{"id":13448,"date":"2025-10-01T17:57:13","date_gmt":"2025-10-01T15:57:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13448"},"modified":"2025-12-21T18:52:08","modified_gmt":"2025-12-21T16:52:08","slug":"pleuravedeliku-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/","title":{"rendered":"Pleuravedeliku uuringud"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<br>Mikrobioloogia osakond<br>Patoloogiateenistus<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalselt on <strong>pleura\u00f5\u00f5nes <\/strong>v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral (tavaliselt alla 20 mL) vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja&nbsp; h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n<p>Vedeliku akumulatsiooni pleura\u00f5\u00f5nes nimetatakse efusiooniks ja see on patoloogilise protsessi tunnuseks. Efusioone liigitatakse transudaatideks ja eksudaatideks. Transudaadid tekivad tavaliselt h\u00fcdrostaatilise r\u00f5hu t\u00f5usu v\u00f5i plasma onkootse r\u00f5hu languse t\u00f5ttu, eksudaadid kapillaaride permeaabelsuse suurenemise v\u00f5i vedeliku v\u00e4henenud absorptsiooni t\u00f5ttu l\u00fcmfis\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n<p>Efusioonivedelik m\u00e4\u00e4ratletakse eksudaadina, kui tuvastatakse v\u00e4hemalt \u00fcks kolmest Light\u2019i kriteeriumist:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>pleuravedeliku ja seerumi\/plasma valgu suhe &gt; 0,5;<\/li>\n\n\n\n<li>pleuravedeliku ja seerumi\/plasma laktaadi deh\u00fcdrogenaasi (LDH) suhe &gt; 0,6;<\/li>\n\n\n\n<li>pleuravedeliku LDH aktiivsus moodustab seerumi\/plasma LDH referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclemisest piirist &gt; 2\/3 ehk &gt; 66%.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kolme kriteeriumi \u00fcheaegne esinemine on diferentsiaaldiagnostiliselt spetsiifiliseim.<\/p>\n\n\n\n<p>Light\u2019i kriteeriumid n\u00f5uavad valgu ja LDH \u00fcheaegset m\u00e4\u00e4ramist pleuravedelikus ja seerumis. On leitud, et Light\u2019i kriteeriumidele l\u00e4hedase spetsiifilisuse ja tundlikkusega on allj\u00e4rgnevad kriteeriumid, m\u00e4\u00e4ratuna vaid pleuravedelikust:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>pleuravedeliku LDH v\u00e4\u00e4rtus &gt; 45% seerumi\/plasma referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclemisest piirist;<\/li>\n\n\n\n<li>kolesterool pleuravedelikus &gt; 1,2 mmol\/L;<\/li>\n\n\n\n<li>valk pleuravedelikus &gt; 29 g\/L.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Eeltoodud kriteeriumid ei pruugi sobida transudaatide ja eksudaatide eristamiseks pikaajalist diureetilist ravi saavatel patsientidel. Neil puhkudel on \u00f5igem kasutada eksudaadi m\u00e4\u00e4ratlemiseks mitte valgu kontsentratsioonide suhet pleuravedelikus ja seerumis v\u00f5i plasmas, vaid absoluutset erinevust ehk gradienti. Koguvalgu kontsentratsiooni jaoks on eksudaadi kriteeriumiks erinevus &lt; 31 g\/L, albumiini m\u00e4\u00e4ramisel \u2264 12 g\/L.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Esimesena v\u00f5etakse materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks, seej\u00e4rel katsuti(d) kliinilise keemia uuringuteks, rakkude loendamiseks ja ts\u00fctogrammiks ning viimasena saadud vedelikuosa ts\u00fctoloogiliseks uuringuks, sest see on k\u00f5ige rakkuderohkem.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Eksudaadi\/transudaadi eristamisvajadusel tuleb laborisse saata ka katsuti veeniverega!<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Mikrobioloogiliste uuringute proovin\u00f5u vt Punktsioonimaterjali mikrobioloogiline uurimine, M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi diagnostika <br>LH-katsuti (roheline kork) kliinilise keemia uuringuteks <br>K2E\/K3E-katsuti (lilla kork) ts\u00fctogrammiks <br>Gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi inhibiitoriga katsuti (hall kork) gl\u00fckoosi ja laktaadi m\u00e4\u00e4ramiseks <br>LH-s\u00fcstal (happe-aluse tasakaalu s\u00fcstal) pH m\u00e4\u00e4ramiseks <br>Ts\u00fctoloogiliseks uuringuks proovitops (v\u00f5i 50 mL katsutid), kuhu lisada 1\u20132 tilka hepariini 100 mL pleuravedeliku kohta (vajalik vedeliku kogus 100\u2013200 mL)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Pleuravedelik saata laborisse viivitamatult, saatmiseni hoida k\u00fclmkapis.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>\u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik pleuraefusioonid kuuluvad laboratoorsele uurimisele. Uuringute eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada efusiooni laad (transudaat, eksudaat) ning efusiooni tekkep\u00f5hjus(ed).<\/p>\n\n\n\n<p><em>Transudaatide <\/em>peamisteks tekkep\u00f5hjusteks on s\u00fcdamepuudulikkus (h\u00fcdrostaatilise r\u00f5hu t\u00f5us), maksatsirroos ja neerupuudulikkus (onkootse r\u00f5hu langus).<\/p>\n\n\n\n<p><em>Eksudaatide <\/em>tekkep\u00f5hjuseks on kapillaaride l\u00e4bilaskvuse t\u00f5us infektsioonide, kasvajate, s\u00fcsteemsete haiguste, seedeelundite haiguste (nt pankreatiit) puhul v\u00f5i siis vedeliku v\u00e4henenud absorptsioon l\u00fcmfis\u00fcsteemi kasvajate (nt l\u00fcmfoom) korral, samuti traumade v\u00f5i kirurgiliste l\u00f5ikuste tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n\n\n\n<p>Kolm k\u00f5ige sagedasemat pleuraefusioonide tekkep\u00f5hjust on s\u00fcdamepuudulikkus, pneumoonia ja pahaloomulised protsessid.<\/p>\n\n\n\n<p>Maliigsete pleuraefusioonide p\u00f5hjuseks on enamasti kopsu-, rinna- ja munasarjav\u00e4hk ning l\u00fcmfoom. Tavaliselt on pleuraefusioon kaugelearenenud protsessi tunnuseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Efusioonide tekkep\u00f5hjuse kindlakstegemisel on olulisemad pleuravedeliku ts\u00fctoloogilised ja mikrobioloogilised uuringud. T\u00e4helepanuta ei tohiks j\u00e4\u00e4da ka v\u00f5imalus, et efusioon v\u00f5ib olla tekkinud \u00fcheaegselt enam kui \u00fchel p\u00f5hjusel.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Pleuravedeliku makroskoopiline uuring<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalne pleuravedelik on \u00f5lgkollane, selge.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Transudaadid <\/em>on selged, kahvatukollased, l\u00f5hnatud, tavaliselt ei h\u00fc\u00fcbi spontaanselt. <em>Eksudaadid <\/em>on h\u00e4gused, v\u00e4rvus on varieeruv: kollane, rohekas, roosa, punane. Sageli h\u00fc\u00fcbivad antikoagulandita proovin\u00f5us kiiresti. N\u00e4htavalt m\u00e4dane on vedelik emp\u00fceemi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui pleuravedelik on h\u00e4gune v\u00f5i piimjas, tuleb see tsentrifuugida ja hinnata supernatandi v\u00e4limust. Kui viimane on selge, oli esialgne h\u00e4gusus p\u00f5hjustatud rohke rakkude v\u00f5i detriidi sisaldusest. Kui ka supernatant on h\u00e4gune, on p\u00f5hjuseks lipiidide sisalduse t\u00f5us \u2013 efusioon on k\u00fcloosne v\u00f5i pseudok\u00fcloosne (vt Kolesterool ja trigl\u00fctseriidid pleuravedelikus). NB! H\u00e4gususe puudumine ei v\u00e4lista k\u00fclotooraksi v\u00f5imalust eelnevalt n\u00e4lginud v\u00f5i parenteraalsel ravil oleval patsiendil!<\/p>\n\n\n\n<p>Verise pleuravedeliku puhul tuleb arvestada traumaatilise punktsiooni v\u00f5imalust. Sel puhul v\u00e4heneb vere hulk j\u00e4rk-j\u00e4rgult punktsiooni kestel, samuti on v\u00f5imalik vedelikus sedastada v\u00e4ikeseid vereh\u00fc\u00fcbeid. Kui veresisaldus pleuravedelikus on prooviv\u00f5tu k\u00e4igus muutumatu ja k\u00e4mpe ei teki, on tegemist hemorraagilise efusiooniga.<\/p>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku l\u00f5hnal on diagnostiline t\u00e4hendus vaid m\u00f5ningatel juhtudel. Kui pleuravedelik on roiskuv v\u00f5i lehkav, siis on patsiendil (suure t\u00f5en\u00e4osusega) anaeroobne emp\u00fceem. Kui vedelikul on uriini l\u00f5hn, on tegemist <em>urinothorax<\/em>\u2019iga (vt Kreatiniin pleuravedelikus).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Pleuravedeliku ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril (PlrF-Diff-a)<\/strong><br><strong>Pleuravedeliku ts\u00fctogramm (mikroskoopia) (PlrF-Diff-m)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku ts\u00fctogramm anal\u00fcsaatoril h\u00f5lmab endas j\u00e4rgmisi komponente:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>er\u00fctrots\u00fc\u00fctide arv<\/li>\n\n\n\n<li>leukots\u00fc\u00fctide arv<\/li>\n\n\n\n<li>pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv (PMN#; PMN%)<\/li>\n\n\n\n<li>mononukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide arv ja suhtarv (MN#; MN%)<\/li>\n\n\n\n<li>tuumaga rakkude koguarv<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku ts\u00fctogrammi mikroskoopia teostatakse juhul, kui tuumaga rakkude koguarv on &nbsp;\u2265 1000 E6\/L ja pol\u00fcmorfonukleaarsete leukots\u00fc\u00fctide osakaal (PMN %) \u2265 50% v\u00f5i esineb abnormne leukots\u00fc\u00fctide jaotuvus. Eesm\u00e4rgiks on tuvastada, kas esineb morfoloogilisi muutusi rakkudes ja\/v\u00f5i pahaloomulisi rakke.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetodid:<\/strong> l\u00e4bivooluts\u00fctomeetria automaatanal\u00fcsaatoril; ts\u00fctotsentrifuugimine, mikroskoopia (Leishman-Giemsa v\u00e4rving)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcldiselt on nii leukots\u00fc\u00fctide kui ka er\u00fctrots\u00fc\u00fctide loendus pleuravedelikus omaette uuringuna piiratud diagnostilise v\u00e4\u00e4rtusega.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><em>Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide <\/em>arv &gt; 10 000 x 10E6\/L esineb peamiselt pahaloomuliste protsesside, kopsuarteri trombemboolia ja kopsuinfarkti puhul ning traumaj\u00e4rgselt. V\u00e4\u00e4rtused &gt; 100 000 x 10E6\/L on veelgi iseloomulikumad nimetatud protsessidele.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Leukots\u00fc\u00fcte <\/em>on normaalses pleuravedelikus &lt; 1000 x 10E6\/L, enamasti &lt; 100 x 10E6\/L.<\/p>\n\n\n\n<p>Eksudaatides on leukots\u00fc\u00fctide arv tavaliselt &gt; 1000 x 10E6\/L, transudaatides alla selle. Leukots\u00fc\u00fctide arv &gt; 1000 x 10E6\/L esineb peamiselt tuberkuloosi jt infektsioonide, emp\u00fceemi, pankreatiitide, pahaloomuliste kasvajate ja s\u00fcsteemsete sidekoehaiguste korral ning traumade ja operatsioonide j\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Neutrofiilid <\/em>on \u00fclekaalus enamuse \u00e4gedate infektsioonide puhustes eksudaatides. Neutrofiilide osakaal &gt; 50% tuumaga rakkudest on iseloomulik nt parapneumoonilistele efusioonidele, varajases staadiumis tuberkuloosile, kopsuembooliale, \u00e4gedale pankreatiidile, aga ka pahaloomulistele protsessidele. Transudaatide puhul ei oma neutrofiilide osakaal isegi &gt; 10% diagnostilist t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Eosinofiilide <\/em>osakaalu suurenemine (&gt;10% tuumaga rakkudest) esineb umbes k\u00fcmnendikul pleuraefusioonidest ja see ei korreleeru perifeerse vere eosinofiiliaga, vaid annab k\u00f5ige sagedamini tunnistust \u00f5hu (pneumotooraks, torakotsenteesi k\u00e4igus pleura\u00f5\u00f5nde sattunud \u00f5hk) v\u00f5i vere olemasolust pleura\u00f5\u00f5nes (kopsuemboolia). Harvem on eosinofiilse pleuraefusiooni p\u00f5hjuseks erinevad haigused, nagu asbestoos, (seen)infektsioonid, parasitaarhaigused, Churgi-Straussi s\u00fcndroom, aga ka m\u00f5ningad ravimid. Tuberkuloosse pleuriidi korral eosinofiilset efusiooni ei esine. Umbes 40%-l juhtudest ei leitagi pleuraefusiooni eosinofiilia p\u00f5hjust.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Basofiiliaga <\/em>efusiooni esineb harva. &gt;10% osakaalu peamiseks p\u00f5hjuseks on pleura haaratus leukeemiate korral, basofiilide hulk &gt;5% tuumaga rakkudest v\u00f5ib esineda pneumotooraksi ja pneumoonia puhul.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L\u00fcmfots\u00fc\u00fctide <\/em>osakaal &gt;50% leukots\u00fc\u00fctide \u00fcldarvust eksudatiivses pleuraefusioonis viitab maliigsele v\u00f5i tuberkuloossele protsessile, kuid v\u00f5ib esineda ka koronaararterite \u0161unteerimise j\u00e4rgselt. <em>L\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid <\/em>prevaleeruvad ka enamuse efusioonide puhul, mille p\u00f5hjuseks on sarkoidoos, k\u00fclotooraks, krooniline reumatoidpleuriit. L\u00fcmfots\u00fc\u00fctide \u00fclekaalu v\u00f5ib aga esineda ka nt laheneva viirusliku pleuriidi, ureemia, luupuse jm puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hesel <em>plasmarakkude <\/em>leiul puudub diagnostiline t\u00e4hendus. Rohke plasmarakkude leid viitab m\u00fceloomt\u00f5vele. \u00dcle 5%-line osakaal kaasneb mitmete erinevate haigustega, nagu pahaloomulised kasvajad, tuberkuloos, kopsuemboolia, pneumoonia, sepsis. P\u00f5hjus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ka ebaselgeks.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Mesoteelirakke <\/em>leidub erinevas hulgas enamiku efusioonide puhul. Arvukas mesoteelirakkude leid on sage pleura haaratusega p\u00f5letikuprotsesside puhul. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud mesoteelirakkude leid, eriti veristes v\u00f5i eosinofiilsetes efusioonides, viitab kopsuembooliale.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Makrofaagide <\/em>esinemine pleuravedelikus on piiratud diagnostilise t\u00e4hendusega, enamikes efusioonides on makrofaage \u00fcle 10%.<\/p>\n\n\n\n<p><em>D\u00fcsplastiliste rakkude<\/em> esinemine viitab maliigsele protsessile, tuumorirakkude esinemine pleura kartsinomatoosile. Maliigsete rakkude t\u00e4psem diferentsimine on v\u00f5imalik immuunts\u00fctokeemiliste ja immuunhistokeemiliste meetoditega.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Signe Koppel, Anneli Aus<br>Muudetud 15.06.2020<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Valk pleuravedelikus (PlrF-Prot; PlrF-Prot\/S,P-Prot)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Transudaatide ja eksudaatide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Normaalses pleuravedelikus on valku 10\u201320 g\/L. Valgusisalduse suurenemine ja pleuravedeliku ja seerumi\/plasma valgu suhe (PlrF-Prot\/S,P-Prot) &gt; 0,5 on iseloomulik eksudaatidele ja esineb infektsioonide, emp\u00fceemi, tuumorite, pleurametastaaside ja pankreatiidi korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Albumiin pleuravedelikus (PlrF-Alb), seerumi\/plasma ja pleuravedeliku albumiini gradient (PlrF-SEAG)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond &nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Transudaatide ja eksudaatide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku albumiini m\u00e4\u00e4ramine ei kuulu pleuravedeliku rutiinuuringute hulka. K\u00fcll aga kasutatakse seerumi\/plasma ja pleuravedeliku albumiini gradienti e vahet (PlrF-SEAG) t\u00e4iendava uuringuna transudaatide ja eksudaatide eristamisel. Eksudaatidele on iseloomulik PlrF-SEAG \u2264 12 g\/L.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Laktaadi deh\u00fcdrogenaas pleuravedelikus (PlrF-LDH; PlrF-LDH\/S,P-LDH)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond &nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kineetiline fotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eksudaatide ja transudaatide eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Normaalselt on pleuravedeliku LDH aktiivsus alla poole seerumi LDH aktiivsusest. Pleuravedeliku ja seerumi\/plasma LDH suhe (PlrF-LDH\/S,P-LDH) &gt; 0,6 ja pleuravedeliku LDH aktiivsus seerumi\/plasma LDH referentsv\u00e4\u00e4rtuse \u00fclemisest piirist &gt; 2\/3 on iseloomulikud eksudaadile.<\/p>\n\n\n\n<p>LDH tase pleuravedelikus korreleerub&nbsp; p\u00f5letikuprotsessi aktiivsusega. LDH aktiivsuse suurenemine d\u00fcnaamikas annab tunnistust protsessi s\u00fcvenemisest ja vastupidi.<\/p>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku LDH tase &gt; 1000 U\/L on t\u00fc\u00fcpiline leid komplitseeritud parapneumoonilise pleuraefusiooni ja tuberkuloosse pleuriidi puhul, v\u00f5ib esineda ka pahaloomuliste protsesside, reumatoidsete pleuriitide, samuti pleura paragonimiaasi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Gl\u00fckoos pleuravedelikus (PlrF-Gluc), seerumi\/plasma ja pleuravedeliku gl\u00fckoosi gradient (PlrF-SEGG)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><br><em>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiliine meetod heksokinaasiga<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>NB! Vajalik on silmas pidada samaaegset h\u00fcpo- v\u00f5i h\u00fcpergl\u00fckeemiat!<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalses pleuravedelikus ja transudaatides on gl\u00fckoosi sisaldus l\u00e4hedane plasma omale.<\/p>\n\n\n\n<p>Kliiniliselt on olulised seerumi\/plasma tasemest madalamad (&lt; 3,3 mmol\/L) gl\u00fckoosi v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5i seerumi\/plasma ja pleuravedeliku gl\u00fckoosi gradient (PlrF-SEGG) &gt; 1,6 mmol\/L. Neil puhkudel on suure t\u00f5en\u00e4osusega tegemist komplitseerunud parapneumoonilise v\u00f5i pahaloomulise efusiooniga. Harvem esinevateks p\u00f5hjusteks on tuberkuloos, s\u00f6\u00f6gitoru ruptuur, reumatoidpleuriit, veelgi harvem Churgi-Straussi s\u00fcndroom, paragonimiaas, luupuspleuriit.<\/p>\n\n\n\n<p>Gl\u00fckoosi tase &lt; 1,6 mmol\/L esineb emp\u00fceemi ja reumatoidpleuriidi puhul, aga m\u00f5nikord ka tuberkuloosi, luupuspleuriidi, s\u00f6\u00f6gitoru ruptuuri, pahaloomuliste haiguste ja tuberkuloosi puhul. M\u00e4daste eksudaatide puhul on gl\u00fckoosi tase vedelikus m\u00f5nikord nullil\u00e4hedane. Normaalne gl\u00fckoosi tase pleuravedelikus ei v\u00e4lista eelpoolnimetatud haigusi!<\/p>\n\n\n\n<p>Kui pleuravedelikus on gl\u00fckoosi tase k\u00f5rgem kui seerumis, on enamasti tegemist pleuroperitoneaalse lekkega peritoneaaldial\u00fc\u00fcsi komplikatsioonina.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>pH pleuravedelikus (PlrF-pH)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<br>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ioonselektiivsed elektroodid<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>NB! S\u00fcsteemne atsidoos m\u00f5jutab pleuravedeliku pH-d ja seega tuleb seda silmas pidada pleuravedeliku pH tulemuse interpreteerimisel.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalse pleuravedeliku pH on 7,60\u20137,66, seega m\u00f5nev\u00f5rra aluselisem kui veres (7,35\u20137,45).<\/p>\n\n\n\n<p>Pleuraefusioonide pH on peaaegu eranditult happelisem kui normaalses pleuravedelikus. Transudaatide pH on tavaliselt 7,45\u20137,55, eksudaatidel 7,30\u20137,40.<\/p>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku pH on tugevas korrelatsioonis gl\u00fckoosi tasemega selles. Madal pH (&lt; 7,3 vere normaalse pH puhul), eriti kombinatsioonis gl\u00fckoosi v\u00e4\u00e4rtusega &lt; 3,3 mmol\/L v\u00f5ib esineda tuberkuloosi, reumatoidse protsessi, luupuse, pneumoonia (valdavalt siiski on pH &gt; 7,3), pahaloomuliste kasvajate (valdavalt siiski on pH &gt; 7,3) ja s\u00f6\u00f6gitoru ruptuuri korral.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige suurem kliiniline t\u00e4htsus on pleuravedeliku pH m\u00e4\u00e4ramisel pneumoonia ja maliigsete protsesside puhul. Parapneumooniliste efusioonide (PPE) korral viitab madal (&lt; 7,2) pH v\u00e4\u00e4rtus drenaa\u017ei vajadusele. Ka kasutatakse pleuravedeliku pH m\u00e4\u00e4ramist k\u00fcllalt laialdaselt PPE raskusastme (ja ravi efektiivsuse) hindamisel: protsessi s\u00fcvenemisel pH v\u00e4heneb. Ainsa erandina t\u00f5useb pH <em>Proteus-<\/em>infektsiooni s\u00fcvenemise puhul. V\u00e4ga madal v\u00e4\u00e4rtus (pH &lt; 6,3) v\u00f5ib esineda m\u00f5nikord ka raskekujulise emp\u00fceemi puhul. Kui pleuravedelikus on juba visuaalsel hinnangul m\u00e4da, ei m\u00e4\u00e4rata sellest pH-d, kuna see ei m\u00f5juta raviotsuseid.<\/p>\n\n\n\n<p>Pahaloomuliste protsesside puhul on pleuravedeliku madal pH (&lt; 7,2) halvaks prognostiliseks n\u00e4itajaks elulemuse suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p>Madalamate pH-v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla ka reumatoidpleuriit ning<em> urinothorax<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige madalamad on pH v\u00e4\u00e4rtused s\u00f6\u00f6gitoru perforatsiooni puhul ja j\u00e4\u00e4vad vahemikku 5,0\u20136,5. V\u00e4\u00e4rtus &lt; 6,0 viitab ruptuurile.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Laktaat pleuravedelikus (PlrF-Lac)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<br>Lastekliiniku osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku laktaadi tase on v\u00f5rdne tasemega seerumis (&lt; 2,2 mmol\/L). Laktaadi m\u00e4\u00e4ramine v\u00f5ib olla kasulik infektsioossete pleuriitide diferentsiaaldiagnostikas. Laktaadi kontsentratsioon on oluliselt suurem bakteriaalsete ja tuberkuloossete infektsioonide puhul. M\u00f5\u00f5dukas laktaadi taseme t\u00f5us v\u00f5ib esineda ka pahaloomuliste protsesside puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Am\u00fclaas pleuravedelikus (PlrF-Amyl)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kineetiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Normaalselt on am\u00fclaasi tase pleuravedelikus v\u00f5rdne tasemega seerumis.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui on kahtlus, et efusiooni tekkep\u00f5hjuseks on pankreatiit v\u00f5i s\u00f6\u00f6gitoru ruptuur, aga ka juhul, kui on tegemist efusiooniga \u00fchepoolselt vasakus pleura\u00f5\u00f5nes ja selle p\u00f5hjust pole leitud, tuleb m\u00e4\u00e4rata am\u00fclaasi tase pleuravedelikus.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hene am\u00fclaasi taseme t\u00f5us v\u00f5ib esineda am\u00fclaasi produtseerivate pahaloomuliste kasvajate (kopsu-, k\u00f5hukoopakasvajad) korral, eriti metastaseerumise puhul. K\u00f5rged (seerumi referentsv\u00e4\u00e4rtusest \u00fcle 1,5\u20132 korra, m\u00f5nikord isegi k\u00fcmneid kordi k\u00f5rgemad) am\u00fclaasi v\u00e4\u00e4rtused esinevad \u00e4geda pankreatiidi korral. Am\u00fclaasi v\u00e4\u00e4rtused pleuravedelikus on k\u00f5rged ka s\u00f6\u00f6gitoru ruptuuri (s\u00fclje am\u00fclaasist) ja mao-sooltrakti ruptuuri puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Kolesterool ja trigl\u00fctseriidid pleuravedelikus (PlrF-Chol, PlrF-Trigl)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fcmaatiline kolorimeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcloossete ja pseudok\u00fcloossete vedelike eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Pleuravedeliku h\u00e4gusat, piimjat v\u00f5i opalestseeruvat v\u00e4limust v\u00f5ivad p\u00f5hjustada k\u00f5rge rakkudesisaldus, k\u00fc\u00fclus, lipiidid v\u00f5i nende kombinatsioon. Iseloomulik piimjas v\u00e4limus viitab tavaliselt pleuravedelikku sattunud k\u00fc\u00fclusele (l\u00fcmfi ja k\u00fclomikronite emulsioon).<\/p>\n\n\n\n<p><em>K\u00fcloosne efusioon<\/em> (k\u00fclotooraks) on suhteliselt harva esinev pleuraefusiooni vorm. S\u00f5ltuvalt k\u00fc\u00fcluse lekkekohast on k\u00fcloosne efusioon pooltel juhtudel parempoolne, \u00fclej\u00e4\u00e4nutest on 2\/3 vasakpoolsed ja kolmandik kahepoolsed.<\/p>\n\n\n\n<p>Traumaatilised k\u00fcloossed efusioonid v\u00f5ivad tekkida rindkere v\u00f5i l\u00fclisamba traumade ja vigastuste puhul, aga ka iatrogeenselt: kirurgiliste protseduuride, ka kiiritusravi tagaj\u00e4rjel. Mittetraumaatilistest p\u00f5hjustest on sagedaseimad pahaloomulised kasvajad, valdavalt l\u00fcmfoom, aga ka bronhogeenne kartsinoom, Kaposi sarkoom, krooniline l\u00fcmfoleukeemia jt. Veel v\u00f5ivad k\u00fcloosseid efusioone p\u00f5hjustada mitmed haigused, nt sarkoidoos, am\u00fcloidoos, tuberkuloos, retrosternaalne struuma jt. K\u00fcloosne pleuraefusioon v\u00f5ib tekkida ka sekundaarselt k\u00fcloosse astsiidi t\u00fcsistusena, olla kaasas\u00fcndinud v\u00f5i m\u00f5ningatel juhtudel ebaselge etioloogiaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Klassikalisel juhul on k\u00fcloosne pleuravedelik trigl\u00fctseriidide- ja k\u00fclomikroniterikas.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Pseudok\u00fcloossed efusioonid<\/em> k\u00fclomikroneid ei sisalda, nende piimjas, pilvjas v\u00f5i opalestseeruv v\u00e4limus on tingitud efusioonivedelikus olevatest lipiidsetest rakukomponentidest, mis on vabanenud rakkude lagunemisel p\u00f5letikuprotsessis v\u00f5i siis rakkude pikemaajalisel seismisel kroonilistes efusioonides. Rakumembraanidest p\u00e4rineva kolesterooli t\u00f5ttu on efusioonivedelik kolesteroolirikas, mikroskoopial on n\u00e4ha kolesteroolikristalle.<\/p>\n\n\n\n<p>Pseudok\u00fcloossete efusioonide etioloogias on tavalisemad tuberkuloos, krooniline pneumo- v\u00f5i hemotooraks, reumatoidne protsess, puudulikult eemaldatud emp\u00fceem, pleura&nbsp; pahaloomuline kasvaja.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcloosse efusiooni kliinilise kahtluse korral, samuti piimja v\u00e4limusega efusioonivedeliku puhul m\u00e4\u00e4ratakse tavaliselt trigl\u00fctseriidide ja kolesterooli tase. \u00dcldiselt loetakse efusioon k\u00fcloosseks, kui trigl\u00fctseriiride tase on &gt; 1,24 mmol\/L. Pseudok\u00fcloossetes efusioonides on trigl\u00fctseriidide tase tavaliselt &lt; 0,56 mmol\/L. K\u00fcloossetele efusioonidele on iseloomulik kolesterooli tase &lt; 5,2 mmol\/L.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Kreatiniin pleuravedelikus (PlrF-Crea)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond &nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kineetiline kolorimeetriline meetod (kineetiline Jaffe meetod)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Urinothorax<\/em>\u2019i diagnostika.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui pleuravedeliku kreatiniini kontsentratsioon on suurem kui seerumi kreatiniini oma, on tegemist <em>urinothorax<\/em>\u2019iga.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ene Ora<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Pleuravedeliku kartsinoembr\u00fconaalne antigeen jt kasvajamarkerid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Viimasel ajal on kirjanduses k\u00fcllaltki usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid m\u00f5nede kasvajamarkerite, aga eriti nende kombineeritud m\u00e4\u00e4ramise (CEA, AFP, CA-125, CA 15-3, CA 19-9, CD-30, CD-25 jt) kohta maliigsete protsesside kahtluse korral.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>Pleuravedeliku mikrobioloogilised uuringud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Mikrobioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/punktsioonimaterjali-abstsessimaterjal-siinusepunktaat-liigesevedelik-pleuravedelik-kohuoonevedelik-perikardivedelik-sapp-jm-mikrobioloogiline-uuring\/\">Punktsioonimaterjali mikrobioloogiline uuring<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/mukobakter-infektsioonide-s-h-tuberkuloosi-uuringud\/\">M\u00fckobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Normaalselt on pleura\u00f5\u00f5nes v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral (tavaliselt alla 20 mL) vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja&nbsp; h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Vedeliku akumulatsiooni pleura\u00f5\u00f5nes nimetatakse efusiooniks ja see on patoloogilise protsessi tunnuseks. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7283,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13448","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Pleuravedeliku uuringud - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Pleuravedeliku uuringud - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Normaalselt on pleura\u00f5\u00f5nes v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral (tavaliselt alla 20 mL) vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja&nbsp; h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Vedeliku akumulatsiooni pleura\u00f5\u00f5nes nimetatakse efusiooniks ja see on patoloogilise protsessi tunnuseks. [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T16:52:08+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/pleuravedeliku-uuringud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/pleuravedeliku-uuringud\\\/\",\"name\":\"Pleuravedeliku uuringud - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-01T15:57:13+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T16:52:08+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/pleuravedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/pleuravedeliku-uuringud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/pleuravedeliku-uuringud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kehavedelike uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kehavedelike-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Pleuravedeliku uuringud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Pleuravedeliku uuringud - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Pleuravedeliku uuringud - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Normaalselt on pleura\u00f5\u00f5nes v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral (tavaliselt alla 20 mL) vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja&nbsp; h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Vedeliku akumulatsiooni pleura\u00f5\u00f5nes nimetatakse efusiooniks ja see on patoloogilise protsessi tunnuseks. [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T16:52:08+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/","name":"Pleuravedeliku uuringud - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-01T15:57:13+00:00","dateModified":"2025-12-21T16:52:08+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/pleuravedeliku-uuringud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kehavedelike uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kehavedelike-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Pleuravedeliku uuringud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakondLastekliiniku osakondMikrobioloogia osakondPatoloogiateenistus Normaalselt on pleura\u00f5\u00f5nes v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral (tavaliselt alla 20 mL) vedelikku, mis tekib plasma ultrafiltratsioonil l\u00e4bi parietaallestme ja absorbeerub l\u00e4bi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine s\u00f5ltub parietaallestme kapillaaride l\u00e4bilaskvusest ja&nbsp; h\u00fcdrostaatilisest r\u00f5hust, plasma onkootsest r\u00f5hust ja vedeliku absorptsioonist l\u00fcmfis\u00fcsteemi. Vedeliku akumulatsiooni pleura\u00f5\u00f5nes nimetatakse efusiooniks ja see on patoloogilise protsessi tunnuseks.&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13448","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13448"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13448\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13448"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}