{"id":13610,"date":"2025-10-14T10:55:39","date_gmt":"2025-10-14T08:55:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13610"},"modified":"2025-11-26T21:17:32","modified_gmt":"2025-11-26T19:17:32","slug":"5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/","title":{"rendered":"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape (<em>5-Hydroxyindoleacetic Acid, 5-HIAA<\/em>) <\/strong>tekib organismis serotoniini (5\u2011h\u00fcdroks\u00fctr\u00fcptamiini) oks\u00fcdatiivsel desamiinimisel ja peegeldab serotoniini taset organismis. Serotoniini s\u00fcntees toimub enterokromafiinrakkudes, mis p\u00f5hiliselt lokaliseeruvad gastrointestinaaltraktis (peensoole ja mao seinas), biliaartraktis, pankrease juhades ja bronhides.<\/p>\n\n\n\n<p>Eriti aktiivselt toimub serotoniini s\u00fcntees kartsinoidkasvajates. Kartsinoidkasvaja l\u00e4htub enterokromafiinsetest, harvem enterokromafiinsete rakkude sarnastest rakkudest.<\/p>\n\n\n\n<p>Serotoniini metabolismi l\u00f5pp-produkt 5-HIAA on kvantitatiivselt m\u00e4\u00e4ratav uriinis.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nede toiduainete (avokaado, banaanid, ananass, ploomid, kreeka p\u00e4hklid, pekaanip\u00e4hklid, kiivi, datlid, tomat, bakla\u017eaan, melon,&nbsp; greip) tarbimine enne proovi kogumist ja kogumise ajal v\u00f5ib anda valepositiivse tulemuse. 5-HIAA kontsentratsiooni \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis m\u00f5jutab ka ravimite manustamine. N\u00e4iteks annavad valepositiivse tulemuse fenatsetiin, reserpiin, fluorouratsiil, melfalaan, valenegatiivse tulemuse \u2013 kloorpromasiin, hepariin, met\u00fc\u00fcldopa, MAO-inhibiitorid, fenotiasiinid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4\u00e4ramine toimub \u00f6\u00f6p\u00e4evasest uriinist. Vahendid uriini kogumiseks saab \u00fchendlabori vastuv\u00f5tu ja logistika osakonnast (L. Puusepa 8, J2114).<\/p>\n\n\n\n<p><em>Kahe \u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00e4ltel enne uriini kogumise algust ja proovi kogumise ajal ei tohi patsient tarbida \u00fclalmainitud toiduaineid ja ravimeid.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6\u00f6p\u00e4evase uriini kogumise alustamisel t\u00fchjendab patsient p\u00f5ie (seda uriiniportsjonit ei koguta), kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seej\u00e4rel urineerib patsient \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul uriinikogumisn\u00f5usse, mis sisaldab konservandina 15 mL j\u00e4\u00e4-\u00e4\u00e4dikhapet. Viimast korda urineerib patsient t\u00e4pselt 24 tunni m\u00f6\u00f6dudes peale kogumise algust. Iga j\u00e4rgneva uriiniportsjoni lisamisel n\u00f5usse tuleb uriini segada. Uriinikogumisn\u00f5u hoitakse urineerimise vaheaegadel pimedas ja k\u00fclmas (2\u20138 \u00b0C). Enne laborisse saadetava proovi (<em>ca<\/em> 10 mL) eraldamist segatakse ja m\u00f5\u00f5detakse kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evane uriin. Saatekirjale m\u00e4rgitakse kogumise alguse ja l\u00f5pu kellaaeg, eritunud uriini hulk ja lisatud happe hulk.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Uriinikogumisn\u00f5u; laborisse saatmiseks uriinikatsuti v\u00f5i proovitops (50 mL)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Hapustatud uriin (pH 4), valguse eest kaitstult +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C pikemat aega<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>kord n\u00e4dalas<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS\/MS)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td width=\"69%\">2\u20138 mg\/d (m\u00f5nede allikate alusel &lt; 15 mg\/d)<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kartsinoidtuumori kahtlus.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5rge 5-HIAA tase uriinis viitab kartsinoidkasvaja olemasolule. Sagedamini esineb kartsinoidkasvaja sooles ja kopsus.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks kartsinoidkasvajale v\u00f5ib 5-HIAA tase olla t\u00f5usnud teiste gastrointestinaaltraktist l\u00e4htunud neuroendokriinsete tuumorite korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostajad: Annika Vaarmann, Eliise-Rosalinda Ude<br>Muudetud 30.01.2024<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond 5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape (5-Hydroxyindoleacetic Acid, 5-HIAA) tekib organismis serotoniini (5\u2011h\u00fcdroks\u00fctr\u00fcptamiini) oks\u00fcdatiivsel desamiinimisel ja peegeldab serotoniini taset organismis. Serotoniini s\u00fcntees toimub enterokromafiinrakkudes, mis p\u00f5hiliselt lokaliseeruvad gastrointestinaaltraktis (peensoole ja mao seinas), biliaartraktis, pankrease juhades ja bronhides. Eriti aktiivselt toimub serotoniini s\u00fcntees kartsinoidkasvajates. Kartsinoidkasvaja l\u00e4htub enterokromafiinsetest, harvem enterokromafiinsete rakkude sarnastest rakkudest. Serotoniini metabolismi l\u00f5pp-produkt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7280,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13610","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond 5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape (5-Hydroxyindoleacetic Acid, 5-HIAA) tekib organismis serotoniini (5\u2011h\u00fcdroks\u00fctr\u00fcptamiini) oks\u00fcdatiivsel desamiinimisel ja peegeldab serotoniini taset organismis. Serotoniini s\u00fcntees toimub enterokromafiinrakkudes, mis p\u00f5hiliselt lokaliseeruvad gastrointestinaaltraktis (peensoole ja mao seinas), biliaartraktis, pankrease juhades ja bronhides. Eriti aktiivselt toimub serotoniini s\u00fcntees kartsinoidkasvajates. Kartsinoidkasvaja l\u00e4htub enterokromafiinsetest, harvem enterokromafiinsete rakkude sarnastest rakkudest. Serotoniini metabolismi l\u00f5pp-produkt [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T19:17:32+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\\\/\",\"name\":\"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-14T08:55:39+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T19:17:32+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kasvajamarkerite uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond 5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape (5-Hydroxyindoleacetic Acid, 5-HIAA) tekib organismis serotoniini (5\u2011h\u00fcdroks\u00fctr\u00fcptamiini) oks\u00fcdatiivsel desamiinimisel ja peegeldab serotoniini taset organismis. Serotoniini s\u00fcntees toimub enterokromafiinrakkudes, mis p\u00f5hiliselt lokaliseeruvad gastrointestinaaltraktis (peensoole ja mao seinas), biliaartraktis, pankrease juhades ja bronhides. Eriti aktiivselt toimub serotoniini s\u00fcntees kartsinoidkasvajates. Kartsinoidkasvaja l\u00e4htub enterokromafiinsetest, harvem enterokromafiinsete rakkude sarnastest rakkudest. Serotoniini metabolismi l\u00f5pp-produkt [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T19:17:32+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/","name":"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-14T08:55:39+00:00","dateModified":"2025-11-26T19:17:32+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/5-hudroksuindoolaadikhape-oopaevases-uriinis-du-5-hiaa\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kasvajamarkerite uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape \u00f6\u00f6p\u00e4evases uriinis (dU-5-HIAA)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond 5-h\u00fcdroks\u00fcindool\u00e4\u00e4dikhape (5-Hydroxyindoleacetic Acid, 5-HIAA) tekib organismis serotoniini (5\u2011h\u00fcdroks\u00fctr\u00fcptamiini) oks\u00fcdatiivsel desamiinimisel ja peegeldab serotoniini taset organismis. Serotoniini s\u00fcntees toimub enterokromafiinrakkudes, mis p\u00f5hiliselt lokaliseeruvad gastrointestinaaltraktis (peensoole ja mao seinas), biliaartraktis, pankrease juhades ja bronhides. Eriti aktiivselt toimub serotoniini s\u00fcntees kartsinoidkasvajates. Kartsinoidkasvaja l\u00e4htub enterokromafiinsetest, harvem enterokromafiinsete rakkude sarnastest rakkudest. Serotoniini metabolismi l\u00f5pp-produkt&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13610","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13610"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13610\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13610"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}