tekkele ja sageli on sel puhul efusioon k\u00fcloosne. K\u00fcloosse efusiooni tekkep\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla ka kiiritusravi, <em>v. subclavia<\/em> tromboos, infektsioon (eriti tuberkuloos) jm. K\u00fcloosne perikardiefusioon v\u00f5ib v\u00e4ga harva olla ka idiopaatiline.<\/p>\n\n\n\n<p>Krooniliste efusioonide puhul on perikardivedeliku piimjas v\u00e4limus tingitud rakukomponentide (lipiidide) lagunemisest \u2013 tegemist on nn <em>pseudok\u00fcloosse <\/em>efusiooniga. Pseudok\u00fcloossete perikardiefusioonide sagedasemateks tekkep\u00f5hjusteks on tuberkuloos, reumaatilised ja maliigsed protsessid.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcloosse efusiooni puhul on trigl\u00fctseriidide tase &gt; 1,24 mmol\/L, m\u00f5ningatel juhtudel isegi &gt; 50 mmol\/L, pseudok\u00fcloosse puhul &lt; 0,68 mmol\/L.<\/p>\n\n\n\n<p>Kolesterooli kontsentratsioon k\u00fcloossete ja pseudok\u00fcloossete efusioonide puhul pole oluliselt erinev. Kolesterooli tase perikardivedelikus on k\u00f5rgem bakteriaalsete infektsioonide, pahaloomuliste protsesside, m\u00fcks\u00f6deemi, h\u00fcpot\u00fcreoidismi korral. Kolesterooli kristallid v\u00f5ivad olla kroonilise perikardiefusooni \u00e4genemise p\u00f5hjuseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Kartsinoembr\u00fconaalne antigeen jt kasvajamarkerid perikardivedelikus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Viimasel ajal on kirjanduses k\u00fcllaltki usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid m\u00f5nede kasvajamarkerite, aga eriti nende kombineeritud m\u00e4\u00e4ramise (CEA, AFP, CA-125, CA 15-3, CA 19-9, CD-30, CD-25 jt) kohta maliigsete protsesside kahtluse korral.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Perikardivedeliku mikrobioloogilised uuringud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/punktsioonimaterjali-abstsessimaterjal-siinusepunktaat-liigesevedelik-pleuravedelik-kohuoonevedelik-perikardivedelik-sapp-jm-mikrobioloogiline-uuring\/\">Punktsioonimaterjali mikrobioloogiline uuring<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/\">M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/\">Pleuravedeliku uuringud<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Terve inimese perikardi\u00f5\u00f5s sisaldab tavaliselt 15\u201335 (50) mL vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi perikardi parietaallestme ja absorbeerumisel l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Perikardivedelik toimib m\u00e4\u00e4rdeainena perikardi lestmete vahel ja omab olulist osa [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7283,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13439","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Perikardivedeliku uuringud - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Perikardivedeliku uuringud - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Terve inimese perikardi\u00f5\u00f5s sisaldab tavaliselt 15\u201335 (50) mL vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi perikardi parietaallestme ja absorbeerumisel l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Perikardivedelik toimib m\u00e4\u00e4rdeainena perikardi lestmete vahel ja omab olulist osa [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T16:53:32+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/perikardivedeliku-uuringud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/perikardivedeliku-uuringud\\\/\",\"name\":\"Perikardivedeliku uuringud - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-01T15:37:42+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T16:53:32+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/perikardivedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/perikardivedeliku-uuringud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/perikardivedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kehavedelike uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Perikardivedeliku uuringud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Perikardivedeliku uuringud - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Perikardivedeliku uuringud - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Terve inimese perikardi\u00f5\u00f5s sisaldab tavaliselt 15\u201335 (50) mL vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi perikardi parietaallestme ja absorbeerumisel l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Perikardivedelik toimib m\u00e4\u00e4rdeainena perikardi lestmete vahel ja omab olulist osa [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T16:53:32+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/","name":"Perikardivedeliku uuringud - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-01T15:37:42+00:00","dateModified":"2025-12-21T16:53:32+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/perikardivedeliku-uuringud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kehavedelike uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Perikardivedeliku uuringud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Terve inimese perikardi\u00f5\u00f5s sisaldab tavaliselt 15\u201335 (50) mL vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi perikardi parietaallestme ja absorbeerumisel l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja nende h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Perikardivedelik toimib m\u00e4\u00e4rdeainena perikardi lestmete vahel ja omab olulist osa&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13439","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13439"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13439\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13439"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}